Obsah (7)

§ 217§ 218§ 220§ 100§ 101§ 113§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-28313 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 13.juuni 2011 Tsi

) § 208 lg 1 kohaselt on ostu-müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks anda ostu-müügilepingu esemeks olev asi ostjale üle ja teha võimalikuks omandiõiguse ostjale üleminek; ostja põhikohustus on tasuda müüjale ostuhind. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid (

§ 217

lg 2 1).

§ 218

lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Ostja peab asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi (

§ 220lg 1).

Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (

§ 220lg 2).

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaatri mootor purunes pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ja kaatri kolme kuu jooksul kasutamist. Vaidluse all on mootori purunemise põhjus ning hageja kui müüja vastutus selle eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja teatas mootori purunemisest koheselt, kuid hageja leiab, et äriühingust kostja sõlmis ostu-müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning ei ole puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja leiab, et

§ 220

lg 3 kohaselt on kostja kaotanud õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 4. Kohus nõustub hagejaga, et kostja sõlmis kaatri ostu-müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses.

§ 220

lg 2 mõttes peab sõlmitud ostu-müügileping olema seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kostja põhitegevusalaks on Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt loomakasvatuse abitegevused. 2009.a. majandusaasta aruandes on põhitegevusalaks deklareeritud põllumajandussaaduste tootmine ja müük, põllu- ja karjamaade majandamine, lammaste ja veiste karjakasvatus. Tegemist on pere-ettevõttega, mis tegutseb Osmussaarel ning kostja esindaja selgituste kohaselt kaater osteti kostja ainuaktsionäri ja juhatuse liikme EKning tema pereliikmete Osmussaarelt mandrile ja tagasi pääsemiseks, kuid kostja majandustegevuseks ei ole mandri ja saare vahel transpordi korraldamine. Kohus leiab, et majandus- ja kutsetegevuses kaatri ostmine ei eelda, et kaatrit kasutatakse tellimusvedude korraldamiseks. Väikesaarel tegutseva ettevõtja jaoks on transpordiühenduse tagamiseks ostetud kaatri müügileping seotud ettevõtja majandus- ja kutsetegevusega, sest lisaks inimeste transportimisele (sh kostja palgalistena suvel töötanud õpilas- ja üliõpilasmalevlaste transport) kasutatakse vaidlusalust kaatrit suure tõenäosusega ka ettevõte põhitegevusalaks vajaliku kauba (jõusööda, ravimite jms) transportimiseks, samuti põllumajandussaaduste müügiks mandrile transportimisel. Eeltoodu alusel saab kostja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele eeldusel, et ta puudust piisavalt põhjalikult kirjeldas.

1. Kostja kohtuistungil kinnitas, et teatas hagejale mootori puudustest kahel korral: kohe teatas mootori purunemisest, kui mootor ei olnud veel lahti võetud ning hiljem teatas täpselt, mis vead mootori lahtivõtmisel leiti. Samas kostja kinnitas, et ekspertiisiakti ta hagejale ei saatnud, kuna hageja polevat midagi teada tahtnud sellest, et tegemist on vana veaga. Kostja väidetel pidas ta hagejaga kirjavahetust ja vastastikku tehti kompromissettepanekuid. Kohtule esitatud poolte ekirjavahetus ei ole täielik. Nii nähtub hageja varasema lepingulise esindaja SK30.11.2009 kell 16:23 saadetud e-kirjast (tl 28) kostjale, et kostja on SKedastanud mingit informatsiooni puuduste kohta. Informatsiooni edastamise e-kirja esitatud ei ole, kuid hageja esindaja vastusest, milles SKteatab, et hageja ei nõustu tunnistamast, et tegemist on mootori vana veaga, järeldub, et kostja teatas hagejale ekspertiisiakti järeldused. Kohus leiab, et vedelküttel töötava mootori jõul liikuva kaatri oluliseks tingimuseks mootori töökorras olek. Mootori purunemisest (töötamast lakkamisest) ja selle põhjusest teatamine on kohtu hinnangul piisav eseme lepingutingimustele mittevastavuse kirjeldus. Kostja on puudusest mõistliku aja jooksul hagejale teatanud ning puudust piisavalt kirjeldanud ega ole seetõttu kaotanud õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
2. Kostja esitas mootori rikke põhjuse ja puuduse olemasolu tõendamiseks kohtule ekspertiisiakti. 08.09.2009 on AS S järelturujuht ABkoostanud ekspertiisiakti (tl 55 – 57) mootori VOLVO Penta (tootenumber 3859, tüüp 3.0 GSP-B, seerianumber 4012055797) kohta. Aktist nähtuvalt ekspertiisi käigus leiti mootoril järgmised vead: 2 silindri kolb purunenud, 3 kolvipea kolmel purunenud osal on selgelt näha üks vana pragu ning 2 uut pragu. Kolvi purunemisel lõhkus kolvisõrm ära mootori ploki. Selle tagajärjel sattus jahutusvedelik(vesi) mootori karterisse ning tekitas vee ja õli emulsiooni. Mootori avariilisel purunemisel on mootor seiskunud koheselt, kuna klapikambri kaane alla ei ole vee ja õli emulsioon jõudnud. Eeltoodust ekspert järeldas, et mootori avariilise purunemise põhjustas katkine kolb, mida eelmise remondi käigus ei asendatud terve detailiga. Kolvipeas oleva prao tõttu ei olnud silindris piisavalt kompressiooni ning antud silinder ei töötanud korralikult, sellest mootori ebaühtlane töö. Pragu kolvipeas põhjustas kolvirõngaste kinnikiilumise, mis raskendas mootori käivitamist, mille tõttu omakorda purunes mitmel korral starteri bendiks. Kuna mootor on monoliitplokiga, siis antud mootorit ei saa remontida (silindrihülsid ei ole vahetatavad). Kohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses. Ekspertiisiaktile lisatud sertifikaat tõendab, et ekspertarvamuse andnud AB läbis 1993.a. VME ISAB korraldatud täiendkoolitused - mootorite baaskursuse ja mootorite renoveerimise praktilise kursuse. Hageja kahtlused eksperdi pädevuse osas on paljasõnalised ja põhistamata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et puudub alus kahelda eksperdi järeldustes mootori purunemise põhjuste osas.
3. Samas tugineb ekspert oma järelduses, et praoga kolb jäeti varasema remondi käigus vahetamata, üksnes kostja esindaja sõnadele. Õige on ka hageja viide, et eksperdi poolt kasutatud mõiste „vana pragu“ ei näita ajaliselt, millal pragu on tekkinud ning ei tõenda, et see pragu oli olemas müügilepingu sõlmimise ajal. Vaidlust ei ole, et hageja müüs kostjale kasutatud mootoriga kaatri. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Kostja esitatud ekspertiisiaktist ei selgu, mis põhjusel oli kolvipeasse pragu tekkinud. Seega ei ole välistatud, et tegemist on asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Ostes kasutatud mootoriga kaatri, võttis kostja endale riski, et mootor lõplikult kulub ja vajab väljavahetamist. Asjas ei ole esitatud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, mil määral mootorit enne müüki remonditi, st kas remondi käigus oleks pidanud selguma, et kolvipeas on pragu. Müüja kinnitus, et mootor on täiesti töökorras ei tähenda, et müüja oleks kinnitanud, et teostatud on kapitaalremont ja mootoril algas uus kasutusiga, nagu sai aru kostja. Kostja kohtuistungil kinnitas ka ise, et müüja ei väitnud otsesõnu, et mootor on kapitaalremonditud. Kasutatud mootori töökorras oleku kinnitus ei ole garantii, et mootor jääbki töökorda.
4. Tunnistajana üle kuulatud, ostu-müügitehingu juures viibinud CKseletas, et enne tehingut ja proovisõitu müüja kinnitas, et paat on tehniliselt väga heas korras, tunnistaja sai aru, et see on läbinud kapitaalremondi, müüja jutu järgi olid kõik õlid vahetatud. Kohus leiab, et üksnes õlivahetusest kapitaalremondi tegemist järeldada ei saa. Tunnistaja seletas samuti, et sõitis paar päeva enne müügilepingu kirjalikku vormistamist toimunud proovisõidule Dirhami sadamasse ühes autos müüja ja tema sõbra Rga, teel kiideti paati, põhiliselt rääkis paadist müüja sõber R , kes olevat selle paadiga pidevalt sõitnud. Proovisõidul käisid tunnistaja isa (AS K juhatuse liige EK) ja R, tunnistaja ei mäleta, kas müüja proovisõidule kaasa läks. Proovisõidult tulles R rääkis, et tema ei ole selle paadiga varem nii kiiresti sõita julgenud. Viimatinimetatu on vastuolus kostja poolt eksperdile edastatud väitega, et proovisõidul ei võimaldatud täispöördeid arendada. Samuti on mõistlik eeldada, et proovisõidul täispöörete keelamine tekitab ostjas kahtlusi mootori seisukorra suhtes. Müüja ja tema kaaskondlase poolt müügieseme kiitmine on tavapärane, sellest ei saa välja lugeda kinnitust, et paadimootor on kapitaalremonditud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli kostja eksperdile teatanud, et kohe pärast müügilepingut ilmnesid probleemid starteriga, mille bendiks purunes mitmel korral, samuti töötas mootor ebaühtlaselt. Ekspertiisiaktist nähtuvalt põhjustas mootori töö ebaütlust just pragu kolvis. Tunnistaja ega kostja ei toonud esile, et proovisõidul oleks täheldatud mootori ebaühtlast tööd. Vastupidi – tunnistaja kinnitas, et proovisõidult tulles oli kostja esindaja rahul, paat oli hästi edasi liikunud. 4
5. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud Dirhami sadama sadampäevik tõendab üksnes vaidlusaluse kaatri sadamasse saabumisi ja sealt lahkumisi, kuid ei tõenda teel oldud aega ega teekonna pikkust. Üksnes kostja kinnitab, et liiguti otse Osmussaare ja Dirhami vahel. Samas kostja seletas, et Osmussaarel sadamapäevikut ei peeta, mistõttu esitatud tõend ei välista, et kaater on Osmussaarelt välja sõitnud muusse sihtkohta. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda sadamapäevik kostja väidet, et kaatri mootor oli pärast ostu-müügilepingu sõlmimist töötanud üksnes 20 tundi ning et mootori nii kiire purunemine kinnitab kolvipeas prao olemasolu juba müügi hetkel.
6. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tõendamist, et puudus oli olemas kaatri müügilepingu sõlmimise ajal, ei vastuta müüja selle puuduse eest. Seega on tõendamata, et kostjal oli alust kasutada õiguskaitsevahendeid ning hinda alandada. Eeltoodu alusel on kostja müügihinna tasumise kohustust rikkunud (

§ 100

) ning hageja nõue 47 000 krooni (3003,85 euro) väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.

11. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivise kokku summas 485,41 eurot (7595 krooni). Hageja on arvestanud viivist lepingus märgitud ostuhinna tasumise tähtpäevast 25.05.2009 summa 127 000 krooni tasumisega viivitamise eest kuni 80 000 krooni tasumiseni 03.07.2009 ja edasi 47 000 krooni tasumisega viivitamise eest kuni 02.03.2011

§ 113lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg 1 ja § 137 lg 1 kohaselt on kostja ostuhinna tasumisega viivituses alates 26.maist 2009, so ostuhinna tasumiseks ettenähtud päevale järgnevast päevast, mitte 25.maist 2009, nagu on arvestanud hageja. Lisaks on põhjendamatu lähtuda viivisearvestuses lepingusse märgitud tasumise tähtpäevast. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma kogu ostuhinna 147 000 krooni 25.mail 2009 ning pärast vara registreerimist ostja nimele õigusaktidega ettenähtud registris ja ostjale lepingus nimetatud dokumentide (poolte poolt allkirjastatud vara üleandmise –vastuvõtmise akt, müügileping ja müügilepingu allkirjastaja dokumendi koopia) üleandmist. Kaater pidi kostjale üle antama hiljemalt ostuhinna tasumise järel (lepingu punkt 4.1.). Vaidlust ei ole, et tegelikult jäi vara ostja valdusesse juba proovisõidu järel, so paar päeva enne lepingu vormistamist 25.05.

1. Samuti ei ole vaidlust, et kostja tasus 25.05.2009 ainult 20 000 krooni, 80 000 krooni tasus 03.07.
2. Kostja väidetel sõlmis ta proovisõidu päeval müüjaga suulise kokkuleppe ostuhinna tasumiseks osade kaupa kolme kuu jooksul kuuajaliste intervallidega, kuid kirjalikku lepingusse seda ei peetud vajalikuks kirjutada. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja hakkas kostjalt raha tasumist nõudma esmakordselt 2009.a. sügisel. Varem ostuhinna tasumise nõudmata jätmine, samuti kaatri ostja valdusesse andmise vormistamine 25.05.2009, vaatamata sellele, et suurem osa ostuhinnast oli selleks ajaks tasumata, kinnitavad kohtu hinnangul kostja väiteid ostuhinna tasumiseks muu kokkuleppe olemasolu kohta. Hageja on sisuliselt nõustunud ostuhinna tasumise ajatamisega ning 15.06.2010 esitatud hagis tagantjärele viivise arvestamine lepingus sätestatud maksetähtpäevast arvates on vastuoluline käitumine ning see on vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 6

lg 1 sätestab võlgniku ja võlausaldaja kohustuse käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohustus toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus tuleneb ka TsÜS § 138 lg-st

1. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud on viivise arvestamisel lähtuda viimase osamakse tasumise tähtpäevast 25.juulist. Selleks ajaks oli ostuhinnast tasumata 47 000 krooni. Seega on kostja perioodil 26.07.2009 – 02.03.2011 viivitanud 47 000 krooni tasumisega kokku 584 päeva, mille eest kohus mõistab kostjalt välja viivise summas 385,93 eurot (6038,56= 47 000 krooni x 0,022 % päevas x 584 päeva).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi põhinõude osas täies ulatuses 5 ning viivisenõude suuremas osas (80 %), hagihinda (ja seega ka menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise piirmäära ja hagi esitamisel nõutava riigilõivu ulatust) kõrvalkulud ei mõjuta, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Heli Käpp Kohtunik 6