lg 2 sätestatust peab reisikorraldaja väljastama reisijale viivitamatult pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse, mis lisaks muudele andmetele peab sisaldama ka pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ja tagasi. Kuna kostja poolt 20.02.2009.a. hagejatele väljastatud kaks dokumenti pealkirjadega arvetellimuskinnitus nr 00558 ja nr 00559 sisaldavad märkust, et käesolev arve on samal ajal ka tellimuse kinnitus, kuid need ei sisalda eelmises lõigus nõutud informatsiooni, rikkus kostja oma kohustusi hagejate ees. Kuivõrd kostja ei täitnud ka oma
lg 1 sätestatud kohustust reisijaid mõistliku aja jooksul enne reisi algust teavitada
lõikes 2 punktis 3 nimetatud andmetest, s.o reisi alguse kuupäevast, kellaajast ja kohast, vastutab kostja
Tulenevalt
ja § 101lg 1 p 3 ning § 127 lg 1 sätestatust, paluvad hagejad kostjalt välja mõista reisi ärajäämisega tekkinud kahju hüvitamise katteks kokku 71.299.- krooni.
lg 4 sätestatule on kahju hüvitamise eelduseks asjaolu, et tekkinud kahju on etteheidetava teo tagajärg. Seega peab tekkinud kahju olema põhjuslikus seoses asjaoluga millel kahju tekitaja vastutus põhineb. Selleks, et isik vastutaks õigusvastaselt tekitatud kahju eest, on vajalik välja selgitada süü obligatoorsed tingimused ehk kostja tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel ning hinnang teo süülisusele. 9. Kostja märgib vastuses hagile, et hagejale väljastatud arve oli ühtlasi ka tellimuse kinnitus. Lennukipiletid ja reisidokumendid pidid hagejad saama lennujaamast Novatoursi boksist, kusjuures hagejad ise valisid skeemi, et saavad lennukipiletid sealt. Reisidokumendid olid valmis juba 07.05.2009.a., mida mainis hagejatele kostja töötaja ABtelefonivestluses. Siis ütles ta hagejatele ka lennuki väljumise aja, mille peale hageja EM kinnitas, et on sellega Lk
lg 2 sätestatud kohustust väljastada hagejatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnitus, mis lisaks muudele andmetele peab sisaldama ka pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ning kas nimetatu oligi põhjuseks, et hagejad ja nende reisikaaslased 09.05.2009.a. lennukile ei jõudnud ja nende puhkusreis ära jäi, või on kostja oma kohustuse täitnud muul viisil ja hagejad on ise vastutavad neile kahju tekkimises. 12.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid arve/tellimiskinnitus nr 00558 ja nr 00559 tõendavad, et kostja ei olnud märkinud hagejatele saadetud reisikinnitustele reisi alguse kellaaega. Tulenevalt asjaolust, et
lg 2 p 3 kohaselt peab reisikorraldaja poolt väljastatav reisikinnitus sisaldama muuhulgas pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ja tagasi, kusjuures sama seadusesätte kohaselt peab reisikinnitus olema reisikorraldaja poolt väljastatud reisijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, rikkus kostja oma seadusest tulenevat kohustust hagejate ees
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, väljaarvatud, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures sama seadusesätte teine lause sätestab, et eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohus on seisukohal, et eeltoodud seadusesättest tulenevalt on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et rikkumine oli vabandatav. Kohus on seisukohal, et kostja nimetatut aga tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks tema töötaja ABhagejatele telefoni teel öelnud, et nende lennuk Alanyasse, Türki väljub 09.05.2009.a. kell 5.00 hommikul või, et hagejad olid varemgi kostjaga reisinud, mistõttu pidid nad teadma, et info lennuki väljumise kohta on kättesaadav ka kostja kodulehelt www.g.ee , ei muuda kostja rikkumist vabandatavaks, sest seadus sätestab kostja kui reisikorraldaja jaoks kohustusliku vormi kuidas ta peab reisijaid teavitama reisi alguse kellaajast, mida kostja aga ei teinud. 14.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt tuleb hüvitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju, lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et EM tekkis reisi ärajäämaisest varaline kahju summas 29.836.- krooni ja ATl kahju summas 41.463.- krooni ning kohtuotsuse p-des 11 ja 12 asus kohus seisukohale, et kostja rikkus hagejate ees oma seadusest tulenevat kohustust teatada hagejatele reisi alguse kellaaeg, kusjuures nimetatud kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest seadus näeb ette kohustusliku vormi kuidas nimetatust tuleb reisijat reisikorraldaja poolt teavitada, tuleb asuda seisukohale, et hagejatel kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, mis on aluseks kostjalt tekitatud kahju väljamõistmisele
Kohus on seisukohal, et kostja kui professionaalne reisikorraldaja pidi nägema ette pakettreisilepingu sõlmimisel reisijatega, et kui ta reisijatele kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis lennuki väljumise kellaaega ei teata, võivad reisijad lennukist maha jääda ja neil reisi ärajäämisega kahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt ei vabane kostja kui lepingulist kohustust rikkunud lepingupool kahju hüvitamise kohustusest hagejate ees ka
Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja EM kasuks 1906,87 eurot ja AT kasuks 2649,97 eurot. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.