← Eesti

3-10-1469/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1469 Haldusasi A.Õ.e

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

  1. oktoobril
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  3. novembril
  4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva maakonnakomisjoni 28.10.1993 otsusega tunnistati Kabala vallas Villavere külas asunud endise Puskari 174 talu maad omandireformi objektiks ning omandireformi subjektideks selle maa suhtes ½ suurustes võrdsetes osades E.H. ja A.Õ.. Kabala Vallavalitsuse
  2. veebruari 1995 korraldusega nr 85 ja
  3. jaanuari 1997 korraldusega nr 25 on vastavalt A.Õ.ele ja E.H.ile määratud eelnimetatud maa eest kompensatsioon ning maa mittetagastamise alusena on märgitud maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 6 lg 2 p 1 (õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist). 1
  4. Keskkonnaministri
  5. oktoobri
  6. a käskkirja nr 1026 punkti 1 alapunkti 1.2 kohaselt jäeti riigi omandisse Villevere külas asuv Puskari katastriüksus 27101:002:0021, pindalaga 14,38 ha ning kanti 05.10.2009 kinnistusraamatusse (kinnistusraamatu registriosa nr 2746236, katastritunnus 27101:002:0021).
  7. 02.10.2009 esitas A.Õ. Türi Vallavalitsusele avalduse, milles palus MRS § 6 lg 31 alusel anda talle Puskari katastriüksusel asuvate Puskari talu hoonete varemete kordategemiseks tähtaeg ja määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Kõnealusele avaldusele vastas Türi Vallavalitsus 21.09.2009 vastuskirjaga nr 5.4-9/4741-
  9. A.Õ. esitas 04.12.2009 Türi Vallavalitsusele hoonestusõiguse seadmise avalduse Järva maakonna Türi valla Villevere küla Puskari maaüksusele.
  10. Türi Vallavalitsus keeldus 21.12.2009 kirjaga nr 5.4-9/4741-4 „Vastus avaldusele“ Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ punkti 12 alapunktides 3 kuni 5 ja punktides 13, 14 ja 15 nimetatud toimingute tegemisest.
  11. A.Õ. esitas 20.01.2010 kaebuse Tallinna Halduskohtule Türi Vallavalitsuse 21.12.2009 otsuse nr 5.4-9/4741-4 tühistamise ja riigimaale hoonestusõiguse seadmise avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes (haldusasi nr 3-10-188). Tallinna Halduskohtu 23.03.2010 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-10-188 rahuldati A.Õ.e kaebus osaliselt. Kohus tegi Türi Vallavalitsusele ettekirjutuse vaadata viivitamata läbi A.Õ.e hoonestusõiguse seadmise avaldus ning teha Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra punktis 13 nimetatud otsus või anda nõuetekohane haldusakt selle otsuse tegemisest keeldumise kohta. Kohtuotsus on käesolevaks ajaks jõustunud edasikaebamata.
  12. Türi Vallavalitsuse 27.04.2010 korraldusega nr 313 otsustas Türi Vallavalitsus mitte algatada hoonestusõiguse seadmist Türi vallas Villevere külas asuvale Puskari maaüksusele ning jätta A.Õ.e hoonestusõiguse seadmise avaldus rahuldamata.
  13. 07.05.2010 esitas A.Õ. Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse 27.04.2010 korralduse nr 313 tühistamise, riigimaale hoonestusõiguse seadmise avalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks kohustamise ja riigimaale hoonestusõiguse seadmise avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  14. Kaebuse esitaja vana-vanaisa J. E. omandas seaduslikult Pärnu maakonna Pilistvere kihelkonna Kabala mõisa Puskari talu
  15. aastal notariaalselt kinnitatud Talloasseme kaubakontrahtiga. Riigiarhiivi 08.03.2010 arhiiviteatise nr 18-7-3.6/1556/VI põhjal oli
  16. aastal Viljandi maakonna Kabala valla Puskari talu omanikuks tema poeg J. H. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) toimikus nr 1718, mis asub Järva Maavalitsuse arhiivis, on olemas 02.02.1949 Põllumajandusliku artelli põhikirja kohaselt ühistatud vara vastuvõtmise akt 6, millest nähtub ühistatud vara koosseis ja see, et Puskari talu hooned nende hulka ei kuulunud. Samuti ei ole hiljem Puskari talu hooneid ega nende varemeid võõrandatud. 2
  17. Kaebuse esitaja on jätkanud Puskari talukoha istanduse (õunapuuaed, marja- ja ilupõõsad) ja hoone säilinud osade hooldamist, sissesõidutee ja taluhoonete kompleksi õueala pidevat korrashoidmist. Kaebuse esitaja kui omanik ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 39 mõttes valdust lõpetanud ja ei ole loobunud tegelikust võimust asja üle. Kaebuse esitajale ning E.H.ile maksti kompensatsiooni metsa ja maa eest. Kompenseerimisel ei toodud välja ehitise alust pinda ning keegi ei ole võõrandanud ega kompenseerinud ka õunapuid ja marjapõõsaid. Seega ei ole kaebuse esitaja loobunud õuealast.
  18. Puskari katastriüksusel (katastritunnus 27101:002:0021) asuvaid Puskari talu hoonete varemeid ei ole Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korra“ alusel peremehetuks kuulutatud. Järva maakonnas Kabala vallas Villevere külas Puskari katastriüksusel (katastritunnus 27101:002:0021) asuvad Puskari talu hooned on mõõdistatud AS Viljandi EKE Projekt poolt
  19. aastal. Mõõdistamise aluseks oli Kabala Vallavalitsuse poolt 10.10.2005 väljastatud tõend nr. 1-34/128, mis kinnitab Puskari talu hoonete varemete olemasolu Puskari katastriüksusel. Mõõdistusprojekti originaali esitas kaebaja
  20. aasta detsembris Kabala Vallavalitsusse ehitusnõunikule ning see on märgitud 04.12.2009 esitatud riigimaale hoonestusõiguse seadmise avaldusele.
  21. Kaebaja ei nõustu korralduses toodud põhjendustega hoonestusõiguse seadmise avalduse rahuldamata jätmise kohta. Korralduses toodud põhjendused riigimaale hoonestusõiguse seadmise algatamisest keeldumise kohta tuginevad Türi Vallavalitsuse hinnangutele nii seadusesätete ja dokumentide tõlgendamisel kui ka ehitiste taastamise võimalikkuse osas, mis aga ei ole küsimusele objektiivne lähenemine. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise avalduse täitmisel kohale "hoonete püsimise (ekspluateerimise) eeldatav tähtaeg on" märgitud 99 aasta puhul ei ole kahtlust, et peale taastamist maakivivundamendil palkelamu püsibki vähemalt 99 aastat. Vajadusel saab omavalitsus avalduse menetlemise käigus hoonestusõiguse seadmise toiminguid tehes andmeid korrigeerida. Avalduse andmete hinnanguline sobimatus ei ole piisav põhjus hoonestusõiguse seadmise algatamisest keeldumiseks. Avalduse esitamisel tuleb täita kõik avalduse vormil punktiiriga märgitud lüngad. Kohale ''maatüki ligikaudne suurus on " märkimisel on ainuvõimalik täita lünk numbriga, mis on samane maaüksuse suurusega, s.o. 14,38 ha. Kuna Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ punkti 3 alapunkt 2 sätestab, et hoonestusõigust ei seata kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata, siis ei ole võimalik avalduses märkida väiksemat suurust kui 14,38 ha.
  22. Korralduses on toodud, et kaebuse esitaja poolt väidetu tõttu pidas Türi Vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp vajalikuks 30.09.2009 korraldada paikvaatluse, mille kohta on koostatud protokoll. Kaebuse esitaja kui arhitekt vaidleb vastu paikvaatluse protokollis ja korralduses toodule, kuna ei saa nõustuda Türi Vallavalitsuse seisukohaga korralduse
  23. leheküljel, et tegemist on betoonplatsidega. Tegemist on põrandatega. Põrand on hoone (ehitise) konstruktsiooni osa, mis asub vaheseinte vahel ja võtab vastu ruumis olevate inimeste, mööbli ning seadmete raskuse jms koormused. Põranda nimetus määratakse kattekihi järgi, sh betoonpõrand. Tallinna Halduskohtu 23.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-10188 on kohus muuhulgas leidnud järgmist: „Õigusaktides ei ole seejuures sätestatud, missuguses ulatuses ehitise renoveerimine/parandamine jääb MRS § 6 lõikes 3 kasutatud ehitise kordategemise mõiste piiridesse. Kohtu hinnangul tuleb mõistet sisustada pigem laialt ning teatud juhtudel võib ehitise kordategemisega olla tegemist ka juhul kui hävinud ehitis tuleb sisuliselt algusest peale uuesti ehitada.“ Kuna on säilinud vundamendid kogu ulatuses, vaheseinte alumised palgid, ukseorvad, selgesti eristatav ruumijaotus, mis on ära toodud ka mõõdistusprojektis, siis on hooned võimalik täielikult taastada. 3
  24. Türi Vallavalitsus, jõudes hinnangulise järelduseni, et Puskari maaüksusel asuvaid varemeid ei ole võimalik enam korda teha, kaotab kaalutlusruumi olemasolu korrastamisettekirjutuse tegemiseks ja kahjustab sellega kaebuse esitaja subjektiivseid huve. Nõustuda ei saa Türi Vallavalitsuse korralduse punkti 1 alapunktis 1 toodud väitega, et maaüksusel asuvatel varemetel ei ole MaaRS ja EhS sätestatud ehitise tunnuseid, kuna MaaRS § 6 lõikes 3 on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba loetletud võrdväärse jadana ning Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord“ sätestab punkti 2 alapunktis 2, et riigimaale seatakse hoonestusõigus ehitusloa alusel alustatud ehitise omaniku või maareformi seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava ehitusloa omaniku kasuks. Seega on ehitusloa olemasolu võrdsustatud ehitise olemasoluga. Kuna ehitusluba antakse välja dokumendi kujul, siis võib täiendav dokument olla see, mis tõendab riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ehitiste olemasolu Puskari maaüksusel. Vastavalt ehitusseaduse § 25 lõikes 1 sätestatule on ehitusluba tähtajatu. Ei maareformiseaduses ega ehitusseaduses ei sisaldu viidet sellele, et ehitusloast tulenev õigus lõpeks ehitise valmimisega ilma ehitusluba kehtetuks tunnistamiseta. HMS § 15 lõige 2 sätestab, et haldusorgan määrab tähtaja selliste dokumentide esitamiseks, mida peab haldusorgan vajalikuks taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Türi Vallavalitsus on jätnud kõrvale MaaRS § 6 lõikes 31 toodud lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemise. Kaebaja on oma vanaema A. H. pärandi vastu võtnud, kuna ta on vastu võtnud A. H. Piibli. Olles vastu võtnud Piibli ehk osa pärandvarast, loetakse vastavalt Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 551 lõike 2 teisele lausele kaebuse esitaja poolt kogu A. H. pärandvara vastuvõetuks.
  25. E.H. ei võtnud pärandit vastu. Vastavalt „Eesti NSV Tsiviilkoodeks. Kommenteeritud väljaanne“, Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1969, lk. 591 punktis 2 toodule „Praktiliselt on tunnistust vaja vaid nendel juhtudel, kui päritakse vara, mis seisab eriarvel. Öeldu käib kõigepealt ehitiste, autode, mootorpaatide ja muu vara kohta, mille kohta peetakse eriregistrit.“ Seega oleks E.H. testamendiga pärimise korral pärandi vastuvõtmisel pidanud vormistama tunnistuse pärimisõiguse kohta, kuid seda ta ei teinud. Testamendijärgse pärija poolt pärandi mittevastuvõtmisel läheb Eesti NSV tsiviilkoodeksi järgi pärimisõigus üle seadusjärgsele pärijale ja seadusjärgse pärijana on kaebuse esitaja oma vanaema A. H. pärandi ka vastu võtnud. Eelnevalt tsiteeritud „Eesti NSV Tsiviilkoodeks. Kommenteeritud väljaanne“ sisaldab märget: „Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvas Juriidilises Komisjonis töötanud ühiskondlik toimetus on kommentaarid läbi vaadanud ja heaks kiitnud.“ Türi Vallavalitsusel on võimalik nõuda kaebuse esitajalt täiendavate dokumentide esitamist, kuna vastava tähtaja seadmine ei kahjusta mingilgi määral Türi Vallavalitsuse ega Türi valla huve ega too neile kaasa rahalisi kulutusi. Täiendavate tõendite esitamisel ja seejärel kõigi tõendite kogumina hindamisel muutuvad asjaolud, mis tingisid riigimaale hoonestusõiguse seadmise mittealgatamise korralduse andmise, kuna omandiõigust saab näidata vastava tõendi esitamisega; vaidlustatud korralduses on ehitise taastamise võimalikkuse üle kaalutledes tehtud kaalutlusvigu; Vabariigi Valitsuse 08.11.2996 määrusega nr 276 kinnitatud „Hoonestusõiguse seadmise korra“ punkti 2 alapunkti 2 järgi seatakse hoonestusõigus riigimaale ka ehitusloa omaniku kasuks.
  26. Kui kohalik omavalitsus ei luba asja korda teha, siis ei rakendu säte sundvõõrandamise kohta. Enne lõpliku otsuse langetamist oleks kõigile osapooltele kasulik lubada kaebajal esitada riigimaale hoonestusõiguse seadmise avalduse puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid dokumente. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4
  27. Keskkonnaministri 28.10.2004 käskkirjaga nr 1026 on Järva maakonnas Kabala vallas (käesoleval ajal Türi vallas Villevere külas) asuv Puskari katastriüksus 27101:002:0021 jäetud riigi omandisse. Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna peaspetsialist Maren Laes esitas Türi Vallavalitsuse ehitusspetsialistile 24.09.2009 e-kirjaga järelepärimise, soovides informatsiooni Türi vallas Villevere külas Puskari kinnisasjal asuva väidetava vundamendi ja selle suhtes õigustatud isikute kohta. Türi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist tuvastas, et nii Puskari katastriüksuse 27101:002:0021 plaanil kui ka riiklikus ehitisregistris puudub informatsioon küsitud ehitiste kohta. Türi Vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonna juhata Urmas Kupp’i 30.09.2009 korraldatud paikvaatluse käigus selgus, et Türi vallas Villevere külas Puskari maaüksusel asuvad maakivist vundamentide jäänused ja betoonplatsid (võimalik, et mõne kunagise hoone põrandad), kuid mitte ehitised MaaRS ega EhS tähenduses. Türi vallas Villevere külas Puskari maaüksusel ei asu avalduses nimetatud ehitistest elamut, aita ja lauta, rääkimata nende eeldatavast püsimisest veel 99 aastat. Vastupidist ei saa Türi Vallavalitsuse hinnangul tõendada mistahes täiendavate dokumentidega.
  28. Türi vallas Villevere külas Puskari maaüksusel asuvate varemete omandi kohta ei ole A.Õ. esitanud ühtegi omandiõigust tõendavat dokumenti, kuigi Türi Vallavalitsus on seda oma 21.10.2009 kirjas nr 5.4-9/4741-2 selgesõnaliselt küsinud. A.Õ. nimetab end järjekindlalt Puskari maaüksusel asuvate ehitiste omanikuks. Omandi tõendamiseks on A.Õ. saatnud Türi Vallavalitsusele juba eespool nimetatud Ollepa Külanõukogu 1963-1965 majapidamisraamatu nr 6 koopia, kus on A.Õ.e vanaema A. H. kohta kirjas lause “Elab omas majas”. Samuti leiab A.Õ. oma kirjades, et omandi tõendamiseks piisab sellest, et ta ei ole AÕS § 39 mõttes valdust lõpetanud ega loobunud tegelikust võimust asja üle ning ta on pidevalt hooldanud Puskari taluhoonete kompleksi õueala. Viimast on keeruline kui mitte võimatu tõendatuks lugeda, silmas pidades kunagiste hoonete tänast seisundit ja asjaolu, et kõnealusest “õuealast” on A.Õ. sisuliselt loobunud kompensatsiooni taotlemise ja saamisega juba
  29. aastal.
  30. A.Õ. taotles 15.01.2010 Türi Vallavalitsuselt (taotlus registreeritud Türi Vallavalitsuse dokumendiregistris 19.01.2010 nr 5.4-9/376) tõendi väljastamist, selle kohta, et tema, A.Õ., on pärast oma vanaema A. H. surma xx xx xxxx asunud tema vara valdama, kasutama ja käsutama. Türi Vallavalitsus ei pidanud viimati nimetatud tõendi väljastamist võimalikuks, kuna Türi Vallavalitsusel puudub faktiline ja juriidiline alus sellise tõendi väljastamiseks, samuti ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses tuvastada omandi tekkimise õiguslikke aluseid. Võimalust, et kunagi A.Õ.e vanaemale, A. H. kuulunud vara suhtes võib olla teisigi pärijaid, kinnitab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikus nr 1718 (säilitatakse Järva Maavalitsuse arhiivis) sisalduv ärakiri A. H.
  31. aastal notariaalselt tõestatud testamendist, millest nähtub A. H. tahe pärandada kogu oma vara, sealhulgas “majapidamishooned, mis asuvad Türi rajoonis Ollepa külanõukogus, kolhoosi “Edu” maaalal, endise nimetusega “Puskari”, kinnistu nr 174”, pojapojale E.H.ile.
  32. Korralduse andmisel on Türi Vallavalitsus järginud kõiki HMS-s sätestatud haldusorgani tegevust reguleerivaid sätteid. Türi Vallavalitsus andis A.Õ.ele oma 21.12.2009 kirjaga nr 5.49/4741-4 võimaluse HMS § 40 lõike 1 kohaselt esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra (edaspidi kord) punkti 12 alapunkti 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus kontrollida taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Seda on Türi Vallavalitsus käesoleval juhul teinudki ning jõudnud kontrollimise tulemusel järeldusele, et A.Õ.el puudub õigus hoonestusõiguse taotlemiseks riigimaale. MaaRS §-st 351, mille kohaselt võib ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei 5 ole õigust maad omandada, seada hoonestusõiguse riigimaale Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Sättest nähtub, et kaks olulisemat eeldust riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks on ehitise olemasolu ja selle ehitise omand. Ehitise mõiste MaaRS tähenduses on esitatud MaaRS § 6 lõikes 3 hoone ja rajatise definitsioonina. MaaRS § 6 lg 3 toodud loetelust saab endise Puskari talu hoonete ja rajatiste puhul kõne alla tulla vaid esimeses punktis nimetatu. Seega tuleb kontrollida, kas tegemist on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitistega EhS tähenduses. Paikvaatluse käigus nähtu ja fotodel kajastatud olukord kinnitavad, et endise Puskari talu maal asunud endiste hoonete osad (vundamentide ja muude hooneosade säilmed) ei ole tänapäeval enam terviklikud asjad. Seega ei ole need ehitisteks ei EhS ega MaaRS tähenduses. Sama kinnitab ka MaaRS § 6 lõike 31 teine lause: “Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi”. Ehitise olemasolu ei saa tõendada mistahes dokumentidega, mis erinevad faktilistest asjaoludest. Ehitis kas on reaalselt olemas või seda ei ole.
  33. Vastustaja ei vaidle vastu, et Puskari maaüksusel on kunagi asunud taluhooned ning nende jäänuseid on käesoleval ajal võimalik samas asukohas tuvastada. Piisavaks EhS mõistes ehitiste olemasolu tõendiks ei saa pidada AS Viljandi EKE Projekti
  34. aastal koostatud tööd nr 05365 „Järva maakond, Kabala vald, Villevere küla, Puskari talu hoonete mõõdistusprojekt. Seletuskiri, joonised“, mille sisuks on Puskari talu maal asunud, mitte olemasolevate hoonete ja rajatiste kirjeldus. Mõõdistusprojektis ehitiste oluliste tehniliste andmete kohaselt kõik olulised ehitiste osad, erinevatest ehitistest on säilinud maakivist vundamendid ja betoonpõrandad. Paikvaatluse käigus selgus, et avalduses märgitud ehitisi, mis vastaksid ehitise üldistele tunnustele, taotletaval maatükil tõepoolest ei asu. Seega ei saa Türi Vallavalitsus nõuda ka mingeid täiendavaid tõendeid. Kaebaja väidete osas valduse jätkuva teostamise kohta, märgib vastustaja, et rangelt tuleb eristada valduse teostamist maa ja kunagiste hoonete jäänuste üle. A.Õ. rõhutab, et ei ole lõpetanud valdust sissesõidutee, õueala ja seal kasvavate ilu- ja viljapuude üle. Sellist valduse teostamist ei saa pidada õiguspäraseks ega arvestada kuidagi ka hoonestusõiguse seadmise menetluses. Nimelt on A.Õ. ja tema vend E.H. taotlenud ja saanud kompensatsiooni kogu vaidlusaluse maa eest Kabala Vallavalitsuse 23.02.1995 korraldusega nr 85 (A.Õ.) ja Kabala Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldusega nr 25 (E.H.ile). Kompensatsiooni saamisega loobusid nad võimalusest saada maaomanikeks MaaRS alusel. Türi Vallavalitsusele ei ole teada, et õigusvastaselt võõrandatud kuid kompenseeritud riigimaa oleks mingil muul õiguslikul alusel pärast kompensatsiooni saamist veel A.Õ.e valdusesse jäänud. Kuna kõnealusel maal paiknenud talu hoonete õigusvastane võõrandamine ei ole tõendamist leidnud, et vaidle Türi Vallavalitsus vastu, et hoonete jäänused võivad tõepoolest omandiõiguse alusel kellelegi kuuluda. Küll aga võib kahelda nende hoonete valduse järjepidevas teostamises, kuna juba 26.11.1991 Järva Maavalitsusele esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduses deklareerib E.H., et Puskari talu hooned on hävinud. On selge, et hoonete järjepideva valdamise ja sihtotstarbelise kasutamise, sealhulgas hooldamise tulemusel hooned ei hävine, kui tegemist ei ole õnnetusjuhtumiga, mille toimumist ei ole samuti Türi Vallavalitsusele teada.
  35. Türi Vallavalitsus ei ole pidanud väga oluliseks välja selgitada, kellele kuuluvad vaidlusalusel maatükil paiknevad hoonete jäänused, kuna need ei vasta ehitise tunnustele EhS mõistes ning nende juurde ei saa MaaRS alusel omandada maad või seada hoonestusõigust, olenemata nende kuuluvusest. Kuivõrd A.Õ. on väitnud, et varemed kuuluvad temale, on Türi Vallavalitsus küsinud ka sellist väidet tõendavaid dokumente. Selliseid dokumente, mis tõendaksid hoonete varemete kuulumist A.Õ.ele, seni Türi Vallavalitsusele esitatud ei ole. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole omandiõiguse tuvastamine mingite kaudsete faktide alusel. A.Õ.el oleks võimalik taotleda omandiõiguse tuvastamist tsiviilmenetluses. 6 KOHTU PÕHJENDUSED
  36. Kaebuse esitaja on taotlenud Türi Vallavalitsuselt hoonestusõiguse seadmist Järva maakonnas Türi vallas Villevere külas asuvale Puskari maaüksusele põhjendusega, et nimetatud maaüksusel asuvad omandiõiguse alusel talle kuuluvad endise Puskari talu elamu, ait, laut ja kaev (toimiku lk. 17). Türi Vallavalitsus on hoonestusõiguse seadmise algatamisest keeldunud põhjendusega, et 1) Puskari maaüksusel asuvatel varemete näol ei ole tegemist ehitistega ning 2) puuduvad dokumendid varemete omandiõiguse kohta. Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr. 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ (edaspidi Kord) § 2 p 1 järgi seatakse riigimaale hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada. Seega on riigimaale hoonestusõiguse seadmise obligatoorseteks eeldusteks 1) ehitise olemasolu ning 2) ehitise kuulumine omandiõiguse alusel hoonestusõiguse seadmist taotlevale isikule.
  37. Kabala Vallavalitsuse 10.10.2005 teatise nr. 1-34/128 kohaselt asuvad Kabala vallas Villevere külas Puskari katastriüksusel (katastritunnus 27101:002:0021), pindalaga 14,38 ha, endise Puskari taluhoonete varemed (toimiku lk. 48). Kaebusest nähtuvalt peab kaebuse esitaja end eeltoodud varemete omanikuks seetõttu, et ta on oma vanaema A. H. pärandi vastu võtnud, kuna ta on vastu võtnud A. H. Piibli. Vastavalt Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 551 lõike 2 teisele lausele loetakse A. H. poolt aga seetõttu kogu pärandvara vastuvõetuks. Kaebuse esitaja ei vaidlusta Kabala Vallavalitsuse poolt esiletoodud asjaolu, et A. H. tegi
  38. jaanuaril
  39. aastal testamendi kogu oma vara, sealhulgas Türi rajoonis, Ollepa külanõukogus, Kolhoosi „Edu“ maaalal endise nimetusega „Puskari“, kinnistu nr. 174 osas oma pojapoeg E.H.ile, mille kohta on kohtule esitatud ka testament (toimiku lk. 73). Samas väidab kaebuse esitaja, et E.H. ei võtnud pärandit vastu, kuna talle ei vormistatud ehitiste pärimisõiguse tunnistust, mistõttu testamendijärgse pärija poolt pärandi vastuvõtmata jätmisel läheb pärimisõigus üle seadusjärgsele pärijale, kelleks on kaebuse esitaja.
  40. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste Puskari talu hoonete näol oli tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga, mistõttu pärimisõiguse sätted käesoleval juhtumil kohaldamisele ei kuulu. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 6 lg 1 järgi on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. ORAS § 6 lg 2 järgi käsitatakse vara õigusvastase võõrandamisena ORAS-e tähenduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonidega, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi
  41. lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus
  42. juunist
  43. a. kuni
  44. juunini
  45. a. ORAS § 6 lg 5 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse ühtsetel alustel, olenemata ORAS § 6 lõikes 2 sätestatud õigusvastase võõrandamise viisist, välja arvatud § 13 lõikes 3 ja §-s 14 sätestatud juhtudel. Rahvusarhiivi poolt 08.03.2005 väljastatud arhiiviteatisest nähtub, et vaidlusalune Puskari talu elumaja koos lauda ja aidaga kuulus
  46. a seisuga Villevere kolhoosi alla ning A. H. oli Villevere kolhoosi liige (toimiku lk. 119). Kuigi kaebuse esitaja on just nimetatud tõendil tehtud märkele „Elab omas majas“ tuginedes väitnud, et elumaja koos lauda ja aidaga kuulus A. H., on väljaspool kahtlust see, et eraomand oli
  47. aastal välistatud ning seega kuulus ka elumaja koos lauda ja aidaga kolhoosile. Seega tuleb asuda seisukohale, et hoolimata asjaolust, et A. H. võis elumajas endiselt sees elada, ei saanud teda pidada elumaja, lauda ja aida omanikuks. Samuti ei ole testamendiga võimalik tõendada omandiõigust ehitistele. Eeltoodud tõendile tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlusaluse vara näol oli tegemist õigusvastaselt võõrandatud 7 varaga. Kaebuse esitaja võis saada nimetatud vara omanikuks ainult ORAS-es sätestatud alustel, vara tagastamise teel.
  48. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud Järva Maavalitsuse 08.11.2005 tõendist (toimiku lk. 74) nähtub, et A. H. suri xx xx xxxx, seega enne ORAS-e jõustumist. A. H. poeg ning kaebuse esitaja isa J. H. suri veelgi varem, xx xx xxxx (toimiku lk. 75). Vastustaja poolt kohtule esitatud kaebuse esitaja venna, E.H.i 27.11.1991 avaldusest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta Järva Maakonnavalitsusele (toimiku lk. 101) nähtub, et viimane taotles muuhulgas Villevere külas asuva Puskari talu kui õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimist ning Puskari talu maade tagastamist, märkides, et peale tema omab õigust nimetatud varale ka õde A.Õ.. Avalduse kohaselt kuulus vara enne õigusvastast võõrandamist E.H.i vanaisa J. H.e. Vara õigusvastase võõrandamise viisiks on märgitud „sundkollektiviseerimine“.
  49. ÕVVTK Järva Maavalitsuse komisjoni
  50. oktoobri
  51. a otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et taotletud maa kuulus õigusvastase võõrandamise ajal J. H. ning vara A. H.. Otsuse p-ga 3 tunnistati E.H. ja A.Õ. võrdsetes osades õigustatud subjektideks õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Otsuse p-ga 6 jäeti rahuldamata E.H.i ja A.Õ.e taotlused ühistatud varale, kuna ORAS § 8 järgi ei ole vennalapsed õigustatud subjektideks (toimiku lk. 99). Järva Maakonna Kabala Vallavalitsuse 23.02.1995 korraldusega nr. 85 on õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus kaebuse esitajale kompenseeritud (toimiku lk. 102). ÕVVTK Järva Maavalitsuse komisjoni mõlemad otsused on kehtivad ning seega peab kohus neist juhinduma.
  52. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et kuna A.Õ.ele ühistatud vara (sh Puskari elumaja, lauta ja aita) ei tagastatud, ei saanud tal tekkida ka omandiõigust nimetatud varale ega ka selle varemetele. ORAS § 11 lõike 1 järgi on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. Kuna vaidlusalune maa kaebuse esitajale kompenseeriti, tuleb sellega lugeda kompenseerituks ka endisel maatükil kasvanud vilja- ja muude puude väärtus, mida saab ORAS § 11 lõike 1 järgi tagastada või kompenseerida ainult õigusvastaselt võõrandatud maa koosseisus. Kuna ainuüksi vara omanikuks mitteolemine välistab riigimaale hoonestusõiguse seadmise, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata seda, kas vaidlusaluste varemete näol oli tegemist ehitistega või mitte. Korraldus, millega jäeti kaebuse esitaja taotlus rahuldamata, on põhjendatud ning seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 92lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.