Obsah (5)

§ 19§ 17§ 18§ 20§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-75162 Menetlu

§ 19lg 2).

Hageja hindas korteriomandi väärtuseks hagi esitamise ajal - 300 000 krooni. Korter on kostja valduses.Hageja on nõus jätma korteriomandi Pähklimäe 9-58 täielikult kostja ainuomandisse, kui kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitist summas 150 000 krooni (300 000/2=150 000 krooni). Hageja tegi sellise ettepaneku kostjale, kuid kostja sellele ei vastanud. II Kostja vastus

1. Kostja esitas kohtule 05.01.2010 a kirjaliku vastuse (t 22-24). Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses, et ühisvara jagamisest sai kostja teada hagiavaldusest. Kostja ei nõustu korteriomandi väärtusega, kostja leiab, et õige korteriomandi väärtus on – 120 000 krooni. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja takistab hagejat korteriomandit kasutada. Kostja leidis et peresuhted lõppesid aprillis 2008 aastal. Kinnistusraamatus on tehtud korteri osas hüpoteegikanne summas 75 000 krooni AS Hansapank kasuks.Ober-Haus Kinnisvarafirmas on koostatud korteri hindamisakt (t 55-59).Kostja võttis 19.10.2005 aastal pangalaenu millega remonditi nimetatud korter XXX. Kostja tasub igakuuliselt pangale pangalaenu, samuti korteri kindlustuspoliisi OK 1015298207 laenulepingu number 05-222042-EV kindlustamiseks. Kindlustuslepingu kohaselt tasub kostja igakuuliselt 36 krooni (aprillist 2008 kuni 01.01.2009 a – 324 krooni). Alates01.01.2009 a kuni laenu tagastamiseni tasub kostja pangale 3 823, 17 EUR (põhivõlga ja intressi), kursiga – 1 eur/15,64 krooni – 59 794 krooni.Kostja tasub ka kuni laenu tagastamiseni korteri kindlustuse eest aastas 432 krooni aastas (01.01.2009 kuni 17.09.2015 kindlustuse maks 2 916 krooni, 81 kuud/36 krooni kuus).Alates aprillist 2008 a ei tasu hageja korteri eest, mis moodustab kokku summa 3 815,08 krooni. Seega on hagejapoolne kohustus laenu osas 29 897 (59 794/2). Hageja osa kostja poolt tagastatud laenu kohta summas 3 381,31 krooni (6762,63/2). Hageja osa korteri kindlustuses 1458 krooni (2 916/2). Hageja osa kostja poolt tagastatud kindlustussummades 162 krooni (324/2). Kostja poolt makstud korterimaksed 3 815,08 krooni, siis on hagejal kohustus 1 907,54 krooni (3 815/2).Kuna 2 pärast abielusuhete lõppemist kostja tasub laenu ning kõik kulutused ainuisikuliselt, on kostjal õigus nõuda hagejalt 36 805,85 krooni. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt ainult ½ osa korteri hinnast s.o. 60 000 krooni aga tema kohustus on 36 805, 85 krooni, siis on kostja nõus hagejale maksma 23 194, 15 krooni ühe aasta jooksul.Kostjal puuduvad võimalused võtta juurde täiendavat laenu ning müüa või vahetada korterit väiksema vastu kuna korter XXX on ühe toaline korter.Juhul kui hageja ei ole nõus et korteriomandi väärtus on 120 000 vaid hageja leiab, et on 300 000 krooni, siis pakub kostja võimalust hagejale – jätta koretiomand hagejale ja maksta kostjale hüvitus 150 000 krooni. Kostja on nõus kompromissiga, nõus kirjaliku menetlusega, kui hageja pole vastu ja palub kõik kohtukulud välja mõista hagejalt. III Hageja täpsustatud hagiavaldus
2. Kostja esitas 30.01.2009 aastal täpsustatud hagiavalduse (t 65-66).Hageja tutvunud kostja vastusega, muutis hagi nõudeid ja palus kohtul jagada kogu abielu kestel seotatud ühisvara, võttes arvesse laenusummasid, mis on poolte vahel abielu kestel võetud. Peale korteriomandi aadressil: XXX lisab hageja jagatava ühisvara hulka ka poolte poolt abielu kestel (2007 lõpust – 2008 a alguseni) soetatud vallasvara: kuuest esemest koosnev köögigarnituur – 4 300 krooni; televiisor LD – 6 000 krooni; mikrolaineahi – 3 200 krooni; röster Bosh – 450 krooni; elektripliit Beko – 5 700 krooni; köögigarnituur (laud, nurgadiivan, 2 taburetti) – 3 800 krooni; esikumööbel – 4 900 krooni; vanni – 5 000 krooni; wc pott – 2 700 krooni; külmkapi Samsung – 5 800 krooni; õhupuhastaja – 650 krooni; sekstioonkapp – 5 000 krooni; DVD pleier – 2 700 krooni; kardinapuu ja kardinad – 6 000 krooni; mängukonsool – 500 krooni; nahast puhvik – 500 krooni. Lisaks on poolte poolt soetatud nahkdiivan 20 000 krooni ning 2003 a ja 2004 aastal poolte poolt soetatud väike diivan 3 300 krooni, televiisor LG – 4 200 krooni, muusikakeskus Sony maksumusega 3 800 krooni. Kokku vara kogusummas 88 500 krooni. Hageja osa moodustab 44 250 krooni.
3. Hageja palub ühisvara jagamisel jätta tema omandisse nahkdiivan 20 000 krooni, televiisor LG – 6 000 krooni, mikrolaineahi – 3 200 krooni, röster – 450 krooni, köögigarnituur 3 800 krooni, esikumööbel – 4 900 krooni, sektsioonkapp – 5 000 krooni, kokku jätta hageja omandisse vara summas 43 350 krooni, ülejäänud vara kogusummas 45 150 krooni jätta kostja ainuomandisse. Vara soetamiseks ja ühise korteriomandi remondiks sai hageja Hansapangast 26.07.2007 a laenu summas 150 000 krooni ja võttis endale kohustuse tagastada saadud summa 2011 a novembriks. Abielusuhete lõppemise momendil aprillis 2008 a on hageja kohustatud tagastama pangale koos protsentidega üle 182 410 krooni. Kostja osa on 91 205 krooni (182 410/2). Altes 2008 a juunist puudus hagejal võimalus kasutada ühist korteriomandit, kuna kostja vahetas korteri ukselukud, seega pole hageja kohustaud kandma korteriomandi hoolduskulusid. Võttes arvesse kinnisvara hindade langust, leidis hageja, et korteriomandi väärtuseks on seisuga jaanuar 2009 a - 150 000 krooni, hageja osa on 75 000 krooni. Hageja on nõus, et ühisvara jagamisel tuleb arvesse võtta kostja poolt kustutamata laenusummat ajavahemikul 2008 a aprillist kuni maksegraafiku lõppemiseni summas 66 556,63 krooni.Hageja osa laenu kustutamises on 33 278 krooni (66 556, 63/2), selle summa võrra on hageja nõus hagisummat vähendama.
4. Hagejal on õigus nõuda kostjalt poolt korteriomandi maksumusest summas 75 000 krooni (150 000/2) ja 91 205 (182 410/2), mis kuulub tagastamisele pangale, kokku summas 166 205 krooni. Vähendades nõudeid 33 278 krooni võrra, hageja palub kostjalt välja mõista 132 927 krooni. Hageja palus kohtul jagada hageja ja kostja ühisvara, jättes korteriomandi A S omandisse ning võttes arvesse hageja ja kostja laenusummasid, mis tulevad pangale tagastada, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 132 927 krooni. Vallasvara jagada hageja poolt pakutud variandi järgi.Menetluskulud kannab kostja. III Kohtuistung 22.02.10 a 3
5. Kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde. Hageja kinnitas kohtule varem esitatud seisukohti, palus hagi rahuldada tema pakutud variandi alusel. Kostja jäi kohtuistungil oma kirjaliku seisukoha juurde palus jagada ühisvara kostja pakutud variandi alusel. Kohtuistungil tuvastas kohus poolte abielusuhete lõppemise aja, jagatava ühisvara koosseisu abielus suhete lõppemise aja seisuga ja vara väärtuse jagamise hetke väärtusega.Pooled nõustusid kohtu poolt 16.04.2010 a pakutud kompromissettepanekuga (t 194) väljaarvatud kohustusega, mis puudutas käenduseta väikelaenust tekkinud kohustuste täitmist.Hageja leidis, et nimetatud laenukohustus tuleb täita pooltel ühiselt võrdsetes osades, kostja leidis, et kuna tema ei teadnud nimetatud laenulepingust midagi ja kuna seda laenu ei kasutatud parekonna huvides, tuleb nimetatud laenulepingust tekkinud kohutused täita hagejal. VI Kohtu põhjendused
6. Kohus, tutvunud toimikus olevate materjalidega, kuulanud poolte selgitusi, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse § 14 (

) ühisvara, lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara, lg 2 kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahalise kultuste tulemusel oluliselt suurenenud.

§ 17

ühisvara valdamine, kasutamine ja käsutamine, lg1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada, lg 2 - abikaasad valdavad , kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.

§ 18

ühisvara jagamine lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda, lg 2 2. lause kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, lg 5 vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

§ 19

lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel, lg 3 – abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

§ 20

lg 1 oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel, lg 2 – perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. TsMS § 230 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Pooled jõudsid kokkuleppele kohtuistungil vallasvara ja kinnisvara koosseisus ja selle väärtuses seega puudub alljärgnevas vaidlus (t 104): - poolte abielusuhted lõppesid aprillis 2008 aastal (t 104) - jagamisele kuuluva vallasvara koosseisus ja väärtuses (t 104): köögimööbel - 3500 krooni, televiisor LG - 3000 krooni, mikrolaineahi – 1000 krooni, röster Bosh 100 krooni, elektripliit BEKO – 3000 krooni, köögigarnituur 1 500 krooni, esikumööbel – 1500 krooni, vann ja wc pott ühisvarast välja, külmkapp Samsung – 3500 krooni, õhupuhastaja - 650 krooni, sektsioonkapp toas - 3500 krooni, DVD mängija - 800 krooni, kardinapuud ja kardinad 6 000 krooni, mängu seadeldis (konsool) jääb ühisvarast välja, nahkmööbel (diivan ja tumba) – 6000 krooni, väike diivan 500 4 krooni, televiisor LG – 1000 krooni, muusikakeskus Sony jääb ühisvarast välja. - pooled leppisid kokku korteriomandi aadressil : XXX turuväärtuses, mis on 90 000 krooni (t 104). - pooled ei vaidle selle üle, et abielusuhete ajal 17.10.2005 a kostja võttis Hansapangast sihtotstarbelist laenu laenulepingu nr 05-222042-EV korteri remondiks. Kostja pangakontole laekus 19.10.2005 a summa 44 986,50 krooni., intressimäär kohtuvaidluse ajal 10, 262%. - pooled ei vaidle kostjapoolt tasutud kindlustusmaksetes ja nende suuruses, samuti poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi tasudes AÕS § 75 mõttes. Hageja ei ole nõus tasuma korteriomandil tarbitud teenuste eest, kuna ta pole selles korteris elanud alates aprillist 2008 aastast. Vara TSÜS § 66 järgi on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 20lg 2 alusel tuleks laenujääk koos intressidega jagada poolte vahel võrdselt.

1. Hageja soovib samuti abielusuhete ajal s.o. 26.10.2007 a Hansapangast võetud laenulepingu nr 07-195183-LV laenu summas 150 000 krooni jagamist võrdsetes osades kostja ja hageja vahel. Kostja sellega ei nõustunud, kuna ta ei olnud teadlik, et hageja sellise laenu 26.10.2007 aastal võttis ning seda laenatud raha ei kasutanud hageja perekonna huvides. Kostja selgitas kohtus, et hageja külastas regulaarselt eripaigus kasiinosid.
2. Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud poolte endi poolt tehtud kompromissettepanekutega tegi 16.04.2010 a pooltele omapoolse kompromissettepaneku (t 197), mis seisnes järgnevas: - Kostja ainuomandisse jääb korteriomand aadressil XXX, kostja kohustub tasuma 50% korteriomandi maksumusest hagejale hüvitisena summas 45 000 krooni. - Hageja kohustub tasuma kostjale korteri laenu ja ülalpidamisega seotud koormatised ja kulutused 50% ulatuses: laen 29 897 (59 794/2) + korteri kindlustus 1 458 krooni (2916/2) + juba tagasimakstud laenu osa 3 381,31 krooni (6762/2) + juba tasutud kindlustuse osa 162 krooni (324/2), kokku summa 34 898, 31 krooni. - Kommunaalkulud jäävad kostja kanda, sest tema on neid tarbinud (1907,54 krooni – 3 815,08/2). - Kostja kohustub hüvitama poole vallasvara maksumusest, kuna need on korteris mida kasutab kostja, kostja kohustub tasuma 17 775 (35 550/2) krooni hagejale hüvitisena vallasvara omandiõiguse kaotuse eest. - (kompromissi p 4.5) Hageja kannab kõik kohustused mis tulenevad laenulepingust nr 07-195183VL (150 000 krooni), kuna tegemist on erahuvides võetud laenuga. - seega peab kostja hüvitama hagejale summa (45 000 + 17 775) 62 775 krooni. - seega peab hageja hüvitama kostjale summa 34 898 krooni. - tasaarvestuse korral peab kostja hagejale hüvitama 27 877 krooni.
3. Kohtuistungil 5.oktoobril 2010 aastal kinnitasid mõlemad pooled, et on nõus kohtu poolt 16.04.2010 a tehtud kompromissiga täielikult välja arvatud hageja ei nõustunud kompromissi punkti 4.5 nimetatud kokkuleppega selle kohta - et hagejal tuleb ise kanda kõik laenulepingust nr 5 07-195183-VL võetud kohustused (vt t protokoll).
4. Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus abielusuhete lõppemise aja osas, vara koosseisu osas, vara väärtuse osas ning vara jagamise osas - välja arvatud hageja poolt 26.10.2007 a võetud pangalaenu laenulepingu nr 07-195183-VL jagamise osas. Laenuleping nr 07-195183-VL
5. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis alates 2006 aastast järgmised laenulepingud: - - 24.03.2006 a BIG Pangast leping nr 0600357/46ST summas 73 975, 532 krooni (vt t 169) 28.12.2006 a Hansapangast leping nr 06-248469-VL summas 82 500 krooni, millega kustutas eelneva BIG pangast võetud laenulepingu nr 0600357/46ST laenujäägi summas 81 539,10 (vt t 173) krooni. 15.06.2007 a võttis hageja laenu BIG Pangast laenulepingu nr 0705971/95ST summas 49 500 krooni (vt t 176). Alates 15.06.2007 a täitis hageja 2 kehtiva krediidilepingust tulenevaid kohustusi – Hanspangaga laenulepingu nr 06-248469-VL ja BIG Pangaga laenuleping nr 0705971/95st - 26.10.2007 a sõlmis hageja uue laenu Hanspangast käenduseta väikelaenulepingu nr 07195183-LV summas 150 000 krooni, millega kustutas varasema Hansapangast laenulepingu nr 06-248469-VL võetud laenujäägi summas 71 349,20 krooni (vt t 67, 178). Seega alates 26.10.2007 a jäi hagejal tasuda kahe krediidilepingu alusel võetud kohustusi – Hansapanga väikelaenulepingu nr 07-195183-LV ja BIG Panga laenulepingu anr 0705971/95ST alusel. Hageja tasus 02.11.2007 aastal BIG pangast võetud laenulepingu nr 0705971/95ST laenujäägi summas 56 772,01 krooni Hansapangast võetud väikelaenulepingu nr 07-195183-LV arvel (vt t 178 pöördel). Alates 02.11.2007 aastal jäi hagejal tasuda ainult ühe krediidilepingu alusel so. Hansapanga käenduseta väikelaenulepingu nr 07-195183-LV alusel. - 31.01.2008 võttis hageja uue laenu BIG Pangast laenulepingu nr 0800439/95ST summas 9 700 krooni (vt t 180). - 05.04.2008 a võttis hageja uue kolmanda laenu – SMS laenu OÜ krediidileping nr 143755, summas 3 000 krooni, tagastuse tähtaeg 05.05.08 (vt t 181). - 05.05.08 a tasus hageja SMS laenu summas 3 700 krooni. Alates 05.05.2008 aastast jäi hagejal tasuda kahe laenulepingu makseid - BIG Pangale laenulepingu nr 0800439/95 ST (9 700 kr ) ja Hansapanga väikelaenulepingu nr 07-195183-LV alusel.
6. Viru Maakohtu 31.07.2009 a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt Swedpanga kasuks välja tasumata käenduseta väikelaenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse summas 140 463,47 krooni (lisaks viivised VÕS § 113 lg 1) (vt t 106).
7. Kostja selgitas oma kirjalikes vastustes ja kohtuistungil, et kostja polnud teadlik hageja poolt võetud Hansapanga laenust summas 150 000 krooni ning hageja ei kulutanud seda laenuraha perekonna huvides, hagejal oli kasiino sõltuvus.
8. Kohus selgitas korduvalt suuliselt kohtuistungitel ja kirjalikes pöördumistes hagejale ja tema esindajale (vt t 105, 197, ja tema esindajale, et kuigi eelduslikult abielusuhete ajal võetud kohutused kuuluvad poolte ühisvarasse, kuid arvestades kostja väidet pöördub tõendamiskoormis ringi ning 6 kostjal ei tule mitte tõendada negatiivset asjaolu, et nimetatud krediiti ei kasutatud perekonna huvides vaid hagejal tuleb tõendada, et nimetatud krediiti kasutati perekonna huvides. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ning määras koos selgitustega hagejale uusi täiendavaid tähtaegu tõendite esitamiseks, kuid hageja ühtegi tõendit ei esitanud, mis kinnitaksid, et nimetatud laen summas võeti ja kasutati perekonna huvides. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-13-07 punktides 23 selgitanud, et/.. Kolleegiumi arvates ei ole abikaasade ühisvaraks

§ 14

lg 1 alusel siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal.Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustute, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Sedavõrd ulatuslik solidaarsus abikaasade omavahelistes varalistes suhetes ei oleks põhjendatud./ /Vastavalt Riigikohtu varasemale sesiukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline , et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema (vt Riigikohtu

1. september 2005 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-05 (RT III 2005, 28, 292)/ Samast Riigikohtulahendist punktis 24 annab Riigikohus ka juhiseid kohtutele, et /.. asja läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas laen võeti faktiliselt perekonna huvides st. kas saadud raha kasutati perekonna hüvanguks./ Riigikohtu järeldustest nähtub selgelt, et perekonna huvides võetud laenu tõendamiskoormist ei saa panna poolele – kostjale – kes ei olnud sellise laenu võtmisest teadlik, ja selleks et tuvastada, kas laenu kohustus võeti faktiliselt perekonna huvides saab kohtu hinnnagul tõendada ainult hageja (laenu või kohustuse võtjana,võetud laenu kulutajana). Vaatamata kohtupoolsetele korduvatele selgitustele ei esitanud hageja kohtule tõendeid mis kinnitaksid, et nimetatud laen võeti perekonna huvides ja kulutati faktiliselt perekonna huvides.
2. Kohus tutvus dokumentidega ( vt t 168- 189, 190-194) analüüsis hageja finantsdokumente, hageja käitumist nimetatud perioodil, tehtud kulutusi, sissetulekuid leidis, et hageja võttis perioodil 2006 a märtsist kuni abielusuhete lõppemiseni 2008 aastal korduvalt laenu erinevatest pankadest erinevates summades seda vähemalt 7 korral.Hageja finantskäitumist nimetatud perioodil võib iseloomustada järmiselt: hageja tasus korraga 2-3 laenulepingu alusel võetud kohustust korraga, maksis uute võetud laenudega eelmiste laenude jäägid. Hageja omas töökohta ning sai keskmisest suuremat töötasu ning muid väljamakseid (OÜ FCC t 168-189). Hageja pangaväljavõtetest nähtub, et enamuse laenuks saadud summadest võttis hageja välja korduvate väljamaksetena sularahas sularaautomaatidest. Hageja poolt tehtud kulukohtadeks on korduvalt kasiinod (t 173-174). Hageja on kulutanud raha korduvalt öistel ja varahommikustel kellaaegadel, mis on omane kasiino sõltlastele, samuti asukohad kas kasiinodes või kasiinode lähedal või tanklates.Kasiinode külastmist ja seal raha kulutamist ei saa kohtu hinnagul lugeda perekonna huvides raha kasutamiseks. Kohus tuvastas mõned üksikud kulutused – maksed mööbli soetamiseks, kuid need summad ei olnud märkimisväärsed (ca 400- 2 000 krooni), ning arvestades hageja töötasu suurust oli võimalik neid makseid teha ka makstud igakuulise töötasu arvelt. Kohus on seisukohal, et hageja finantsdokumentides tehtud kohtupoolne analüüs (tõendite hindamine) toetab kostja väiteid ja kohtule antud selgitusi. Kostjal puudus arvestades hageja korduvaid laenu võtmisi, laenu tagastusi ja raha kulutamise harjumusi ülevaade hageja rahalistest kohustustest. Hageja ei esitanud kohtule ka ühtegi ostuarvet, mis tõendaks sularahaga tasumist tehingute tegemisel, kui kulu perekonna huvides ega tunnistajate kaudu laenu kulutamist perekonna huvides (TSMS § 230).
3. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja poolt võetud kohustus - vaidlusalune laen Hansapangast laenulepingu nr 07-195183-LV 26.10.07 a ei ole võetud ega kulutatud faktiliselt perekonna huvides ning laenulepinguga võetud kohutus ei kuulu poolte ühisvara hulka ning kostja selle kohustuse eest ei vastuta. 7 V Menetluskulud
4. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades menetluse käiku ja asjaoluga - et pooled nõustusid suures osas kohtu poolt pakutud kompromissiga siis TsMS § 168 lg 3 ja 163 lg 1 koosmõju arvestades, leiab kohus, et õiglane ja mõistlik on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Fred Fisker Kohtunik 8