KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2406 Haldusasi A

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. Streltsov, olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 23.07.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi kõrval ja öelda oma nimi. 10.08.2009 esitas A. Streltsov vaide Viru Vangla 06.08.2009 käskkirja nr 6-3/1847-D kehtetuks tunnistamiseks ja 10 000 krooni hüvitamiseks. 22.12.2009 vaideotsusega nr 6-25/526-2 jäeti vaie rahuldamata, samuti jäeti vangla 22.12.2009 haldusaktiga nr 6-25/526-1 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt menetleda. Viru Vangla 04.08.2009 käskkirjaga nr 6-3/1834-D karistati A.

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 7.3 ja 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. Streltsov, olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 14.07.2009 kella 20.18 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korduvale korraldusele tõusta püsti ja seista voodi ette. 05.08.2009 esitas A. Streltsov vaide Viru Vangla 04.08.2009 käskkirja nr 6-3/1834-D kehtetuks tunnistamiseks ja 15 000 krooni hüvitamiseks. 22.12.2009 haldusaktiga nr 6-25/521-1 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt menetleda. Viru Vangla 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D karistati A.

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et A. Streltsov, olles Viru Vangla E-hoone kambris 2206, 13.07.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korduvale korraldusele seista voodi kõrval ja öelda oma nimi. 04.08.2009 esitas A. Streltsov vaide Viru Vangla 22.07.2009 käskkirja nr 6-3/1738-D kehtetuks tunnistamiseks ja 15 000 krooni hüvitamiseks. Justiitsministeeriumi 16.11.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 10.09.2009 esitas A. Streltsov vanglale pöördumise, mis registreeriti 11.09.2009 nr-ga 6-20.3/

1. Kaebaja küsis oma pöördumises vanglalt selgitusi, miks jalutusboksis mängib vali muusika, kuid ei esitanud sealjuures kahju hüvitamise nõuet. Vangla vastas A. Streltsovi selgitustaotlusele 07.10.
3. Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule 15.10.2009 kaebuse Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja nr 6-3/1873-D tühistamiseks ja tekitatud kahju 20 000 krooni hüvitamiseks; 12.10.2009 kaebuse Viru Vangla 06.08.2009 käskkirja nr 6-3/1847-D tühistamiseks ja tekitatud kahju 10 000 krooni hüvitamiseks; 10.10.2009 kaebuse Viru Vangla 04.08.2009 käskkirja nr 6-3/1834-D tühistamiseks ja tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks; 08.10.2009 kaebuse Viru Vangla 22.07.2009 käskkirja nr 6-3/1738-D 2 tühistamiseks ja tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks ja 21.10.2009 kaebuse Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju summas 50 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuste põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla ametnikel õigust A. Streltsovilt nõuda nime ütlemist end enne esitlemata ning kaebaja ei ole millekski kohustatud. Kuna valvuritel on käes kinnipeetava kaart, millel on kirjas ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünniaeg, foto, siis rikkusid vanglaametnikud temalt loenduste ajal nime ütlemise nõudmisega põhiseaduse (edaspidi PS) §-e 11 ja
4. Arusaamatuks jääb, millisel julgeoleku eesmärgil mängib jalutusboksides väga vali muusika. Kui see turvalisus on selleks, et kinnipeetavad omavahel ei suhtleks, siis see ei ole õige, sest sektoris saavad kinnipeetavad omavahel suhelda terve päeva. Samuti on kinnipeetavate vahel lubatud kirjavahetus. Valju helina, vilina ja müra pärast on kaebaja rikkunud oma närve. Samuti ei vasta Viru Vangla tähtaegselt kaebaja esitatud vaietele.
5. Viru Vangla vaidles A. Streltsovi kaebustele vastu ja leidis, et vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Vanglaametnikul ei ole kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009, mistõttu oli ta teadlik kohustusest loenduse ajal öelda oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kuna vaidlustatud käskkirju ei ole täitmisele pööratud 1 kuu jooksul ja kaebaja puhul on tegemist vahistatuga, ei ole kaebajale kaasnenud kahjulikke tagajärgi ja mittevaralist kahju. Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust kahju hüvitamiseks seoses 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D määratud kartseri karistusega ning seoses 10.09.2009 pöördumisega, mistõttu on nende nõuete osas kohustuslik kohtueelne kord läbimata ja need tuleb kaebajale tagastada.
6. Halduskohus liitis eelpoolnimetatud 5 A. Streltsovi esitatud kaebust ühte menetlusse ning nimetas haldusasja numbriks 3-09-
7. HALDUSKOHTU LAHEND
8. Tartu Halduskohus jättis
9. märtsi 2010 otsusega kaebuse rahuldamata ja A. Streltsovi kaebused Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks summade 15 000 ja 50 000 krooni osas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt järeldab kohus kaebaja positsioonist, et ta protestib oma käitumisega vangla kodukorra vastu ja on teadlik kehtivatest kohustustest loendusel. Tõendatud on A. Streltsovi süüline distsiplinaarrikkumine vaidlustatud käskkirjade osas. A. Streltsovi distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta Viru Vangla Kodukorra p-dele 7.3, 7.5, 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.
10. A. Streltsovile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kaebusega, milles ta kirjeldab oma käitumist loenduste ajal, distsiplinaarmenetluste protokollidega, vanemvalvur Ü. A. ettekandega nr 2951 ning valvur H. P. ettekannetega nr 2820 ja
11. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametnike ettekandeid ja uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametnike sõnu. Seega ei ole tõendatud, et vanglaametnikud suheldes kaebajaga teda hirmutasid või ähvardasid. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Viru Vangla 3 kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Valvuri perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine. Loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Kuna vangla ei pööranud määratud distsiplinaarkaristusi täitmisele 1 kuu jooksul, ei ole kaebajale saanud kaasneda kahjulikku tagajärge, s. h mittevaralist kahju. Halduskohus nõustub kaebajaga, et Viru Vangla ei ole kaebaja poolt esitatud vaideid lahendanud tähtaegselt. A. Streltsov ei ole aga antud haldusasja raames vaidlustanud Viru Vangla viivitust tema vaiete lahendamisel ja nõudnud selle õigusvastasuse tuvastamist. Kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlusi kahju hüvitamiseks summas 15 000 krooni seoses 22.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1738-D määratud kartserikaristusega ja summas 50 000 krooni seoses Viru Vangla tegevusega (vali muusika jalutusboksis), siis tuleb need nõuded HKMS § 23 lg 1 p alusel jätta läbi vaatamata, sest kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks tuleb esmalt esitada vaie (VangS § 11 lg 8), seda ei ole aga kaebaja teinud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Viru Vangla sisekorraeeskirjad õigusvastased ja vastuolus PS-ga ning kaebaja ei ole nendega tutvunud, sest ta pole kuhugi allkirja tutvumise kohta andnud. Viru Vangla rikub pidevalt VangS § 11 lg-t 7 ja ei vasta vaietele õigeaegselt. Paljasõnaline on halduskohtu ja vangla väide, et vanglaametnikud ei ole kaebajat ähvardanud, sest kartseriga ähvardamine on ähvardamine. Arusaamatuks jääb, et kui vanglaametnik ei pea end tutvustama, miks kaebaja siis peab. Viru Vangla väited antud asjas on paljasõnalised. Viru Vangla rikub inimõigusi, rõhub kaebajat ja rikub tema õigusi.
14. Viru Vangla A. Streltsovi apellatsioonkaebusega ei nõustu. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud vaiete mittetähtaegne menetlemine kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vastavalt VangS § 11 lg-le 5 oli A. Streltsovil õigus pöörduda vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisel kaebusega otse halduskohtusse. 17.04.2008 tutvus A. Streltsov vangistust reguleerivate õigusaktidega. 07.04.2009 tutvus ta Viru Vangla direktori 01.04.2009 käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorraga. Asjaolu, et kaebaja on keeldunud õigusaktidega tutvumise kohta allkirja andmisest, ei tähenda, et ta pole nendega tutvunud. A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle käitumine näitab, et ta ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale. Tema enda käitumine on seega põhjuseks, miks on talle määratud arvukalt distsiplinaarkaristusi ning mistõttu ta on pidanud viibima kartseris. Karistamise eesmärgiks saab pidada vangla üldise julgeoleku tagamist ning isiku õiguskuulekale käitumisele suunamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
16. märtsi 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. 4 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja on oma apellatsioonkaebuses väitnud, et Viru Vangla kodukord (apellatsioonkaebuse kohaselt sisekorraeeskiri) on õigusvastane, kuna ei ole kooskõlas põhiseadusega. Selle õigusvastaseks tunnistamist ei ole kaebaja oma kaebuses taotlenud. Samas on Riigikohtu halduskolleegium 31.10.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-07 leidnud, et Viru Vangla kodukord ei ole õigustloov akt, vaid haldusakt (üldkorraldus) ning seega ei saa halduskohus kontrollida selle põhiseaduspärasust sarnaselt õigustloovate aktidega HKMS § 25 lg 9-10 alusel. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Viru Vangla kodukorra õigusvastasuse tuvastamise taotlust ei ole kaebaja taotlenud halduskohtus ja seega ei ole HKMS § 34 lg 3 alusel sellist nõuet esitada ringkonnakohtus. Viru Vangla vastuse kohaselt on kaebaja 07.04.2009 tutvunud Viru Vangla direktori 01.04.2009 käskkirjaga kinnitatud Vangla kodukorraga. Asjaolu, et kaebaja on keeldunud sellega tutvustamise kohta allkirja andmast, ei anna alust väita, et ta ei ole sellega tutvunud. Mis puutub kaebaja väitesse, et vastustaja ei vasta tema poolt esitatud vaietele tähtaegselt, siis selle nõude osas ei ole kaebaja halduskohtule kaebust esitanud. HKMS § 34 lg 3 alusel ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida ei ole esimese astme kohtus esitatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga et ta ei peagi vanglaametnikule oma nime ütlema. Selline kohustus tuleneb kinnipeetavale Viru Vangla kodukorra p-st 7.5, mille kohaselt on valvuril õigus nime küsida. Kuidagi ei saa lugeda tõendatuks ka asjaolu, et kaebajat ähvardatakse vanglas. Asjaolu, et kaebajale tehakse teatavaks, et tema poolt distsipliinirikkumise toimepanemisel võidakse teda karistada kartserisse paigutamisega, ei ole vaadeldav ähvardusena. Sellega selgitatakse kaebajale tema teo võimalikke tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjadega rikkunud kaebaja õigusi ja seega jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi