Obsah (4)

§ 86§ 103§§ 73§ 48

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2011.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-09-21476 J B´i hag

§ 86

p 6 alusel.

§-s 86 on sätestatud tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused ning kui tööandja lõpetab lepingu ühel

§-s 86 nimetatud alusel, siis ei ole mingit alust väita, et tegemist on tühise tehinguga ja rikutud on seadusest tulenevat keeldu. Juhul, kui hageja leidis, et töölepingu lõpetamine 11.07.2008.a. oli ebaõige, siis oli tal õigus ITLS § 6 lg 2 kohaselt vaidlustada töölepingu lõpetamine ühe kuu jooksul töövaidlusorganis. Hageja peaks ise TsMS § 230 lg. 1 kohaselt oma nõuet tõendama, sest kostja on tema nõudele vastu vaielnud. II Hageja seisukoht ja põhjendused Hageja esindaja on 03.05.2011 esitanud hageja nimel kohtule kirjaliku seisukoha (tl. 123-124). Hageja on seisukohal, et 06.06.2008 sõlmitud tööleping ei ole

§ 86p 6 alusel lõppenud. Ts

ÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-111-01 asunud seisukohale, et

§ 103

lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus, ehk keelab töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et distsiplinaarkaristust ei ole töötajale määratud, kuna tööandjal on õigus lõpetada

§ 86

p 6 ettenähtud alusel, järgides töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 ning

§§ 73

-75 ja 103 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda.

§ 103

lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Ka sellisel juhul peab olema distsiplinaarkaristus määratud, kuid sellisel juhul peab olema tegemist jämeda rikkumisega, mille puhul piisab üksnes distsiplinaarkaristuse määramisest ning sellele ei pea eelnema kustutamata distsiplinaarkaristus. Teisisõnu, kui on olemas jäme töökohustuste rikkumine, siis tööandja peab määrama distsiplinaarkaristuse. Peale seda on õigus tööandjal tööleping

§ 86

lg p 6 alusel lõpetada.

§ 103

lg 1 ei luba, ehk keelab lõpetada tööleping

§ 86

p 6 alusel igasuguse töökohustuste 2 rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hageja on seisukohal, et kuna töölepingu lõpetamine oli vormistatud käskkirjana (tehinguna) ning nimetatud käskkiri on TsÜS § 87 alusel algusest peale tühine. Käskkiri on ühepoolne tehing, mis on käesoleval juhul seadusest tuleneva keeluga vastuolus, kuna

§ 103keelab lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse määramata.

Teisisõnu juhul, kui töölepingu lõpetamisele ei eelne distsiplinaarkaristust, siis sellest ei tohi saabuda õiguslikku tagajärge (käesoleva juhul töölepingu lõppemine). Kuna seadus (

§ 103

) on sätestanud, et distsiplinaarkaristust määramata ei tohi teatud tagajärg (töölepingu lõppemine) saabuda, siis selline tehing on TsÜS § 87 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellest tulenevalt 06.06.2008 sõlmitud tööleping nr 40 on lõppenud seoses tähtaja möödumisega, kuna tühisest tehingust (käskkirjast nr 2008-07-14/01) ei tohi saabuda õiguslik tagajärg (töölepingu lõpetamine). Tööleping on lõppenud 06.06.

1. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 06.06.2009 siis käesolevas vaidluses nõuab hageja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest vahemikul 11.07.2008 – 06.06.
2. TsÜS § 90 lg 1 esimese lause kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Enne 01.07.2009 kehtinud ITLS sätestas ühekuulise tähtaega selleks, et vaidlustada töölepingu lõpetamist. Hageja on seisukohal, et juhul, kui oleks distsiplinaarkaristust olnud määratud, siis töölepingu lõpetamise oleks saanud ITLSis sätestatud korras ja tähtajal vaidlustada. Kuna käesoleval juhul töölepingu lõpetamine ei ole olulise eksimuse tõttu tehtud, vaid tehtud on seadusest tuleneva keeluga vastuolus, mis on automaatselt algusest peale tühine, ehk ei pea tühistamiseks seaduses sätestatud toiminguid tegema. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 06.06.2009 siis käesolevas vaidluses nõuab hageja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest vahemikul 11.07.2008 – 06.06.
3. III Kostja seisukoht ja põhjendused Kostja esindaja on omakorda esitanud 05.05.2011 kostja nimel maakohtule omapoolse seisukoha (tl. 128-129). Kostja ei nõustu ei hagiavalduses toodud nõuetega ega hageja seisukohtades tooduga ja esitab käesolevas asjas oma seisukohad ja põhjendused. Kostja leiab, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb lähtuda järgmistest asjaoludest: - hageja on esitanud töötasu nõude 2008 juuli kuni 2009 juuni eest - tööleping on ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt lõppenud

§ 86

p 6 alusel 11.07.2008 - hageja ei ole töölepingu lõpetamist tähtaegselt vaidlustanud. Maakohtu 19.04.2009 otsus osas, mis puudutas töölepingu lõpetamise vaidlustamist, on ringkonnakohtu otsuse alusel jõustunud (apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt ) - hageja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust Kostja on seisukohal, et tal oli kohustus maksta hagejale töötasu

§ 48lg.1 p.1 ja 49 p.2 aja eest, mil töösuhe kestis.

Kostja täitis oma kohustused. Aja eest pärast lepingu lõppemist pole hagejal õigust töötasule ega kostjal mingit kohustust töötasu maksta. Seega on hageja nõue alusetu ja põhjendamata. Kostja leiab, et käesoleval hetkel ei oma hageja seisukohad töölepingu lõpetamise tühisusest TsÜS või ebaseaduslikkusest

alusel enam mingit tähtsust, need on asjassepuutumatud ja ta palub neid mitte arvestada. Kostja palub jätta J B’i hagiavaldus töötasude ja viiviste nõudes rahuldamata. Samuti palub kostja 3 jätta kõik menetluskulud hageja kanda. IV Maakohtu otsuse põhjendused Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi

) § 131 lõigetele 1 ja 2 kohaldatakse enne

1. aasta
2. juulit sõlmitud töölepingule alates
3. aasta
4. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
5. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Käesoleval juhul nõuab hageja saamata jäänud töötasu ajavahemiku juuli 2008 – juuni 2009 eest, mistõttu kuuluvad käesolevas töövaidluses kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) ja palgaseaduse (PalS) sätted. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja töölepingu on lõpetatud alates 11.07.2008 või on see lõppenud seoses tähtaja möödumisega 06.06.2009, millest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale sunnitud töölt puudumise aja eest ajavahemiku juuli 2008 – juuni 2009 palka. Seega tuleb kohtul kõigepealt tuvastada hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise/lõppemise aeg. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõike 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Pooled on esitanud dokumentaalseid tõendeid ja kostja esindaja taotlusel on tunnistajana üle kuulatud kostja volitatud esindaja K A, kes sõlmis töölepingu hagejaga ning andis temale tööülesandeid. Esitatud ja uuritud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et pooled sõlmisid kirjaliku määratud tähtajaga töölepingu nr. 40 06.06.2008.a. (tl.12-13) Töölepingu p. 1.
6. kohaselt asus töötaja tööle 07.06.2008.a. P. 1.
7. kohaselt oli tööleping sõlmitud määratud tähtajaks kuni 06.06.2009.a. P. 2.
8. kohaselt oli töötaja koduabilise ja koristaja ametikohal. Tööandjal oli õigus saata töötajat töölähetusse. Tööülesandeid andis ja neid kontrollis OÜ Safe Future tegevjuht. P. 4.
9. oli töötasuks 8 000 krooni kalendrikuus. Reaalselt töötas hageja ca kolm nädalat xxxx Kuningriigis koduabilisena. Seejärel sõitis koju Eestisse ja määratud tähtpäeval tagasisõiduks 11.07.2008.a. xxxx Tallinna lennujaama ei ilmunud, millega seoses jäid kasutamata ka kostja poolt kinnimakstud lennupiletid. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas ta korduvalt hagejale, kuid hageja vastas, et ta tööle ei tule ja hiljem enam telefonile ei vastanud ning tööle ei ilmunud. Kuna hageja enam tööle ei ilmunud lõpetas kostja hagejaga töölepingu. Kostja käsitles hageja tööle mitteilmumist, kui jämedat töökohustuste rikkumist ning lõpetas tema töölepingu

§ 86p 6 alusel alates 11.07.2008.a.

(tl. 37) Käskkiri nr. 2008-07-14/01 on koostatud 14.07.2008.a. Käskkiri töölepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale lihtkirjaga. Tõendamist ei ole leidnud, et kiri oleks kostjale tagastatud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui eeldada, et hageja sai töölepingu lõpetamisest tööandja poolt

§ 86

p 6 alusel esmakordselt teada alles 06.10.2009 kohtu poolt hagejale edastatud kostja vastusele lisatud materjalidest, ei ole hageja töölepingu lõpetamist tähtaegselt vaidlustanud. Käskkirja kättesaamist 06.10.2009 kinnitab hageja ka ise oma 14.12.2009 seisukohas kostja vastusele (tl. 50-51), milles hageja esitab esmakordselt kohtule nõude lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõpetamine

§ 86p 6 alusel ebaseaduslikuks.

Kuni 01.07.2009 kehtinud ITLS § 6 lõike 2 kohaselt oli töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu. Seega oli hagejal võimalus töölepingu lõpetamise õigsust vaidlustada kuni 06.11.2009, mistõttu ei saanud hageja 14.12.2009 nimetatud nõuet enam esitada. Ka kostja on kohtumenetluse käigus 4 korduvalt märkinud, et hageja ei ole töölepingu lõpetamist vaidlustanud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks tähtaegselt, ei hinda kohus käesolevas vaidluses, kas esinesid

§ 86p 6 sätestatud alused hagejaga töölepingu lõpetamiseks.

Käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus 18.10.2010 otsuses juba varasemalt märkinud, et asjakohatud on hageja viited TsÜS §-le 87, kuivõrd töölepingu lõpetamine 11.07.2008 ei ole tühine tehing TsÜS § 87 mõttes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud tööandja algatusel alates 11.07.

1. ITLS § 6 lõike 3 kohaselt on palganõuete esitamise tähtaeg 3 aastat. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Seega on palk tasu tehtud töö eest. Hageja nõuab palga maksmist ajavahemiku eest 11.07.2008 – 06.06.2009 (tl. 51, 124). Hageja ei ole esitanud nõuet palga maksmiseks enne 11.07.2008 tehtud töö eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et tööleping on lõpetatud alates 11.07.2008, puudub hagejal alus 06.06.2008 sõlmitud töölepingust tulenevalt saamata jäänud palga ja viiviste nõudmiseks ajavahemiku eest 11.07.2008 – 06.06.2009 ning kohus jätab esitatud hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotusest Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
2. augustil
3. a. Nooremreferent /allkiri/ Maido Roots Tea Toming Tea Toming 5