Obsah (4)

§ 218§ 229§ 272§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-1902 Haldusasi

) § 218 lg 1 p-i 5 alusel, mitte J. Reiljani kui ettevõtja.

§ 218

lg 1 p 5 ei anna alust kaebaja x kui lepingulise esindaja õigusabi kulude väljamõistmiseks, kuna tegemist ei ole

§ 218lg 1 p-s 1 ja 2 nimetatud isikuga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. S. Reiljan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 31.
2. 2010 otsuse osaliselt, halduskohtu poolt rahuldamata jäetud nõuete osas ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik esitada kirjalikke tõendeid oma pöördumiste kohta Valga Linnavalitsuse poole Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud küsimustes. Halduskohus hindas valesti faktilisi asjaolusid, kuna ei ole põhjendanud seisukohta, millega välistatakse kaebaja pöördumine Valga Linnavalitsusse Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud küsimustes. Halduskohus hindas valesti ka kodanike ja kohaliku omavalitsuse suhtlemise reaalseid vorme ja nende rakendumise järjekorda. Kaebaja pöördus Valga Linnavalitsusse suuliste avaldustega ja päringutega aastatel 2005-2007 ja eeldas heauskselt, et linnavalitsuse ametnikud asuvad suuliste avalduste alusel Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamisega seotud olukorda neile seadusega pandud ehitusjärelvalve kohustuse täitmiseks kontrollima ja kinnistu omanikult ehitustegevuses seaduste täitmist nõudma. Halduskohtu poolt on ebaõige toetuda üksnes Valga Linnavalitsuse paljasõnalistele väidetele nagu ei oleks kaebaja suuliste avaldustega linnavalitsuse poole pöördunud. Halduskohus on kaebaja selgitusi vastustajaga suhtlemise iseloomu ja selle konkreetsete põhjuste kohta valesti hinnanud, s. h kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ebaõigesti arvestamata jätnud. Seetõttu on haldus-kohtu järeldus, et kaebajal puudub isiklik 10 puutumus vastustaja väidetava tegevusetusega vaidlusalusel perioodil, otseses vastuolus tegelike asjaoludega ja esitatud tõenditega. Väär on vastustaja väide, et pärast 2007 saadud informatsiooni kõrvalekallete kohta Xxx sauna ehitamisel nõudis Valga Linnavalitsus mõõdistusprojekti esitamist. Halduskohtupoolne menetlusnõuete rikkumine seisneb selles, et kohus ei nõudnud vastustajalt selle väite dokumentaalset tõendamist. Tegelikkuses nõudis linnavalitsus A. Järvelt mõõdistusprojekti esitamist alles 10.10.2008 kirjaga nr 9-1.2/4-72 pärast seda, kui kaebaja oli 25.09.2008 esitanud kaebuse halduskohtule. Lähtudes kaebaja põhjendatud huvist esitada kahjunõue seoses vastustaja tegevusetusega kõrvalhoone-sauna ehitusjärelevalves, on linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisel suur tähtsus kaebaja õiguste kaitsmisel ja teostamisel tulevikus. Vastustaja jättis ehitamise alustamise vastavuse ehitusprojektile õigusvastaselt tegemata. Sellega lõi ta tingimused kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks ehitustegevuseks Xxx kõrvalhoone-sauna puhul. Vastustaja jättis lubatust suurema ehitisealuse pinnaga ehitise püstitamise õigusvastaselt peatamata ning tegevusetus ehituse alustamise järelvalves rikub jätkuvalt kaebaja õigusi. 2004-2007 ei taganud vastustaja Xxx kõrvalhoone-sauna ehitamist vastavalt ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis määratud sihtotstarbele ja tehnilistele andmetele. Valeks tuleb tunnistada halduskohtu poolt EhS kohaldamine vastustaja ehitusjärelvalve kohustuse osas. Vastustaja tegevusetus ehitusjärelvalves tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna see võimaldas kõrvalhoone-sauna asemel püstitada ligikaudu 1,5 korda suurema eluhoone. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-84-04 jõudnud seisukohale, et EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Muudatusi ehitusloas ja selle väljastamise aluseks olnud ehitusprojektis fikseeritud tehnilistest andmetest peab menetlema ehitusloa muutmise haldusmenetlusega. See eeldab ka uute projekteerimistingimuste kooskõlastamist naabritega ja kehtestamist. Halduskohus kohaldas valesti EhS § 34 lg 1 p-e 5 ja
3. Asjaolu, et ehitusloa vaidlustamise võimalused on minetatud, ei muuda selle aluseks olevat nõuetele mittevastavat projekti nõuetele vastavaks. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata kaebaja taotluse Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks. Xxx kinnistu kõrvalhoone-sauna omanik ei ole taotlenud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti muutmist. Vastustaja ei ole ehitusloa muutmise protsessi algatanud, läbi viinud ja uut muudetud tehniliste andmetega ehitusluba välja andnud. Järelikult peab kõrvalhoone-saun vastama ehitusloaga ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga määratud tehnilistele andmetele, aga ei vasta. Halduskohtu otsustus eristada kaebaja kohtukulude käsitlemisel kaebaja esindajat J. Reiljanit kui füüsilisest isikust x ja J. Reiljanit kui FIE-d on antud materiaalõiguse normi mittepuutuv ja õigusvastane. HKMS § 83 lg 4 p 1 ei eelda, et menetlusosaliste esindajate või nõustajatena käsitletakse kaebaja kulude puhul ainult lepingulisi esindajaid ja nõustajaid. Kaebaja ja tema x vahel on sõlmitud leping, mille alusel õigusabi osutatakse, kuid selle lepingu esitamise kohustust ei saa olla, sest Eesti õigussüsteemis tunnustatakse ka suulist lepingut. Halduskohus jättis tähelepanuta HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaldamise seisukohalt tähtsad faktilised asjaolud ja kohaldas sellest tulenevalt valesti materiaalõiguse normi. Halduskohus kohaldas ebaõigesti

§-i 218.

§ 218

lg 1 ei anna alust nõuda, et FIE-na oma tulusid ja kulusid deklareerival x peaks olema juriidiline haridus

§ 218lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses.

Samuti ei eelda viimati nimetatud sätted, et juriidilise haridusega isik saab lepingulise esindajana esineda ainult ettevõtjana. 11

§ 218

lg 1 kohaldamine halduskohtu poolt on konkurentsivabadust piirav ja seega vastuolus konkurentsiseaduse mõtte ja kirjatähega ning rikub kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi.

1. Apellatsioonkaebuse esitas ka Valga Linnavalitsus, paludes tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2010 otsuse osas, millega halduskohus rahuldas S. Reiljani kaebuse ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud S. Reiljani kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus valesti tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korraldus nr 94 on vastuolus PlanS § 3 lg 2 p 1 (06.04.2006-26.03.2007 kehtinud redaktsioonis). Naaberkinnistu omanikuna pidi kaebaja nägema, et Xxx kinnistul toimub ehitustegevus ja mõistliku inimesena eeldama, et linnavalitsus on väljastanud naaberkinnistu omanikule ehitamiseks ehitusloa. Vastupidine seisukoht võimaldaks isikutel kuritarvitada oma passiivse käitumisega protsessiõigusi. Kaebaja vaidlustas temaga projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmise alles ca 2 aastat peale ehitustegevuse alustamist, mistõttu võib järeldada, et ta oli ehitamisega nõus. Peale ehitise valmimist ja kasutusloa väljastamist ei saa olla kaebajal põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Kahju hüvitamise nõue ei saa vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul olla põhjendatud huviks ka põhjusel, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks HKMS § 9 lg 4 alusel aegunud. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kui ehitusluba on õigusvastane, siis on ka kasutusluba õigusvastane. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-26-08, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Seega kehtivad ka õigusvastase ehitusloa tingimused edasi. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus õigusvastane ehitusluba kehtib ja seda tuleb täita, kuid kasutusluba ei tohi väljastada vaatamata sellele, et ehitamine on toimunud kooskõlas ehitusprojektiga. Selline seisukoht on vastuolus EhS § 32 lg-ga
2. Kohtuotsusega ehitusloa õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa automaatselt kasutusloa õigusvastasust. Haldusakt, millega väljastati kasutusluba, kehtiks edasi sõltumata sellest, kas haldusakt, millega väljastati ehitusluba, on õigusvastane või mitte. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kogutud tõenditega on tõendatud, et Xxx elamule ehitus- ja kasutusloa andmise menetluses on vastustaja eiranud põhimõtet, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus jälgima, et ehitatakse ehitusprojekti tingimustel. Kui ehitamise käigus tekkinud kõrvalekalded ei ole olulised, siis ei pea selleks eraldi väljastama uut ehitusluba. Võrreldes ehitusloa taotlemise aluseks oleva eelprojektiga, on muudatused vastustaja kahjuks toimunud kõrguse (0,5 m), laiuse (5 cm) ja pikkuse osas (1 cm). Kõikides teistes osades on muudatused olnud vähenemise suunas. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et asjas kogutud tõenditega ei ole vastustaja kummutanud kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid tuleohutusnõuete mittejärgimise kohta seoses elamu ehitus- ja kasutusloaga. Nii Lõuna-Eesti Päästekeskus kui ka Valga Linnavalitsuse ametnikud on kohapeal käinud kontrollimas tuleohutusnõuete täitmist ja vormistanud selle kohta ka vastavad dokumendid. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalune ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele. Seetõttu ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et dokumendid nõuetekohase tuletõkkeseina loomise kohta Xxx elamule on puudulikud ja ei kinnita tuletõkkeseina loomist. Tuletõkkeseina loomist on kinnitanud ka kolmas isik A. Järve. Kaebaja seletused ja Päästeameti vastus ei ole

§ 229lg 2 alusel käsitletavad tõenditena, vaid paljasõnalise seletusena.

Järelikult on kohus põhjendamatult leidnud, et Päästeameti väidete kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kas elamu ehitamisel on vastustaja 12 poolt probleemsena välja toodud osas tuleohutusnõudeid elamu ehitamisel järgitud. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega, mitte Päästeametiga. Kohus on ekslikult leidnud, et Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduses nr 266 ei ole põhjendatud, millistel põhjustel linnavalitsus eelistab kehtestatud lahendust vastustaja poolt pakutud lahendusele. Korralduses on viidatud Valga Linnavalitsuse 12.06.2008 kirjale nr 9-2.2/4-32, milles on esitatud vastustaja seisukohad kaebaja vastuväidetele ja ettepanekutele. Haldusaktis on ära toodud vähemalt põhimotiivid. Vastustaja ei pakkunud välja konkreetseid lahendeid, vaid tegi viiteid varem toimunud ehitustegevuse seaduslikkuse kohta. See pole aga PlanS kohaselt detailplaneeringu menetlemise küsimus. Ka Valga maavanem leidis, et haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Ebaõige on halduskohtu väide, et vastustajat pole piisavalt intensiivselt kaasatud haldusmenetlusse. Kaebaja esitas 19.05.2008 kirja detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse tühistamiseks ja 28.05.2008 vaide. Lisaks esitas kaebaja detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited, osales detailplaneeringu avalikul arutelul jms. Järelikult on kaebaja saanud detailplaneeringu menetlemise käigus esitada kõik oma seisukohad, mis on ärakuulamise põhimõtte eesmärgiks. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, kui leidis, et detailplaneeringu üheks eesmärgiks on seadustada ilma naabri nõusolekuta hoone ehitamine tuleohutuskujasse. Vaidlusaluses detailplaneeringus käsitletakse juba ehitatud ehitisi kui olemasolevaid. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine uuele hoonele. Seega ei saa kehtestatud detailplaneering rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi juba varem ehitatud hoonete osas, s. h tuleohutusnõuete täitmise osas. PlanS § 9 lg 2 ei nõua tuleohutusnõuete kajastamist detailplaneeringus, vaid ehitusprojektis. Nimetatud sätte p-st 6 tuleneb nõue määrata detailplaneeringus kindlaks üksnes kujad. Kohus on jõudnud väärale seisukohale ka osas, kus leitakse, et kogutud tõendite alusel ei ole võimalik üheselt veenduda, et olemasolevate ja alustatud hoonete ehitistealust pinda ei ole näidatud tegelikult oluliselt väiksemana. Ehitusgeodeetilises töös saadud andmed, sealhulgas ehitusalune pind, on lähteandmeteks maa-alade planeerimiseks ja kajastavad tegelikku ehitusalust pinda ning on aluseks maksimaalse ehitusaluse pinna arvutamisel. OÜ K&M projektbüroo poolt koostatud ehitusjärgse teostusjoonise alusel on planeerija arvutanud välja planeeritava hoone ehitusaluse pinna, milleks tohib olla 68 m

1. Seega on alusetu kohtu kahtlus selles osas, et pole kontrollitav, kas maksimaalne ehitusalune pind on arvutatud õigesti. Mõõdistus kajastab reaalset situatsiooni looduses, mitte paberil. Lisaks tõendab ehitusaluse pinna arvutamise õigsust detailplaneeringu lisas olev joonis (leht nr 3).
2. S. Reiljan vaidles Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Valga Linnavalitsuse seisukohad paljasõnalised ja põhjendamata. Vastustaja PlanS mõtet moonutav sõnastus võimaldaks detailplaneeringuta püstitada iga elamu, mille läheduses on mõni naaberkinnistu hoone. PlanS kohaselt võib elamu detailplaneeringuta püstitada juhul kui kinnistu on jagatud kruntideks ja püstitatav elamu jääb sama omanikeringiga kinnistu hoonestuse vahele. Antud juhul ehitati elamu mitte kinnistu Xxx hoonestuse vahele, vaid kinnistu Xxx hoonete tuleohutuskujasse. PlanS § 9 lg 10 p 2 rakendamine on sellises olukorras õigusvastane, kuna seda olukorda reguleerib PlanS § 3 lg 2 p
3. Õigusrikkumine vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei seisnenud ainult projekteerimistingimuste S. Reiljaniga kooskõlastamata jätmises, vaid vastustaja jättis projekteerimistingimused elamule üldse koostamata, menetlemata ja kehtestamata, mistõttu ei olnud võimalik neid ka õigeaegselt vaidlustada. Valga Linnavalitsus püüab kohut eksitada valede väidetega S. Reiljani passiivsuse kohta. Tõendatud on, et S. Reiljan pöördus
4. aastal Xxx ehitustegevuse küsimuses linnavalitsusse, kust talle väljastati 02.09.2005 Xxx ehitiste asendiplaan. Selle asemel, et linnavalitsusele teada olev ebaseaduslik ehitustegevus tõkestada ja ehitus projekteerimistingimuste koostamise, kooskõlastamise ja kehtestamisega seaduslikule teele juhtida, 13 ootasid linnavalitsuse ametnikud veel aasta, kuni elamu ehitus oli sisuliselt lõpetatud ja väljastasid alles siis ehitusloa. Valga Linnavalitsus on kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti ja esitatud apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Õiguspärase kasutusloa saab välja anda alles pärast seda, kui elamu on viidud vastavusse ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis kehtestatud tehniliste andmetega. Arusaamatuks jääb, miks haldus- ja ringkonnakohus lükkasid tagasi S. Reiljani taotluse ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks, mis annaks vastuse vaidlusalustele küsimustele hoonete tehniliste andmete, s. h tuleohutuse tagamise abinõude piisavuse ja tegeliku teostamise küsimuses. Kuna vastustaja jätkab tuleohutuse tagamise abinõude rakendamise kohta valeandmete esitamist, kordab kaebaja esitatud taotlust. Tuleohutuse tagamise piisavate abinõude kavandamine on ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis kohustus, mille vastustaja peab täitma ehitusloa menetluse käigus. S. Reiljanil ei ole võimalust naabrilt ehitamise tehnilist dokumentatsiooni nõuda või naabri hoonetel mõõtmisi või ekspertiise läbi viia. Tuleohutuse tagamise ehituslike abinõude rakendamine kinnistu Xxx elamul ei ole vastustaja poolt tõendatud ja kaebaja kahtlused selles osas on põhjendatud. Valga Linnavalitsus moonutab EhS § 33 lg 2 p 2 mõtet, püüdes näidata, nagu oleks tal õigus aktsepteerida kasutusloa taotluse alusena ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud tehnilistest andmetest erinevat ehitusprojekti. Vastustaja poolt ehitatud hoone kõrguses toimunud muutuse ebaoluliseks hindamine on õigusvastane. Ka pikkuse ja laiuse osas ei ole tegemist ebaolulise kõrvalekaldega. Kinnistu Xxx elamu kohta on esitatud valeandmeid tehniliste andmete osas. Arvestada tuleb kasutusloa õigusvastaseks tunnistamisel ka asjaolu, et elamu on ehitusloas lubatud 2-korruselise asemel ehitatud 3-korruselisena ja kasutusloas on märgitud korruste arvuks
5. Valga Linnavalitsus püüab õigustada ennast sellega, et 02.09.2009 korralduse nr 266 põhimotiivide asemel on otsuses viidatud kirjale, millega teatati S. Reiljanile tema vaiete mitterahuldamisest. Seega tunnistab vastustaja, et toimis just nii, nagu halduskohtu otsuses toodud materiaalõiguse kohaselt ei oleks tohtinud toimida. Vastustaja ei ole tõendanud, et halduskohus oleks tõendeid valesti hinnanud ja materiaalõiguse norme valesti kohaldanud. Valga Linnavalitsus ei saanud suure hilinemisega Xxx detailplaneeringut menetledes tõepoolest takistada S. Reiljanit vaideid esitamast ja aruteludel kohal olemast, seda ei saa aga mõista kaasamisena sisulises mõttes. Vastustaja ei soovinud S. Reiljaniga koostööd teha naabrite huvide tasakaalustamiseks detailplaneeringu menetlemise käigus, et leida lahendused, mis mõlemaid pooli rahuldaks. Esitades ehitusealuse pinna asemel hoone väliskontuuriga ümbritsetud ala pinna hindas vastustaja OÜ K & M projektbüroo mõõdistust valesti ja kohaldas valesti nii majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 70 § 28 lg-t 2 kui ka 24.12.2002 määruse nr 69 § 17 lg-t
7. Valga Linnavalitsus ei nõustu S. Reiljani apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlusaluse toimingu (väidetav ehitusjärelevalve teostamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise osas, sest see ei saa teda kuidagi aidata edasises menetluses. Kui kohus tühistab või tunnistab õigusvastaseks haldusakti, millega on väljastatud saunale kasutusluba, siis saab kaebaja vastustajalt nõuda väidetava kahju hüvitamist ka ilma ehitusjärelevalve teostamata jätmise toimingut vaidlustamata. Seda, et vastustaja reageeris kõikidele kaebaja pöördumistele, tõendab asjaolu, et
8. a väljastas maanõunik Benno Johanson kaebaja suulise taotluse alusel Xxx kinnistu ehitiste asendiplaani. Kaebaja esitatud väidete puhul ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga

§ 272lg 1 tähenduses, vaid paljasõnalise seletusega.

14 Vastustajale esitati novembris 2008 R. Novikovi poolt koostatud mõõdistusprojekt (töö nr 0721). Seejärel hakkas vastustaja 2008 nõudma kolmandalt isikult ka kasutusloa taotluse esitamist. Vastustaja käis 27.10.2008 ja 16.12.2008 ehitist kontrollimas ja koostas selle kohta ülevaatuse akti. Vastavalt EhS § 32 lg-le 1 kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses muuhulgas ehitise vastavust ehitusprojektile jms. Ekslik on kaebaja väide, et tegelikult ehitati sauna asemel juba

1. a valmis elamu ja perekond Järve võttis nimetatud ehitise ka elamuna kasutusele. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kaebus sauna katusekalde vastavusse viimise osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses esitatud taotlused on ebaselged, sest sedavõrd laialt tõlgendatav ettekirjutus ei oleks kohtuotsusena täidetav ega selle täitmine kontrollitav. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja hindama võimalikke kaalutlusi. Seega ei saa kohus kohustada haldusorganit vastu võtma kaebuses esitatud taotlustele vastavat haldusakti. Sama põhimõtet on rõhutanud Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-5-
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. mai 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati S. Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab S. Reiljani kaebuse Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks rahuldamata. Muus osas tuleb otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
5. Ringkonnakohus ei nõustu S. Reiljani apellatsioonkaebuse seisukohaga, et vastustaja ei ole teostanud järelevalvet 09.05.2003 ehitusloa nr 13 alusel ehitatud hoone ehitamise üle. Kaebaja on väitnud, et aastatel 2005-2007 on ta pöördunud korduvalt suuliste avalduste ja päringutega linnavalitsuse poole, et viimane teostaks järelevalvet nimetatud ehituse ehitamise üle. Vastustaja on eitanud kaebaja pöördumisi. Halduskohus on õigesti leidnud, et seega ei ole tõendamist leidnud vastustaja tegevusetus. Alles pärast aastal 2007 laekunud informatsiooni hakkas vastustaja saadud informatsiooni alusel nõudma sauna kohta vajalikke dokumente. Ringkonnakohtu arvates omab siinjuures tähtsust ka asjaolu, et ringkonnakohtu istungil kinnitas kolmas isik, et sauna ehitamiseks kasutas ta kaebaja poolt antud elektrivoolu, kuna tal endal elektrivarustus puudus. Kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Ka see asjaolu näitab ringkonnakohtu arvates ilmekalt, et kaebajal puudusid vastuväited sauna ehitamisele ja puudub alus süüdistada vastustajat tegevusetuses, kuna kaebaja ei olnud vastustaja poole pöördunud. Samuti ei ole haldusasjas mingeid tõendeid selle kohta, et vastustajale oleks mujalt laekunud informatsiooni ehitusalastest rikkumistest seoses sauna ehitamisega, mille tõttu ta oleks pidanud kaaluma järelevalve algatamist.
6. Järgnevalt annab ringkonnakohus oma hinnangu seonduvalt kaebuse selle osaga, milles taotleti Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 õigusvastaseks tunnistamist. Selle korraldusega väljastati elamu ehitamiseks ehitusluba aadressil Valga linn Xxx (I kd tl 40). HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Antud juhul on kaebaja oma põhjendatud huviks märkinud hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegu on õigusvastase haldusaktiga, kuna korraldus on selle andmise ajal kehtinud õigusega vastuolus. Haldusakti andmise ajal kehtinud PlanS § 9 lg 10 p 2 alusel pidi linnavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama naaberkinnistute omanikega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et projekteerimistingimusi kaebajaga ei kooskõlastatud. Asjaolu, et kaebaja nägi ehitustegevust ja oleks pidanud koheselt pöörduma vastustaja poole, kuid ei teinud seda, ei ole kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebaja on esitanud oma kaebuse seaduses sätestatud tähtaega järgides. 15 Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuse väitega, et kaebajal puudub kahju hüvitamise nõude esitamise õigus, kuna HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaeg on möödunud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.06.2008 lahendis nr 3-3-1-35-08 p-s 9 leidnud, et kahjust teadasaamise ajaks tuleb sarnastes situatsioonides lugeda ehitise valmimise aeg.
7. Ringkonnakohus annab järgnevalt oma seisukoha kaebuse osale, milles taotletakse Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korralduse nr 222 õigusvastasuse kindlakstegemist. Vaidlustatud korraldusega anti Xxx asuvale elamule kasutusluba. Valga Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 tunnistati 16.07.2008 korraldus nr 222 kehtetuks ja samuti tunnistati kehtetuks 16.07.2008 elamule väljastatud kasutusluba nr 12-
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja ei pea vajalikuks neid HKMS § 47 lg 1 ja

§ 654lg 6 alusel oma otsuses korrata.

Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on õigustamatult leidnud, et puuduvad tõendid nõuetekohase tuletõkkeseina loomise kohtas Xxx elamule. Toimikus (I kd tl 101) on Lõuna-Eesti Päästekeskuse teatis objekti ülevaatusest 25.03.2008, millest nähtuvalt on xxx poolne sein ehitatud tuletõkkeseinana. Puitlaudis on töödeldud tulekaitsevahendiga Holz PROF ning hoonele võib anda kasutusloa peale pööningukorruse ukse paigaldamist. Samas on Päästeameti arvamuses (II kd tl 277-278) leitud, et neil puudub võimalus anda oma arvamust, kas kogu seinakonstruktsioonile esitatav ajaline tulepüsivusnõue on täidetud, kuna puuduvad seda hinnangut anda võivad dokumendid. Tule leviku võimalus on suurem kinnistu piirile ehitatud xxx ehitiselt, kuna tuleohutuskuja 8 meetrit laieneb täielikult Xxx kinnistule. Täiendavaks tuleohutuse suurendamiseks ehk tule leviku takistamiseks on otstarbekas rajada tuletõkkesein xxx kinnistu piiril asuvatele hoonetele. Kuna antud juhul on kaebaja väited tuleohutuseeskirjade nõuetekohase täitmise kohta ümber lükkamata, siis on halduskohus õigustatult leidnud, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebaja seletused ei ole käsitletavad tõenditena, kuna need ei ole antud vande all. Samas on vastustaja pidanud tõendiks kolmanda isiku seletust. Ringkonnakohtu arvates juhtumil, kus mõlema poole poolt ei ole esitatud tõendeid, mis lõplikult kõrvaldaksid kahtluse tuleohutusnõuete rikkumise või rikkumise puudumise kohta, ei ole kohtul võimalik kummutada tõusetunud kahtlusi ja need kuuluvad hindamisele kaebaja kasuks. Tulenevalt Päästeameti arvamusest ei ole kahtlus tuleohutuse küsimuses ilmselgelt põhjendamatu. Uurimispõhimõttest tulenevalt pidi vastustaja enne kasutusloa andmist kahtluse kõrvaldama.

1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse seda osa, mis on seotud Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 tühistamise nõudega. Selle korraldusega kehtestati Valga linna Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneering. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et kaebajat ei ole kaasatud planeerimismenetlusse. Halduskohus on ise oma otsuses leidnud, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kaebaja on alates
2. a kevadest osalenud planeerimismenetluses. Asjaolu, et kaebajale ei ole saadetud teadet detailplaneeringu algatamisest, ei anna alust veel väita, et kaebajat ei ole kaasatud planeerimismenetlusse. HMS § 58 alusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalus esitada kõik oma vastuväited. Kuigi kaebaja kõikide vastuväidete kohta ei ole antud vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamise korralduses, ei ole see korralduse tühistamise aluseks. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kõik vastustaja seisukohad kaebaja ettepanekute ja vastuväidete kohta on esitatud 12.06.2008 kirjas nr 9-1.2/4-32 (V kd lisad I tl 64-68). Seega oli kaebajal võimalus 16 nendega ka tutvuda. Kaebaja ei ole väitnud, et mõni tema vastuväidetest oleks jäänud käsitlemata. Selline seisukohtade mittekordamine vaidlustatud korralduses ei ole alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õigusi on riivatud seoses tuleohutuse tagamiseks ettenähtud lahendustega. Detailplaneeringus on välja toodud, et ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusest nr 315 ja välja on toodud ka lahendused, mis tagavad tuleohutuse. Samuti on selles välja toodud ka asjaolu, et ehitusjärgus oleva sauna puhul tuleb tuleohutuskuja lahendada tuletõkkeseinaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Seega ei ole seda võimalik sellega seadustada varem ehitatud hooneid nagu seda on leidnud halduskohus. Detailplaneering määrab ära ehitusõiguse tulevikus ehitatavatel hoonetele. Varem ehitatud hoonete vastavust õigusaktidele on võimalik tuvastada ehitusjärelvalve käigus lähtudes ehitamise ajal kehtinud planeeringutele. Siiski võib hilisem planeerimine mõjutada kaalutlusõiguse teostamist järelevalve käigus haldusaktide andmisel. Selle käigus on võimalik kontrollida ka ehitiste aluse pinna vastavust. Seega tuleb S. Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 226 tühistamiseks jätta rahuldamata.
3. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda kaebuse sellel osal, milles kaebaja taotles tuvastada Valga linnas Xxx kodumajutusteenuse majandustegevuse registris registreerimise õigusvastasus ja teha vastustajale ettekirjutus kodumajutusteenuse majandustegevuse registrist kustutamiseks. HMS § 51 lg 1 alusel on haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et majandustegevuse registris registreerimisel on tegemist haldusaktiga, kuna alles peale registris registreerimist on isikul õigus kodumajutusteenust osutada. See tuleneb otseselt majandustegevuse registri seaduse § 20 lg-st
4. Seega on halduskohtu otsus vale, kuna selles on seda käsitletud toiminguna. Samas ei too see kaasa otsuse tühistamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna haldusakti andmise ajal kehtis 16.07.2008 korraldus nr 222, siis puudus vastustajal õigus registreerimisest keeldumiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määruse nr 128 „Nõuded majutusettevõtetele“ § 54 alusel on kodumajutus hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. See aga ei välista, et füüsiline isik ei või anda juriidilisele isikule õigust osutada seal majutusteenust. Majandustegevuse registri seaduse § 24 lg-s 1 on haldusorganile antud alused, millal ta peab registreeringu kustutama. Antud juhul sellised alused puuduvad. Kuna haldusakti õigusvastasust halduskohtu poolt ei tuvastatud, siis puudus halduskohtul ka kohustus teha vastustajale ettekirjutus majandustegevuse registrist kustutamiseks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele järeldusele. Kuna kodumajutusteenuse pakkumisel aluseks olnud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, siis puudub alus registreeringu kustutamiseks esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
5. S. Reiljan on vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele taotlenud ka ringkonnakohtult ehitustehnilise ekspertiisi määramist Xxx elamule. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohus oma otsusega tunnistas juba vastustaja vaidlustatud toimingud õigusvastaseks, siis puudub ringkonnakohtul vajadus ekspertiisi määramiseks.
6. Kuigi S. Reiljani apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnangu ka 17 S. Reiljani apellatsioonkaebuse sellele osale, milles ta ei nõustunud sellega, et kaebajale ei mõistnud välja õigusabikulusid. HKMS § 83 lg 4 p 1 alusel on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 218

toob välja lepingulise esindaja mõiste.

§ 218lg 1 p 5 alusel saab lepinguliseks esindajaks olla ka menetlusosalise x.

Antud haldusasjas on S. Reiljanit lepingulise esindajana esindanud tema x J. Reiljan. Asjas on vaidlus selle üle, kas J. Reiljani poolt kaebaja esindamist on võimalik lugeda esindamiseks, mille eest on võimalik välja mõista õigusabikulud. Ringkonnakohus ei pea sellistel asjaoludel menetluskulude väljamõistmist võimalikuks. Ringkonnakohtu arvates saab õigusabikulud välja mõista ainult sellisel juhul, kui sellist abi on osutanud

§ 218

lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikud.

§ 218

lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse x. Liiatigi ei ole menetluskulude kandmine kaebaja poolt tõendatud. Kuna kaebaja ja tema x vahel ei ole sõlmitud abieluvara lepingut, tuleb kaebaja poolt x makstud tasu lugeda ühtlasi ühisvaraks ja seega kaebaja poolt saadud tuluks. Seega on halduskohus õigustatult jätnud selles osas menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei oleks õigust nõuda õigusabikulu väljamõistmist selles osas, mis puudutab juriidilist konsultatsiooni advokaadibüroos. Asjaolu, et ükski advokaat ei ole menetluses osalenud, ei anna veel alust väita, et kaebaja ei ole saanud antud asjaga seoses juriidilist konsultatsiooni advokaadi poolt. Seega oleks kaebuse rahuldamisel võimalik välja mõista need õigusabikulud, mis kaebaja on tasunud advokaadibüroole oma juriidilise nõustamise eest enne kaebuse esitamist või siis menetluse käigus. 25. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel kuuluvad S. Reiljanilt proportsionaalselt väljamõistmisele ka linnavalitsuse poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et S. Reiljanilt kuulub Valga Linnavalitsuse kasuks väljamõistmisele 80 krooni. Muus osas jäävad Valga Linnavalisuse menetluskulud tema enda kanda. S. Reiljani apellatsioonimenetluse kulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Einar Vene Ivo Pilving 18 Agu Timmi