← Eesti

2-10-25505/31

Obsah (5)§ 355§ 411§ 477§ 229§ 5631

2-10-25505 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-25505 Määruse kuupäev Jõhvi, 06. juuni 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Tudulinna valla avaldus E. K.’ilt ja E.

§ 355

esimese lause alusel peatati tsiviilasja menetlus kuni 05.04.2011.a, selleks, et laste vanemad saaksid muuta oma käitumist ja lastesse suhtumist ning luua kõik laste kasvatamiseks vajalikud tingimused ja et avaldaja saaks edasi kontrollida vanemate käitumist ja koguda täiendavad tõendid. 2

(6)2-10-25505
  1. Viru Maakohtu 06.04.2011.a kohtumäärusega uuendati tsiviilasja menetlus ja määrati asja arutamiseks uus kohtuistung.
  2. 06.04.2011.a kohtumäärusega määras kohus alaealistele lastele menetluses advokaadist esindaja Kohtumääruse RIS kaudu võttis vastu täitmiseks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. AVALDAJA ARVAMUSED
  4. märtsil 2011.a esitatud arvamuses teatas avaldaja, et avaldaja sotsiaaltööspetsialist on kontrollinud puudutatud isiku E. K. käitumist, eluviisi ja tehtavaid ettevalmistusi poja perekonda naasmiseks. Puudutatud isik elab tööandja korteris, korter on endiselt väga must ja räpane, korteris puuduvad elamiseks vajalikud elementaarsed asjad. Puuduvad asjad lapse jaoks, lapse kasvatamiseks vajalikke tingimusi ei ole loodud. Puudutatud isik ei ole mitte midagi teinud lapse tagasisaamiseks. Puudutatud isikul on probleeme alkoholiga. Tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust alaealise E. K. suhtes vägivalla kasutamise eest. Puudutatud isik E. K. elab uue elukaaslasega Laekvere vallas. 2010.a detsembrikuus sünnitas ta neljanda lapse, oma teiste laste vastu ei ole ta huvi tundnud. Avaldaja leidis, et vanemad ei ole võimelised laste eest hoolitsema ega neid kasvatama, vanemate senini käitumine ja eluviis seda kinnitavad. Lapsed vajavad oma arenguks ja kasvatamiseks emotsionaalselt stabiilset keskkonda ja hoolitsust.
  6. mail 2011.a teatas avaldaja, et raseduse ajal polnud E. K. ennast arvele võtnud ega arsti juures käinud. S. on sündinud 30 rasedusnädalal ja E. 8 kuuselt. Ka peale laste sündi pole ta käinud perearsti juures kontrollil. See näitab seda, kui vastutustundetult ema lastesse suhtub. 06.11.03.2011.a viibisid lapsed E. ja S. uuringutel Tallinna Lastehaiglas, mille käigus selgus, et lapsed on oma arengus maha jäänud. Avaldaja teatas, et alates 13.03.2011.a asuvad lapsed uues hooldusperes puudutatud isikute H. ja T. S.’i juures. KOHTUISTUNG
  8. mail 2011.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Seoses laste vanemate kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja sisuliselt lahendada ilma puudutatud isikute E. K.’i ja E. K. osavõtuta. Esindaja selgituste kohaselt avaldaja esindajad on teinud puudutatud isikule E. K.le kodukülastusi. Puudutatud isikul on uus elukaaslane ja nad pidevalt pidutsevad. Ka E. K. elab uue elukaaslase juures. Puudutatud isikud ei ole laste vastu huvi üles näidanud.
  9. Puudutatud isikud H. ja T. S.’id nõustusid avaldusega. Nende selgituste kohaselt alates 14.03.2011.a lapsed asuvad nende juures ja nad on võimelised lapsi kasvatama.
  10. Laste esindaja menetluses toetas avaldust, leides, et laste hooldusõigus ei saa kuuluda vanematele, kes laste eest ei hoolitse. Vanemad on jätnud lapsi hooletusse. Nad ei tegelenud laste tervisega, ei hoidnud kodus puhtust, laste jaoks puudus toit. E. K. kasutas vägivalda lapse E. K.’i suhtes. Vanemad ei tunne huvi laste vastu ja on olemas PKS § 135 sätestatud alused hooldusõiguse äravõtmiseks, sest kõik toetavad ja hoiatavad meetmed ei andnud tulemusi. Esindaja külastas lapsi ja on veendunud, et lastel on hea hooldusperes. 3
(6)2-10-25505
  1. Puudutatud isikud E. K. ja E. K. kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus neile kohtukutsega tsiviilasja ilma nende osavõtuta sisuliselt arutamise hoiatatusel. Kohtukutsed on kätte toimetatud E. K.’le 13.04.2011.a elukaaslase kaudu ja E. K.’ile 03.05.2011.a isiklikult (t. lk. 99, 100, 111, 119). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et seadusest tulevat alust avalduse rahuldamata jätmiseks puudub.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 1 ja p 2 alusel menetlusosalised on hagimenetluses – pooled ja kolmas isik, hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Asjast puudutatud isikud E. K. ja E. K. ei ole kohtuistungile ilmunud. Istungile ilmunud menetlusosalised on palunud tsiviilasja sisuliselt lahendamist. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud

44 peatükis.

§ 411

alusel, kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata. Kuna asjast puudutatud isikud ei ilmunud kohtuistungile, et teatanud kohtule ega menetlusosalistele istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest, siis rahuldab kohus istungile ilmunud menetlusosaliste taotluse ja lahendab asja sisuliselt ilma puudutatud isikute E. K.’i ja E. K. osavõtuta. Tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendi ja menetlusosaliste seletused võimaldavad seda teha. 18. Avaldaja ei ole kohtule laste sünnitunnistuste koopiaid esitanud.

475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 2 alusel vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) on hagita perekonnaasi.

§ 477

lg 6 teise lause alusel hagita asjas vajaduse korral kohus kogub tõendeid ka omal algatusel. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi lapse S. K. vanemateks on puudutatud isikud E. K. ja E. K. (t. lk. 133). Lapse E. K.’i emaks on E. K., kannet isa kohta puudub ja laps on sündinud vallaslapsena (t. lk. 134).

  1. Avalduse esitamise ajal vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused olid reguleeritud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
  2. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p 1 ja ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 8 alusel igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 10 järgi lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. 20.

§ 229sätestab tõendi mõistet, mille 1.

lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse ja selle juurde 4

(6)2-10-25505 lisatud 08.05.2010.a kodukülastuse aktide kohaselt jätsid vanemad oma lapsed naabrite hooleks. Vanemad ei loonud laste kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi. Laste elukoht oli väga must ja räpane, korteris puudusid elamiseks vajalikud elementaarsed asjad (t. lk. 7). Sellepärast oli avaldaja sunnitud puudutatud isikute juurest lapsi ära võtma ja neid hooldusperesse paigutama. Lapse perekonnas hooldamise lepingute kohaselt paigutati lapsed E. ja S. alates 09.05.2010.a A. M. hooldusperesse (t. lk. 16-21). Alates 14.03.2011.a asuvad lapsed perekonnas hooldamise lepingute alusel puudutatud isiku H. S.’i hooldusperes (t. lk. 123-128).
  1. mail 2011.a esitatud seiskoha järgi raseduse ajal laste ema ei võtnud ennast arvele ega käinud arsti juures. Kuigi lapsed on sündinud enneaegselt (S. 30 rasedusnädalal ja E. 8 kuuselt), laste vanemad pärast laste sündi ei ole käinud perearsti juures kontrollil. Kuna laste vanemad ei ole esitanud vastuväiteid avaldusele, tuleb asuda seisukohale, et neil ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Sellega on tuvastatud, et jättes laste eest hoolitsemata ja jättes neile arstiabi tagamata, laste vanemad on seadnud laste elu ohtu. Vanemad ei täitnud avalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 50 lg 1 sätestatud kohustust kasvatada last ja hoolitseda tema eest. Vanemate poolt selle kohustuse täitmisel ei oleks tekkinud vajadust laste perekonnast eraldamiseks ja laste hooldusperesse paigutamiseks.
  2. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 116 lg 1 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 134 lg 1 tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
  3. PKS § 135 lg 1 alusel kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi 2 lõike alusel isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
  4. Kohus on peatanud käesoleva tsiviilasja menetluse pooleks aastaks, et laste vanemad saaksid muuta oma käitumist ja lastesse suhtumist ning luua kõik laste kasvatamiseks vajalikud tingimused. 28.03.2011.a ja 30.03.2011.a kodukülastuse aktide kohaselt E. K. korter on endiselt väga must ja räpane, korteris puuduvad elamiseks vajalikud elementaarsed asjad. Puuduvad asjad lapse jaoks, lapse kasvatamiseks vajalikke tingimusi ei ole loodud (t. lk. 89, 90). OÜ Tudulinna Süsi 23.03.2011.a iseloomustuse kohaselt E. K.’l on aeg-ajalt probleeme alkoholiga (t. lk. 88).
  5. Avalduse esitamine ja tsiviilasja menetluse peatamine ei ole puudutatud isikute suhtumist lastesse muutnud. Puudutatud isikute lapsed asuvad hooldusperedes ja on riiklikult ülalpidamisel. Puudutatud isikud üldse ei tunne huvi laste vastu. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja võtab E. K.’ilt täielikult ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus laste E. K.’i ja S. K. suhtes ning E. K.’lt täielikult ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse S. K. 5
(6)2-10-25505 suhtes. Antud olukorras hooldusõiguse äravõtmine on laste huvides, sest edaspidi laste huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. 25. Kohus selgitab asjast puudutatud isikutele E. K.’ile ja E. K.’le, et pärast oma eluviisi parandamist, so laste kasvatamiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomist, võivad nad pöörduda kas Tudulinna valla või kohtu poole isikuhooldusõiguse taastamiseks. 26.

§ 5631

alusel saadab kohus kohtumääruse pärast määruse jõustumist avaldajale ja Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale. 27. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

478 lg 1, § 479, § 550 lg 1 p 2, § 558 lg 1, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.