2-10-50373/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number Piret Rõuk Tsiviilasi MLhagi KLja KLvastu elatise võlgnevusest vabastamiseks 5100,15 eurot Hagihind

1. mai 2011.a Harju Maakohtu (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-10-50373 Kentmanni vähendamiseks kohtumaja ja elatise Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ML(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja I: KL(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja II: KL(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostjate seaduslik esindaja: KV Kohtuistungi aeg
2. aprill 2011 Resolutsioon
3. MLhagi KLja KLvastu elatise vähendamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks rahuldada osaliselt.
4. Muuta 28.03.2006 tsiviilasjades 2-06-2569 ja 2-06-2466 kohtumääruste alusel MLalaealiste laste KLja KLülalpidamiseks makstavat elatist ja välja mõista MLalates 13.10.2010 igakuine elatusraha 50 (viiskümmend) eurot lapse KLja 50 (viiskümmend) eurot lapse KLülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni KVarveldusarvele nr. XXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
5. Jätta rahuldamata MLhagi KLja KLvastu elatise võlgnevusest vabastamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud MLkanda. Vabastada MLriigilõivu tasumisest riigituludesse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1 Hagiavalduse kohaselt kohustati hagejat 28.03.2006 kohtumäärustega tsiviilasjas nr. 2-06-2569 ja nr. 2-06-2466 maksma laste KLja KLülalpidamiseks elatist 1200 krooni /76,69 eurot kummagi lapse jaoks alates 01.02.06 kuni laste täisealiseks saamiseni laste ema KVkasuks. Kohtumääruste alusel algatas Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 30.04.10 täitemenetluse. Hageja ei ole senini olnud suuteline eelnimetatud elatise kohustust täitma, mistõttu on seisuga 30.09.2010 elatise võlgnevus 71 700,00 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja varanduslik olukord võrreldes elatise määramise ajaga oluliselt muutunud, mistõttu on hageja sunnitud taotlema enda võlgnevusest vabastamist ja igakuise elatise vähendamist. Hageja on alates 09.03.2009 töötu, viimati oli ta töötuna arvel 01.02.10 – 26.04.
6. Hagiavalduse esitamise ajal töötab hageja Riigimetsa Majandamise Keskuses töötasuga 2000-3000 krooni kuus kuni 19.10.10, mil tööettevõtu leping lõpeb ja hagejal tuleb ennast uuesti töötuna arvele võtta. Töötu abiraha suurus on 800 krooni, vara ega sääste hagejal ei ole. Hagejal on tekkinud võlgnevus Swedbank AS-i ees, kellele ta on kohustatud eluaseme laenu tagastamiseks tasuma igakuiselt 4000-5000 krooni. Hagejal kulub enda ülalpidamiseks igakuiselt 1500-2000 krooni kuus. Hageja palub vabastada ta elatise võlgnevusest täielikult ning vähendada kahele lapsele makstavat elatist kokku 1500-le kroonile. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja palusid selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on elatis välja mõistetud alla alammäära ja selle vähendamine ei ole laste huvides. Kohtuotsuse põhjendused Kehtiva perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mis PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud määra. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hagiavaldusest nähtuvalt muutus hageja olukord varasema ajaga võrreldes halvemaks, kui ta jäi töötuks 09.03.09, mis on tõendatud Tööturuameti Raplamaa osakonna tõendiga samast kuupäevast. Uuesti on hageja töötuna arvele võetud alates 01.02.10, mis on tõendatud Eesti Töötukassa teatisega 29.03.
7. Töövõtulepinguga nr. 2-14/92 19.04.10 on tõendatud, et hageja oli tööga hõivatud tähtajaliselt perioodil
8. aprillist kuni
9. oktoobrini
10. Hagejale on pangakonto väljavõttest nähtuvalt makstud töötutoetust kokku 1085,70 krooni/ 69,39 eurot. Maksu- ja Tolliameti järelepärimisest nähtuvalt sai hageja 2010 aastal maksustatavat tulu 12 506 krooni/ 799,28 eurot. Seega oli hageja sissetulek 2010 aastal ühes kuus on 1132,64 krooni/ 72,39 eurot. Registrite ja pangaväljavõtete kohaselt tal vallas- ja kinnisvara puudub. Hageja pangakontol AS-is 2 SEB Pangas oli saldo 46,37 krooni/ 2,96 eurot. Kohtuistungi ajaks on võlgnevuste tõttu pööratud sissenõue hageja eluasemele. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud hagiavalduses esile toodud asjaolu varalise olukorra halvenemise kohta seoses töötuks jäämisega märtsikuus
11. Tõenditest nähtuvalt ei võimalda tema 2010 aastal saadud sissetulek maksta kostjatele väljamõistetud elatist ega vähendada võlgnevust. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele ja 28.03.2006 kohtumäärustega väljamõistetud elatis vähendamisele selliselt, et alates 13.10.2010 tuleb hagejal kostjatele tasuda ülalpidamiseks 50 eurot kuus. Kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 71 võimaldas elatist maksva isiku nõudel vabastada ta osaliselt või täielikult võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varanduslik seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.
12. juulil 2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud selle seaduse jõustumise hetkeks, kui rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Jõustunud perekonnaseaduses puuduvad sätted, mis näeksid ette, et
13. juulil 2010 olemas olevat elatise võlgnevust saaks pärast seda kuupäeva vähendada või kohustatud isikut võlast täielikult vabastada enne
14. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Kuigi PKS § 210 lg 2 järgi kohaldatakse üldjuhul asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne selle seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, ei saa ka sellest sättest järeldada, et enne
15. juulit 2010 tekkinud elatise võlgnevust saaks pärast
16. juulit 2010 vähendada varem kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Seega ei ole kohtul alust hagejat elatise võlast vabastada ja hagi tuleb selles nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja asjaolust, et kohus rahuldas hagi väga väikeses ulatuses, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 03.01.2011 kohtumääruses rahuldas kohus hageja avalduse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta hagi esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest. Arvestades hageja jätkuvat maksejõuetust tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse. Saata kohtuotsus teadmiseks Justiitsministeeriumile. Kohtunik: 3