3-10-1468/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1468 Otsuse kuupäev 30.11.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.T. kaebus Viru Vangla toimingutele.. Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta V.T. kaebus haldusasjas 3-10-1468 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on V.T. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab , et vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna 09.03.2010 on kaebaja pöördunud vanglateenistuse ametniku kandidaadi Kerli Kiisküla poole palvega, et ta aitaks koostada vaiet, kuna ta ei oska eesti keelt ning ei oska täita vaideblanketti. Kaebaja märgukirjale on vastatud (24.03.2010 vastus nr. 6-14/9688-1) , et vanglateenistuse ametniku kandidaat ei ole kohustatud kaebaja soove täitma ning samuti ei kuulu inspektor –kontaktisiku teenistusülesannete hulka tõlketöö tegemine, mida kaebaja antud hetkel soovib. Kaebaja on seisukohal, et vangla kontaktisik on rikkunud kaebaja õigusi ning käitunud õigusvastaselt kaebaja suhtes. Kaebaja suhtes on rikutud õigust informeerida kinnipeetavat temale arusaadavas keeles ja arusaadaval moel. Nimetatud õiguste rikkumine toob kaasa põhiõiguste rikkumise – kaebaja jäetakse ilma õiguste kaitsest ja efektiivsetest kaitsemeetoditest. Kaebaja on väitnud, et talle on kontaktisik K.Kiisküla üle andnud vangla akti, mis ei ole olnud talle arusaadavas keeles. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud õiguste ilmajätmine vangla poolt on Põhiõiguste rikkumine ning kaebaja on toonud välja põhjendatud huvi alusena kahju nõude esitamise. Kaebaja on taotlenud ja nõudnud ka tema suhtes seaduste rakendamist vangla poolt ning videosalvestuse väljanõudmist. Viru Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on viidanud Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1, mille kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse menetlusse tõlk ning tõlgi kulud katab menetlusosaline, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Antud juhul ei tulene vanglal kohustust kaebajale venekeelselt vastata ega kaebaja eest eesti keeles vaiet koostada. Kaebajale on tagatud dokumentide sisu selgitamine temale arusaadavas keeles (vene keeles), kaebajale on selgitatud, kuidas vaiet koostada. Selgitused on antud vene keeles, mistõttu on kaebaja õigused kaitstud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Vangla vastusest nähtuvalt on V.T. viibinud alates 18.11.2009 osakonnas S7, kus oli ajavahemikul 25.01.2010-18.03.2010 inspektori-kontaktisiku praktikal Kerli Kiisküla. K. Kiisküla on täitnud praktika ajal lihtsamaid teenistusülesandeid ning ülesannete täitmist on kontrollinud inspektor-kontaktisik Õnnela Reivardt. V.T. on pöördunud vangla poole 09.03.2010, et ta soovib vaiet esitada ning soovib selles abi, kuna ei valda eesti keelt. Viru Vangla on kaebaja märgukirjale 24.03.2010 vastanud, mis kaebuse kohaselt on jäänud kaebajale arusaamatuks. Viru Vangla on märkinud, et K. Kiisküla on pöördunud selles küsimuses oma juhendaja Õ. Reivardti poole, kes selgitas kuidas vaideblanketti täita. K. Kiisküla on andnud selgitused edasi kaebajale. Kaebaja ei jäänud selgitustega rahule ning soovis, et K. Kiisküla täidaks ise blanketid ära tema eest. K. Kiisküla selgitas kaebajale, et vanglaametnikud ei ole kohustatud tõlketööd osutama kinnipeetavatele. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 52 on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel, seega koostatakse dokumendid Eesti Vabariigis eesti keeles. Ainult paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte kasutamist kohtumenetluses ja haldusmenetluses reguleerivad vastavad menetlusseadustikud. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning sama seaduse § 21 lg 1 kohaselt , kui menetlusosaline keelt ei valda, kaasatakse menetlusse tõlk ning sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlgi kulud menetlusosaline, kui pole sätestatud teisiti. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et vanglal ei lasu seadusest tulenevat kohustust esitada eesti keelt mittevaldavale isikule, kes on vene keelt kõnelev isik, dokumendid tõlgituna vene keelde. Seega võis vangla vastata kaebaja järelepärimistele eesti keeles ning samas on kaebajale selgitatud eesti keelseid dokumente kaebajale arusaadavas keeles – vene keeles. Vangla vastusest nähtuvalt on selgitatud kaebajale eestikeelsete dokumentide sisu ning samas on kaebaja saanud esitada vaided 14.10.2009 ja 29.01.2010, 10.03.2010, mis asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale tagastatud ning seega on kaebaja saanud realiseerida oma õigusi vaiete esitamise läbi. Kuigi vaided on esitatud vene keelsetena, on vaided vanglas registreeritud ja vastu võetud, mistõttu ei ole rikutud kaebaja õigusi selliselt, et oleks keeldutud venekeelseid vaideid vastu võtmast. V. T. on vaideid esitanud ka varasemalt. Inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla õiendist nähtuvalt on ta praktikal viibimise ajal S7 eluosakonnas selgitanud kinnipeetav V.T. kuidas vaiet koostada ning on ka selgitanud, et tõlketeenust inspektor-kontaktisik ei osuta, kuna V.T. sooviks oli , et vaide koostab kontaktisik tema eest eesti keeles. Kohus mõistab antud olukorda nii, et V.T. oleks dikteerinud vaideteksti vene keeles ning kontaktisikul tulnuks see kaebaja soovi kohaselt eesti keelde tõlgituna vaidena vormistada. Selline olukord tooks kaasa tõepoolest vanglaametniku poolt tõlketeenuse osutamise, mis ei ole vanglaametniku kohustus. Vangla on õigesti märkinud, et tulenevalt HMS § 21 lg 2 kohaselt katab tõlketeenuse saaja tõlkimise kulud ning kaebajal tulnuks dokumendi otsesel tõlkimisel kasutada tõlkebüroo teenust. Kaebaja on taotlenud kohtult videosalvestuse väljanõudmist, mida kohus ei ole vajalikuks pidanud antud asja lahendamisel, kuna käesolevas asjas ei ole midagi tõendada videosalvestuse abil. Samas ei ole märtsikuu videosalvestused vanglas säilinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi ning on selgitanud kaebajale arusaadavas keeles dokumentide sisu ning samuti on selgitatud ka vene keeles kuidas vaiet koostada . Kaebaja ei ole märkinud, et tal jäi vangla süül esitamata mõni vaie või dokument või vaiet ei ole seetõttu menetlusse võetud, et vaie on olnud vene keelne. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtunik Mare Priks