Obsah (4)

§ 79§ 84§ 143§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Kohtuotsuse kuulutamise aeg ja koht 29. aprillil 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviil

§ 79

lg 1, 01.02.2008 tööandja teatas töölepingu lõpetamisest, väljastas tööraamatu postisaadetisega, kirjalikku nõusolekut töölepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ei olnud.

§ 84

lg 1 sätestab, et tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Vaidlustatud ei olnud töölepingu lõpetamist ja tööle taastamist ei nõudnud.

§ 143

lg 1 ja ITLS § 6 lg 1 sätestatu kohaselt võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Avaldus töövaidluskomisjonile esitati 28.05.

1. Kostja vihje ITLS § 6 lg 2 on alusetu. 5.1 OVnõustub töövaidluskomisjoni otsusega ja loobub jaanuari kuu lisatasu väljamaksmise nõudest.
2. Hageja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses. Kostja, AS E on avaldanud, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 7), hageja, OVon samuti nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 48). Kohus lahendab antud asja TsMS § 403 tulenevalt poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
4. Kohus, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et töötaja OVhagi tuleb rahuldada. 2008 jaanuari kuu eest lisatasu nõudest on hageja loobunud ja 2 kohus on loobumise vastu võtnud ning menetluse lõpetanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus lahendab vaidluse ainult osas, milles on vaidlustatud 28.mai 2008 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus nr 9.4-02/1478/
5. Kehtiva Töölepingu seaduse (

2009) § 131 lg 2 teine lause sätestab, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009 aasta

1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagi on Harju Maakohtu menetluses alates 13.novembrist 2008 ja seega tuleb kohaldada enne
2. juulit 2009 kehtinud Töölepingu seadust (

).

1. Vaidlustatud on hagejale, OVile etteteatamise mittejärgimise eest 8 päeva eest keskmise palga summas 5732 EEK´i väljamõistmine ja kostja palub selles nõudes kohaldada aegumist.
2. Seoses etteteatamistähtaja mittejärgmisega märgib kohus järgmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OVtöötas 21.märtsil 2005 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 59/05 alusel AS-is T raudtee dispetšeri ametikohal (tl 27-30).
3. jaanuaril 2007 sõlmitud töölepingu nr 59/05 lisa nr 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et seoses ühinemisega on töötaja tööandjaks AS E (töövaidluse toimik lk 26). 14.01.2008 on OVesitanud tööandjale avalduse, milles palub end vabastada raudteedispetšeri kohustustest omal soovil (töövaidluse toimik lk 79). TL nr 59/05 lisa nr 5 kohaselt on tööleping lõpetatud

§ 79

alusel 01.veebruaril 2008 (tl 32).

§ 79

lg 1 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette.

§ 84

lg 1 sätestab, et tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Kohus leiab, et TL nr 59/05 lisa nr 5 ei ole käsitletav töötaja OV´i kirjaliku nõusolekuna töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Viidatud lisa nr 5 on pigem vaadeldav tööandja poolt töölepingu lõpetamise vormistamisena

§ 73

lg 1 nõuete kohaselt ja tööleping on lõpetatud 01.veebruaril 2008 tööandja poolt. Viidatud lisas ei ole märgitud, et töötaja, OVannab nõusoleku töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Seega tööandja, AS E lõpetas töölepingu enne etteteatamistähtaja möödumist ja on

§ 84lg 1 kohaselt kohustatud maksma töötajale hüvitist.

Hüvitise suurusele, so. 5732 EEK´i ei ole tööandja, AS E omapoolseid vastuväiteid esitanud.

1. Kohus ei nõustu AS-i E väitega selles, et töötaja OV´i poolt on vaidlustatud töölepingu lõpetamine. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise seaduses nõutud etteteatamistähtaja mittejärgmise tõttu ja nõudis hüvitist, töölepingu lõpetamise alust ei ole töötaja vaidlustanud. ITLS § 6 lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav.
2. Tööandja, AS E on leidnud, et töötaja, OVnõue 2008.a. jaanuari kuu lisatasu maksmise osas on alusetu. Töötaja on vastuses nõustunud selles osas töövaidluskomisjoni otsusega ja loobunud jaanuari kuu lisatasu väljamaksmise nõudest. Kohus märgib, et tööandja väited ei ole kooskõlas töövaidluskomisjoni otsuse punktiga 5, milles OVavaldus AS E vastu 2008 a. jaanuari kuu eest lisatasu 1910.92 EEK´i nõudes jäeti rahuldamata. Töövaidluskomisjon ei ole seda töötaja nõuet rahuldanud ja kuna töötaja on sellest nõudest loobunud, kohus on määrusega loobumise vastu võtnud, puudub kohtul vajadus seda nõuet täiendavalt läbi vaadata ning hinnata.
3. Vastuseks tööandja, AS-i E väitele, et töötaja, OVon käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, märgib kohus, et tööandja väited ei tõenda töötaja poolt hea usu põhimõtete rikkumist. Kohus on käesoleva otsuse punktis
4. selgitanud, miks TL nr 59/05 lisa nr 5 ei ole vaadeldav poolte kokkuleppena, vaid töölepingu lõpetamise vormistamisena. Pooltevahelistele suhetele tuleb kohaldada

sätteid, mis käsitlevad töölepingu lõpetamist enne etteteatamistähtaja möödumist ning selle rikkumise eest hüvitise maksmist. Tööandja ei ole tõendanud, et need sätted oleksid hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatud. 3 Menetluskulude jaotus 14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus poolte menetluskulud kostja, tööandja AS E kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Heiki Kolk Kohtunik 4