p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 järgi sõlmitakse 2 leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on oluline tuvastada, kas pooled on teinud tahteavaldusi, mida saab käsitleda pakkumuse ja nõustumusena. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud maksekorralduse nr 148 50 000 krooni ülekandmise kohta KS ja kassa väljamineku orderi nr 15 61 000 krooni maksmise kohta KS . Eelnimetatud maksekorraldus ja kassaväljamineku order kinnitavad laenusumma kättesaamist laenusaaja KS so kostja I poolt. Kostjatega II, III, IV sõlmitud käenduslepingud (tl 9-11) kinnitavad et kostjad käendavad kostja I poolt saadud laenu 111 000 krooni hageja ees. Kostjate nõustumus ehk tahteavaldused, millega nad võtsid endale lepingust tulenevad kohustused võivad TsÜS § 68 järgi olla nii otsesed, kaudsed kui ka vaikimisi (tegevusetusega) tehtud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostjad on ise lepingutele alla kirjutanud.
lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitelda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Hageja nõuab kostjatelt põhivõlana 107 809 krooni, intressidena 26719 krooni ja viivistena 30 266 krooni tagastamist. Laenu saamist tõendavad kviitungud, mis kinnitavad laenusumma kättesaamist laenusaaja kostja I poolt. Võlgnevuse olemasolu ja suurust kinnitab hageja esitatud kostja I võla arvestus (tl 13). Kostjad II, III, IV ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et
lg 1 sätestatud vorminõue on poolte poolt täidetud ja laenuleping kirjalikult sõlmitud. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks asjaolu, et pooltevahelised laenulepingud ja kviitungid oleksid tühised. Kohus leiab, et antud kuna vastuväiteid ei ole esitatud, et pooled nõustuvad võlgnevuse suurusega.
lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on intressi maksmise kohustuses kokku leppinud. Kohtule esitatud laenulepingute lisadest nähtub, et hageja on kostjale I andnud laenu nominaalintressiga 1,5 % ja tagasimakse (eradikatsioonimäär) 2,25 %. Hageja on esitanud kohtule intresside arvestuse. Kohtu hinnangul on laenu ja intresside arvestuse kohta koostatud dokumendil üheselt arusaadavalt toodud välja laenu põhisumma ja tasutava intressi arvestus. Laenulepingu täitmist ulatuses 111 000 krooni ja lepingujärgse intressi tasumist on käendanud kostjad II, III, IV. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt ka intressi tasumist. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 107 809 krooni, intressidena 26719 krooni ja viivistena 30 266 krooni, kokku 164 794 krooni/10 532 eurot. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda võrdsetes osades kostjatel kui pooltel, kelle kahjuks otsus tehti. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.