Obsah (8)

§ 468§ 187§ 440§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Swedbank AS-i poolt kantud põhjendatud menetluskulud ALkanda.
2. Välja mõista kostjalt ALhageja Swedbank AS-i kasuks menetluskulu 303,58 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Harju Maakohtule laekus 26.11.2010 Swedbank AS-i hagi ALvastu 1 278,23 euro, viivise ja intressi saamiseks. Kohus võttis 06.12.2010 määrusega hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 1 278,23 eurot, viivise 131,04 eurot ja intressi 91,26 eurot, kokku 1 500,53 eurot ning alates 26.11.2010 viivis osaliselt protsendina (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED 01.04.2011 on kohtule laekunud kostja vastus, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks ning loobub edasikaebeõigusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 3 ja 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p-le 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2 Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 255,65 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 303,58 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu summas 255,65 eurot mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 26.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-34353 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 28.10.2010. a. Käesolevas asjas on hagi esitatud 26.11.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot.. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 303,58 eurot. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3