Obsah (5)

§ 638§ 644§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetl

§ 638

sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kuna kostja on sõiduki remonditöökojast ära viinud ja kinnitanud arvega nõustumist, siis tuleb lugeda, et kostja on töö ka vastu võtnud. Selle kohta, et tööd on tehtud puudustega, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Ka väide, et arvel märgitud tööd on tegemata, on tõendamata. Isegi, kui töös olid puudused, ei saa kostja enam sellele tugineda.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja vastuse kohaselt sai ta puudustest teada samal päeval, kui sai auto hagejalt kätte. Seega pidi ta puudustest teatama sõiduki kättesaamisest kahe kuu jooksul. Väide, et ta teavitas puudustest samal päeval hagejat telefoni teel, on tõendamata. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teavitanud väidetavatest puudustest hagejat e-kirja teel 27.04.2010.a. Seega rohkem kui kaks kuud pärast tööde väidetavast mittevastavusest teadasaamist. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjal tööde eest tasuda. Vastavalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1458,23 eurot (22 816,30 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvel viivise suuruse märkimine ei tähenda, et tegemist oleks poolte kokkuleppega viivise suuruse kohta. Seega saab hageja nõuda seadusest tulenevat viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 07.12.2010.a seisuga 95,66 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1553,89 eurot. 3 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt lisaks välja mõista viivis põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4