) § 96 ja 97 p 2, mille kohaselt on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.
lg 1 alusel, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
lg 1 ja 2 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Kohus on tuvastanud, et ETema on HVja isa PT
alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb tuvastada, kui suures ulatuses on kostja ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud ning, kas kostja makstud elatis oli piisav hageja vajaduste katmiseks. Puudub vaidlus, et kostja tasus, kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja ülalpidamiseks elatist summas 2 450 krooni ehk 156,58 eurot, sh tulumaks, igakuiselt ning, et alates juunist 2010 tasus kostja hageja ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kuna elatiselt ei tasuta enam tulumaksu, siis oli summa 2 000 krooni kuus hageja ülalpidamiseks piisav, kuna 2 450 kroonilt ehk 156,58 eurolt tuli hageja emal tasuda tulumaksu ja seega jäigi hageja ülalpidamiseks umbes 2 000 krooni ehk 127,85 eurot, mis on sama summa, mida kostja tasus peale hageja täisealiseks saamist. Samuti tasus kostja elatist regulaarselt, seega on põhjendamata mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2010-14.10.210 eest summas 1 800 krooni ehk 115,04 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 139,01 3 eurot kuus alates 14.10.2010 kuni hageja õpingute lõppemiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so 30.05.2013 Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1 725,61 eurot ehk 27 000 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.