2-11-15082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011.a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-15082 Tsiviilasi OÜ

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (9 113,63 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul on vara 1,94 eurot. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks negatiivsed muutused sisetoitlustuses. Ajutisele haldurile esitatud informatsiooni alusel ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba

1. aastal. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 01.04.
2. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse 2

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 050 eurot ja kulutuste hüvitiseks 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 050 eurot ja kulutused summas 80 eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku ainuke vara on arvelduskontol 1,94 eurot, seega kuulub riigi arvelt Mari Männikole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Pille Põhjakasele. Karin Sonntak Kohtunik 3