KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg 08. veebruar 2011 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011.a. Rapla

§§ 165lg.

1, 179 lg. 1, 386 lg. 4, 403 lg. 1, 434, 438 ja 442 RESOLUTSIOON Lugeda tuvastatuks, et xx. xxxxxxxxx xxxx. aastal xxxxxx sündinud KS, kelle isikukood on xxxxxxxxxxx ja kelle sünd on registreeritud xx. xxxxxxxxx xxxx. aastal xxxxx xxxxxxxxxxxxx sünniaktiga nr. xx, isaks on ER, kelle isikukood on xxxxxxxxxxx ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx x.. Välja mõista ERlt alates 15. novembrist 2010. aastast KS kasuks elatis ükssada kolmkümmend üheksa

§ 414

lg 1 kohaselt on asja lahendamine ilma kostja osavõtuta võimalik ja hagi tuleb rahuldada, sest hagi aluseks olevad asjaolud on küllaldaselt välja selgitatud. Kohtul ei õnnestunud kostjale posti teel kätte toimetada ühtegi menetlusdokumenti, kuna kostja ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil ja teistel võimalikel aadressidel ei ole kohtu poolt 3 saadetud dokumente vastu võetud. Kostjale on saadetud hagiavaldus ja kohtukutse ka kohtule teatavaks saanud elektronposti aadressidel, kuid ühelgi korral ei ole kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist.

1. novembri 2009.a. kohtuistungiks saadeti kostjale kutse elektronposti teel.
2. novembril 2009.a. saabus kostjalt elektronposti teel vastus, mille kohaselt ei saanud ta kohtukutset õigel ajal kätte ja palus teatada uue kohtuistungi aja. Kohus määras istungi
3. novembriks 2009.a. ja saatis teatavaks saanud aadressil kostjale uue kohtukutse koos hagiavaldusega. Kutse kättesaamist kostja ei kinnitanud ega tulnud kohtuistungile. Samuti ei kinnitanud kostja
4. aprilli 2010.a. kohtuistungiks saadetud kutse kättesaamist ega tulnud istungile.
5. novembriks. 2010.a. määratud kohtuistungi kutse avaldati E.R jaoks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. novembril 2010.a. saabus E.Rlt elektronkiri, milles ta teatab, et viibib Soomes tööl ja ei saa kohtuistungile tulla. Samas kirjas palub E.R määrata uus istung 2010.a. detsembrikuu algusesse ja lubas kindlasti kohale tulla. Kohus määras uue istungi
7. detsembriks 2010 ja saatis kostjale elektronposti teel kutse
8. novembril 2010.a. Samale kirjale oli lisatud ka hageja poolt
9. novembril 2010.a. esitatud täiendav hagiavaldus elatise väljamõistmiseks.
10. detsembril k.a. teatas E.R elektronkirjaga, et ta saabub Eestisse 18.-
11. detsembril ja taotles istungi määramist detsembrikuu lõppu. Kohus määras uue istungi 27.detsembrile 2010 ja saatis E.Rle elektronkirjaga kutse, mille vastuvõtmist E.R aga ei kinnitanud. Kuna kostja on kolmel korral kohtukutsele vastanud ja nendele kutsetele olid lisatud ka hagi materjalid, siis on kostja tema vastu esitatud nõuetest teadlik ja kostjal on olnud võimalus hagile vastuväiteid esitada ja menetlusest osa võtta. Kostja käitumine tuleb lugeda kohtumenetlusest kõrvalehoidumiseks. Kuna kostja tegelik viibimiskoht ei ole teada, siis ei õnnestunud politseil täita ka
12. augustiks,
13. oktoobriks ja
14. novembriks 2010.a. määratud sundtoomisi.

§ 346lg.

2 ette nähtud poole isikliku ärakuulamise nõue jäi eespool kirjeldatud põhjustel täitmata. Hageja poolt antud seletustest nähtub, et kooselu kostjaga algas 2007.aasta maikuus ja oli lapse sünni ajaks lõppenud. Kostja käis last vaatamas esimest korda siis, kui laps oli 7 kuune, veel käis kostja last vaatamas mõnel korral 209.a. juuni ja juulikuus. Esimene kohtuistung oli kostjale teada ja siis soovis kostja lahendada asja kohtuväliselt, kuid küsis selleks hagejalt 3000 krooni. Viimane kontakt kostjaga oli

1. aasta oktoobris. Kostja on alati helistanud tundmatutelt numbritelt ega ole hagejale oma telefoni numbrit teada andnud. Kostja on lapse enda omaks tunnistanud. Kohtule on esitatud kostja poolt hagejale
2. märtsil,
3. aprillil,
4. mail,
5. mail,
6. mail ja
7. mail 2009.a. saadetud elektronkirjade väljatrükid, milledes on kostja tunnistanud end lapse isaks. Tunnistaja SS- hageja ema ütlustest nähtub, et tema tütar ja kostja elasid koos xxxxxxxxx xxxxxxx tänaval üüritud korteris, nad suhtlesid ka siis, kui K oli lapseootel. Koos käisid nad pühade ajal ja sünnipäevadel ka xxxxxx tunnistaja juures. Samuti käisid nad lapseoote ajal koos xxxxxxxxx arsti juures. Kostja teadis, et tema on lapse isa ja rääkis, et ta soovib osta korteri, kus koos lapse ja Kristinaga elada ja küsis selleks tunnistajalt raha; kostja on tunnistajalt raha küsinud ka muudel põhjustel ja tunnistaja on raha andnud. Tunnistaja oli ka juures, kui tütar rääkis kostjaga telefoni teel asja kohtuvälisest lahendamisest ja hiljem sai tunnistaja tütrelt teada, et kostja tahtis selle eest 3000 krooni. Perekonnaseaduse § 94 lg. 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse juhul, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud ja lõige 2 kohaselt toimub tuvastamine asjaolude alusel, mis võimaldavad lapse põlvnemist eeldada. Sama seaduse § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise muuhulgas lapse ema hagi alusel mehe vastu, keda ema lapse isaks peab. Antud juhul ei ole ühtegi meest lapse isana seaduse järgi kindlaks tehtud ja eespool käsitletud tõendid annavad küllaldase 4 aluse asuda seisukohal, et hageja lapse isaks on kostja. Põhjendatuks tuleb lugeda ka elatise nõue, sest kostja ei ole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud. Hageja seletuste kohaselt on ta lapsehoolduspuhkusel ja ainsaks sissetulekuks on riiklikud toetused, toime tulla aitavad vanemad. Perekonnaseaduse §§ 96 ja 97 p. 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist, § 100 lg. 1 kohaselt toimub ülalpidamise kohustuse täitmine üldjuhul elatise maksmise teel, § 101 lg. 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kehtivast kuupalga alammäärast ja § 116 lg. 2 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealise lapse eest hoolitsema. Kuna hageja nõuab elatist selle alammääras ja lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud on üldteada, siis ei ole antud juhul vajalik tõendada lapse vajadusi ja elatis tuleb hagetavas suuruses ka välja mõista. PkS § 108 kohaselt võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne hagi esitamist. Seega on võimalik elatist välja mõista ka alates hagi esitamise päevast.

§ 468lg.

3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest üldse osa võtnud, siis peab kohus peab vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Hageja on vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest ja hagejale on määratud riigi õigusabi korras esindaja. Seepärast tuleb riigilõiv 319.55 eurot ja esindajale riigi arvel ette nähtud tasu 218 eurot ja 60 senti

§ 190lg.

3 ja 179 lg. 1 kohaselt kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Indrek Saar Kohtunik