3-10-1192/192

Haldusasi nr 3-10-1192 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1192 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – R.Z.. Resolutsioon Pikendada luba R.Z.i väljasaatmis-keskuses kinnipidamiseks kuni 08.07.2011.a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates st hiljemalt 16.05.2011.a. ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtu 04.03.2011 määrusega pikendati Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta viibiva Aserbaižaani kodaniku R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 08.03.2011.a. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 03.05.2011.a Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotlusest nähtuvad järgmised andmed: 1.1 11.05.2010.a vabanes Tallinna vanglast Aserbaidžaani Vabariigi kodanik R.Z., sündinud xx xx xxxx.a Eestis. Pärast vabanemist puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. 1.2 Harju Maakohtu 18.03.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5605 mõisteti R.Z. süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 (röövimine grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, mis on toime pandud sissetungimisega ning mis on toime pandud varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist), KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ( vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, mis on toime pandud grupi poolt ning mis on toime pandud sissetungimisega), KarS § 349 (teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest) ja KarS § 209 lg 2 p 1 (kelmus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise) alusel ning talle on mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel on vähendatud mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks mõisteti isikule 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 1.3 Isik on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik ja isik omab kehtivat Aserbaidžaani Vabariigi reisidokumenti nr xxxxxxxx kehtivusega 03.08.2006.a kuni 03.08.2011.a. Isik omas Eestis tähtajalist elamisluba 05.06.1995.a kuni 05.06.2000.a ja 06.06.2000.a kuni 05.06.2005.a. Isiku ema S. V. viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Aastatel 1998-2006 elas R.Z. Aserbaidžaani Vabariigis. Eestisse saabus isik 22.08.2007.a Koidula piiripunkti kaudu ühekordse lühiajalise viisa alusel. Viisa kehtivusperiood oli alates 22.08.2007.a kuni 22.11.2007.a ja lubatud viibimisaeg 60 päeva, reisi eesmärk ema ja õe külastamine. Isiku kutsuja S. V. on viisataotlust esitades ankeedil kirjalikult kinnitanud, et R.Z. ei soovi Eestisse elama asuda, reisi eesmärk oli külastada oma ema ja õde. Peale viisa tähtaja lõppemist 22.11.2007.a oleks isik pidanud Eestist lahkuma, kuid olles viisa kehtivusperioodil toime pannud õiguserikkumised, viibis R.Z. alates 13.11.2007.a Eesti kinnipidamisasutustes. 1.4 13.08.2009.a esitas isik sooviavalduse siseriiklikult tähtajalise elamisloa taotlemiseks, mis rahuldati 17.08.2009.a PPA otsusega nr 2022502685/SA. 17.08.2009.a võeti menetlusse isiku tähtajalise elamisloa taotlus, mis rahuldati 28.09.2009.a ning isikule väljastati tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 12 lg 1 p 5 alusel kehtivusega kuni 27.09.2014.a. 1.5 VMS § 12 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. VMS § 14 lg 2 p 1 alusel tunnistatakse eelpool loetletud juhul välismaalase tähtajaline elamisluba kehtetuks. Seoses eeltoodud asjaoludega algatas PPA 13.04.2010.a R.Z.'i suhtes tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusele nr 364 § 9 lg 4 saatis PPA isikule 14.04.2010.a kirja nr 15.3-10/7293, milles teavitati teda elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ning õigusest esitada arvamus ja vastuväited elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude kohta. Isiku vastuväited registreeriti PPA-s 21.04.2010.a nr 15.3-10/18710, milles isik palub tema elamisluba mitte kehtetuks tunnistada põhjusel, et ta on Eestis sündinud, siin elavad ta ema ja õde ja ta soovib koos nendega elada. PPA 03.05.2010.a otsusega nr 15.3-04/249 tunnistati R.Z.'i tähtajaline elamisluba kehtetuks. PPA on arvesse võtnud asjaolusid, et isik on toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid ning kannab reaalset 2 aastast ja 6 kuust vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas, seega võib R.Z.'it pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks. Lisaks eeltoodule võttis PPA otsuse tegemisel arvesse isiku Eestis elamise kestvust, tema vanust, tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja tema pereliikmetele ning sidemeid Eestiga. Aastatel 1998-2006 elas R.Z. Aserbaidžaani Vabariigis ning alates 13.11.2007.a on isik viibinud Eesti kinnipidamisasutuses. Seega on PPA põhjendatult alust arvata, et isik ei ole loonud tugevaid sidemeid Eesti Vabariigiga. 1.6 06.05.2010 viisid PPA inspektorid R.Z.'iga Tallinna vanglas läbi küsitluse isiku Eesti Vabariigist väljasaatmise korraldamiseks. Isiku sõnul on ta teadlik, et peab Eestist lahkuma, kuid ei soovi seda teha, kuna soovib jääda Eestisse ema juurde elama. Samuti puuduvad isiku sõnul nii temal kui ka tema emal rahalised vahendid, et osta talle pilet sõiduks Aserbaidžaani Vabariiki. 2 1.7 11.05.2010.a koostati R.Z.'ile Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse poolt illegaali arvestuskaart ja vormistati väljasaatmisotsus väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeeluseaduse (edaspidi VSS) § 14 lg 2 alusel. 1.8 19.05.2010.a edastas PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo (edaspidi MJB) Välisministeeriumile (edaspidi VM) palve pöörduda Aserbaidžaani Suursaatkonna poole R.Z.´i kodakondsuse tuvastamise ja dokumenteerimise küsimuses. 30.08.2010.a Aserbaidžaani Suursaatkonna konsulilt telefoni teel saabunud teabe kohaselt saatis saatkond VM vastuse MJB päringule. MJB edastatud informatsiooni põhjal ei suutnud Aserbaidžaani ametivõimud tuvastada R.Z.´i kodakondsust ning palusid esitada täiendavat informatsiooni tema isiku kohta. Isiku kohta lisainformatsiooni kogumiseks pöördus MJB 31.08.2010.a kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteabe büroo poole. 30.09.2010.a edastas kriminaalpolitseiteabe büroo Aserbaidžaani Interpoli büroo vastuse MJB päringule. Aserbaidžaani Passi registreerimise ja migratsiooniameti andmetel on Z. R. Y.´i poeg sündinud xx xx xxxx.a Tallinnas. Z.´ile on Aserbaidžaani ametivõimude poolt väljastatud pass nr xxxxxxxx. Samuti omab R.Z. kehtivat sissekirjutust aadressil xxxxxxxxxxx Aserbaidžaan. 07.10.2010.a edastas MJB VM-le uue kodakondsuse tuvastamise ankeedi, kuhu olid lisatud andmed tema vanemate kohta ning passikoopia. VM edastas ankeedi koos passikoopiaga Aserbaidžaani Suursaatkonnale Riias palvega tuvastada R.Z.´i kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse. 27.10.2010.a edastas kriminaalteabe büroo täiendava vastuse MJB 31.08.2010.a päringule. Aserbaidžaani Interpoli büroo teatel on R.Z. Aserbaidžaani kodanik. 29.11.2010.a edastas MJB VM-le korduva päringu palvega anda informatsiooni R.Z.´i kohta 07.10.2010.a tehtud päringu menetlemise hetkeseisu kohta. 06.12.2010.a vastas VM e-posti teel, et VM noot Aserbaidžaani Suursaatkonnale oli edastatud 18.10.2010.a. 08.02.2011.a edastas VM MJB-le Aserbaidžaani Suursaatkonna vastuse MJB 07.10.2010.a päringule. Aserbaidžaani Riikliku Migratsiooniteenistuse teatel R.Z.´i kuulumine Aserbaidžaani kodakondsusesse ei ole tuvastatud. 15.02.2011.a edastas MJB VM-le uue päringu Aserbaidžaani Suursaatkonnale vahendamiseks. MJB palus saatkonnal oma kodanike osas kohustuste täitmist tagada, kuna R.Z. oli dokumenteeritud Aserbaidžaani kodaniku passiga, mida kinnitas Interpoli Aserbadižaani büroo. Eesti viisa oli talle väljastatud kui Aserbaidžaani kodanikule. Lisaks sellele on Interpoli Aserbaidžaani büroo teatel on R.Z.´i näol tegemist Aserbaidžaani kodanikuga. MJB on seisukohal, et isegi siis kui isikule väljastati dokument ekslikult, on dokumendi väljastanud riik ikkagi vastutav teiste riikide ees, kes heauskselt on seda dokumenti oma toimingutes aktsepteerinud. Käesolevaks ajaks ei ole veel MJB oma päringule vastust saanud.
2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. R.Z. vaidleb taotlusele vastu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. R.Z.il puuduvad jätkuvalt VMS 5¹ lg-s 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. R.Z.i suhtes on 11.05.2010.a koostatud väljasaatmisotsus. Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. Kuigi R.Z. eitab enda kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse, on vastustaja väitel Aserbaidžaani ametivõimud täna PPA-le kinnitanud, et R.Z. on Aserbaidžaani kodanik (tl 13). Kuigi R.Z.i kohene Eesti Vabariigist väljasaatmine ei ole reisidokumendi puudumise tõttu võimalik, puuduvad alused tema VSK-st 3 vabastamiseks. Vaatamata asjaolule, et Eestis elab R.Z.i ema, kelle juures ta elada sooviks, puuduvad tal Eestis erilist kaitsmist vajavad perekondlikud sidemed. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 11.05.2010.a on halduskohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend väljasaatmise täideviimise tagamiseks. Arvestades, et R.Z.i on alust pidada avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks (vt Harju Maakohtu 18.03.2009.a otsus kriminaalasjas nr 1-085605), puuduvad muud sama efektiivsed, kuid isiku õigusi vähem piiravad meetmed (VVS § 10 lg 1 ja 2) tema väljasaatmise tagamiseks.
5. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lg 2 või 3 järgi.
6. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab luba R.Z.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kuni 08.07.2011.a. Indrek Paukštys Kohtunik 4