Obsah (4)

§ 76§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 8. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasja nu

) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt sõiduki kätte 01.05.2009.a. 26.08.2009.a e-kirjas on kostja kinnitanud hagejale oma võlgnevust summas 191 290,40 krooni. Seega on tõendatud, et kostja on kauba vastuvõtnud.

§ 76

lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 2 Kostja vastuväidete kohaselt ei vastanud paigaldatud mootor lepingule, kuna 05.11.2009.a läks mootor katki. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.11.2009.a läks veoki mootor katki, ei saa üksnes sellest asjaolust tuletada, et veokile paigaldatud mootor ei olnud nõuetekohane. Tunnistaja AK ütluste kohaselt purunes mootor tema hinnangul seetõttu, et ventilaator läks katki, mille tõttu tekkis mootorisse vibratsioon, mille tagajärjel purunes silindrikolb. Tunnistaja AK ütlustest nähtuvalt oleks autojuht pidanud kuulma ventilaatori purunemist ja sõitmise katkestama. Tunnistaja AK ütlustest selgub, et mootori purunemise põhjuseks ei olnud müüdud mootori ebakvaliteetsus. Kostja jäi küll seisukohale, et temale müüdud mootor ei olnud nõuetekohane, kuid ta ei ole seda kohtu hinnangul tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest järelduks, et temale müüdud mootor oli lepingule mittevastav. Samuti on tõendamata kostja väide, et pooled leppisid kokku garantiiajaks üks aasta. Tunnistaja AK ütluste kohaselt oli garantiiaeg kuus kuud. Kuna kostja sai sõiduki 01.05.2009.a ning mootor purunes 05.11.2009.a, siis oli ka garantiiaeg möödunud. Eeltoodust järeldub, et kostjal on kohustus ostetud kauba eest tasuda. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on tasumata 180 290,40 krooni.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 11 522,66 eurot (180 290,40 krooni). Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Arvestades, et poolte vahel puudus kokkulepe viivises, siis on hagejal õigus nõuda seaduses sätestatud viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval ajal on seaduses sätestatud viivisemäär 8 % aastas ehk 0,02 % päevas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 09.08.2010.a seisuga 1038,82 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,02 % päevas, alates 10.08.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme 3 kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4