3-09-2676/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2676 Haldusasi Toomas Pähkli kaebus Sõmeru Vallavolikogu 13.10.2009 otsuse nr 261 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Toomas Pähkli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Toomas Pähkel - esindaja vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa Vastustaja - Sõmeru Vallavolikogu - esindaja Aigar Kink Kolmas isik - OÜ Roodevälja Uustalu esindajad vandeadvokaat Paavo Paas, Ain Altermann ja Uno Altermann RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2010 otsus osaliselt, s. o väljamõistetud menetluskulude osas. Välja mõista Toomas Pähklilt 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni OÜ Roodevälja Uustalu kasuks esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulude katteks ja 6000 (kuus tuhat) krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. oktoobrist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. 13.10.2009 võttis Sõmeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 261, millega eelistas maatüki III-02-330 kasutusvaldusesse andmisel OÜ Roodevälja Uustalu.
8. 12.11.2009 esitas Toomas Pähkel Tartu Halduskohtule kaebuse ning palus, et halduskohus tühistaks Sõmeru Vallavolikogu otsuse ja teeks asja uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse. Kaebaja, tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-le 2, §-le 6, § 40 lg-le 1, § 56 lg-le 1-3 leidis, et vaidlustatud otsuses puuduvad täielikult volikogu enda järeldused, põhjendused ja kaalutlused ning selle andmisel pole kõiki olulise tähendusega asjaolusid välja selgitatud. Kaebajat pole ära kuulatud. Volikogu on lähtunud üksnes maakomisjoni põhjendustest, pole välja selgitanud OÜ Roodevälja Uustalu ja samasse kontserni kuuluva osaühingu maksuvõlgu. Vastustaja on viidanud maatüki müügile kaebaja poolt, samas võõrandamistehingu tegelikke asjaolusid uurimata ja kaebajat volikogu istungile kutsumata.
9. Sõmeru Vallavolikogu kirjalikus vastuses paluti kaebus rahuldamata jätta. Maakomisjoni põhjendused ja kaalutlused olid volikogu arvates asjakohased ja ammendavad ning ühtisid kaebaja enda seisukohtadega. OÜ Roodevälja Uustalu eelistamisel sai määravaks asjaolu, et ta kasutab taotletavat maad pikemat aega. Volikogu oli teadlik ajatatud maksuvõla olemasolust, kuid ei pidanud seda suutmatuse näitajaks. Kaebajale kuulunud maatüki võõrandamise osas oli määravaks soov seda tehingut varjata. Kaebaja sai esitada asjassepuutuvad tõendid ja oma arvamuse nii kirjalikult kui maakomisjoni istungil suuliselt, volikogu sai nendega tutvuda ning kaebuses pole ühtegi täiendavat argumenti, mis oleks võinud tingida teistsuguse lahendi.
10. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Roodevälja Uustalu kirjalikus seisukohas paluti kaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud ega võimalda tungida otsustatu sisusse. Maakomisjoni ja volikogu seisukohtade kattumine pole lubamatu, vaid kinnitab kaalutluste õiguspärasust. Kaebaja on OÜ Kingu Agro ainuomanikuna samuti suurettevõtja, maksuvõla ajatamine tõendab hoopis jätkusuutlikust ning tänaseks ongi võlg oluliselt vähenenud. Kaebaja on saanud anda nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi, kuid teinud seda kinnistu müügitehingut varjates pahauskselt. OÜ Roodevälja Uustalu on pikaajalise kogemusega ja tootmise edendamiseks teinud investeeringuid. Maa kasutusõiguse kinnistamine kasutusvalduse seadmise teel avaldab majandustegevusele positiivset mõju, teise taotleja eelistamine aga võib kaasa tuua varalise kahju ja töökohtade vähenemise. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus jättis
12. aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt maa kasutusvaldusesse taotlejate eelistamise küsimust lahendav kohaliku omavalitsuse haldusakt on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Sõmeru Vallavolikogu otsusest on võimalik üheselt aru saada, miks ei pidanud volikogu võimalikuks eelistada kaebajat kui füüsilisest isikust ettevõtjat ja pidas õigeks anda maa selle senise kasutaja valdusesse. Need põhjendused on asjakohased, arvestatavad ning lähtuvad maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) vastavate sätete mõttest ja eesmärgist. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et Sõmeru Vallavolikogu tegi otsustamiseks vajalike tõendite kogumise ja taotlejate ärakuulamise maakomisjoni ülesandeks. Maakomisjon kogus tõendeid, võttis taotlejatelt kirjalikud seisukohad, kuulas mõlemad taotlejad ära 21.09.2010 istungil ning sõnastas hääletustulemuste alusel oma otsuse põhjendused. Vallavolikogu vaidlusaluses otsuses on HMS § 56 lg 1, 2 ja 3 alusel põhjendus, haldusakti faktiline ja õiguslik alus ning kõik kaalutlused, millest lähtuti, piisavas ja arusaadavas ulatuses olemas. Kuna HMS § 56 lg 1 lubab haldusakti põhjendused esitada ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, ei saa kuidagi lubamatu olla olukord, kus vallavolikogu otsuse põhjendustena kasutatakse küsimust ette valmistanud volikogu komisjoni sama asja kohta käiva dokumendi põhjendusi. Maa kasutusvaldusesse saamist taotleva isiku maksuvõlal võib tähendus olla tema tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel. Kuna vastav nõue sisaldus MaaRS § 233 lg-s 6 vaid kuni 28.03.2009 kehtinud redaktsioonis, ei olnud kohustust taotlejate maksuvõlgade väljaselgitamiseks. Sõmeru Vallavolikogu otsuses sisaldub küll väide selle kohta, et T. Pähkel on ühe tema omandis olnud maatüki ära müünud ja eitab seda, kuid see on vormistatud tähelepanu juhtiva viitena ning eelnevatest põhjendustest ja kaalutlustest ei nähtu, et see asjaolu olnuks mingil määral OÜ Roodevalja Uustalu eelistamise aluseks. 19.12.2007 sõlmitud leping ja kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletus kinnitavad väite tõesust ning jääb arusaamatuks, mida olulist saanuks volikogu 13.10.2009 otsust langetades välja selgitada lepingu suhtes, mis lõpetati alles 30.03.
13. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähendust ka asjaolu, et Sõmeru Vallavolikogu uue koosseisu maakomisjon on soovinud vastava eelnõu koostamisega selle kehtetuks tunnistamist ja asja uut arutamist. Vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsustuste kehtetuks tunnistamine on üksnes tema enda õigus ning kuni seda tehtud ei ole, on otsustus kehtiv. Põhjendatuks tuleb lugeda
14. isiku poolt kantud 27 550 suuruse õigusabikulu panemine halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 92 lg 7 alusel kaebajale. Kulutused on asja keskmist raskust ja mahtu arvestades mõistliku suurusega ning OÜ Roodevälja Uustalu poolt reaalselt kantud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. T. Pähkel esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
16. aprilli 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaevatav haldusakt pealkirjastatud kui vallavolikogu otsus, kuid oma materiaalselt sisult on tegemist vallavolikogu maakomisjoni otsusega. Vaidlustatavas otsuses puuduvad täielikult volikogu enese tehtud järeldused, põhjendused ja kaalutlused. Kaalutlusõigust ei saa lugeda teostatuks kui vallavolikogu formaalselt kinnitab maakomisjoni otsuse. Kirjaliku motiveerimise eesmärk on ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Kollektiivse haldusorgani poolt motiivide toomine mõnest muust dokumendist ei taganud piisavalt haldusorgani enesekontrolli ega sundinud seda kõiki poolt– ja vastuargumente läbi mõtlema. Sellele viitab asjaolu, et maakomisjon pidas kõige olulisemaks, et T. Pähkel müüs maad. Samas halduskohus viitab sellele kui sekundaarsele motiivile, mida asja sisulisel otsustamisel ei arvestatud. 3 Vaidlustatav otsus on oluliste kaalutlusvigadega, mis annavad ka eraldiseisvalt aluse otsuse tühistamiseks. Lisaks on haldusorgan rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Nõustuda ei saa seisukohaga, et T. Pähklit ei saa eelistada füüsilisest isikust ettevõtjana. Maakomisjon eksis äriühinguõiguse elementaarsete põhimõtete vastu, et äriühing on eraldiseisvaks õigussubjektiks. Pelgalt osa omamine äriühingus ei anna alust seisukohaks, et T. Pähkli kui füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ja OÜ Kingu Agro ettevõtlus oleks samastatavad. Selline samastamine on oluline kaalutlusviga. T. Pähkel füüsilisest isikust ettevõtjana on kahtlematult võrreldes OÜ-ga Roodevälja Uustalu väiketalunik. OÜ Roodevälja Uustalu pidi oma majandustegevust aastaid kestnud haldusmenetluse ajal korraldades ka arvestama, et maatükk võidakse anda mingil ajal teisele taotlejale kasutusvaldusesse. Ei ole kohane arvestada diskretsiooni teostamisel asjaoluga, et üks taotlejatest on üle 5 aasta kestnud haldusmenetluse ajal maad kasutanud ja selle tõttu investeeringuid teinud. Haldusorgan on haldusmenetluse läbiviimisega põhjendamatult viivitanud, kuid see ei saa anda eelist teisele taotlejale kaalutlusega, et viimane on maad haldusmenetluse venimise ajal pikaajaliselt kasutanud. Maakomisjon jättes maamüügi asjaolud välja selgitamata ja esitades neid vallavolikogule kui T. Pähkli vastuolulist käitumist, ei ole järginud head haldustava. Maakomisjon on kohelnud taotlejaid ebavõrdselt, heites T. Pähklile ette maa formaalset müüki. Vallavolikogu haldusorganina on rikkunud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigust. Kaebajat ei kutsutud ega teavitatud vallavolikogu 13.10.2009 istungist, kus kaevatava haldusakti vastuvõtmist arutati ning see ka vastu võeti. Kaebaja oleks saanud selgitada, et nimetatud maatükk on jätkuvalt tema valduses ning tegemist on pikaajalise rohumaaga, mis ei mõjuta kuidagi viljakasvatusega tegelemist. Kaebaja ei olnud kursis eelneva maakomisjoni otsusega ja selles sisalduvate motiividega, et neile vastuväiteid esitada. Samas oli nimetatud otsusest teadlik OÜ Roodevälja Uustalu, kuivõrd tema esindaja Uno Altermann oli volikogu liige. Sellest tulenevalt on kahte taotlejat koheldud ebavõrdselt. Haldusorgan saab eelistada III-02-330 maatüki osas OÜ Roodevälja Uustalu üksnes juhul kui tema kasuks oleksid ilmselged argumendid. Võrdsete argumentide korral tuleks eelistada FIE T. Pähklit. Asjakohatu on põhjendus, et vaba põllumajandusmaa III-02-330 piirneb OÜ Roodevälja Uustalu omandis olevate teiste maatükkidega. Nimetatud maatükk piirneb vaid ühe maatükiga III-02-331, mis on antud OÜ Roodevälja Uustalu kasutusvaldusesse sama haldusmenetluse raames. Haldusmenetluse alguses ei olnud OÜ Roodevälja Uustalu vaidlusaluse maatüki piirinaabriks. OÜ Roodevälja Uustalu menetluskulud ei olnud täies ulatuses mõistlikud. Mõistlikeks ei saa lugeda
17. isiku õigusabikulusid, mis ületavad kahekordselt kaebaja omi.
18. Sõmeru Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid kaalutlused, millest lähtus otsuse tegemisel maakomisjon, asjakohased ja ammendavad. Et vastustajal ei olnud täiendavaid kaalutlusi lisada, on otsuse tekstis kaalutlustena ära toodud maakomisjoni poolt välja toodud kaalutlused. Otsuses sisalduvatest kaalutlustest ja nende mõjust on aru saanud ka kaebaja, kes juhib muu hulgas tähelepanu kaalutlusvigadele. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu otsuses toodud kaalutlustega, ei anna alust väitele, et otsus on motiveerimata. Vastustaja ei eelistanud
19. isikut mitte seetõttu, et kaebajaga seotud äriühingu kasutuses on juba märkimisväärse suurusega maa, vaid seetõttu, et
20. isik on taotletavat maad juba pikemat aega kasutanud. Kuigi T. Pähkli tegevust ei saa samastada OÜ Kingu Agro tegevusega, on väär kaebaja väide, et osa omamine OÜ-s Kingu Agro ei tähenda kaebaja seotust ettevõtlusega. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustaja poolt välja toodud kaalutlus anda maa
21. isiku kasutusvaldusesse seetõttu, et
22. isik seda valdab, on lubamatu. Seadusega lubatud eelistusest lähtumist maa kasutusvaldusesse andmisel ei ole võimalik käsitleda kui kaalutlusviga. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vastustaja otsuses toodud seisukohta, et 4
23. isikult maa kasutamise õiguse äravõtmise korral kannab
24. isik kahju. Kaebaja ei ole toonud välja argumente ja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vaidlustatud otsuses sisalduvate kaalutluste ebaõigsust. Vaidlustatud otsuse langetamise puhul omas tähendust fakt, kas kaebaja võõrandas maad või mitte. Kaebaja eitas tehingu tegemist, mis näitas tema soovi tehingut varjata ning seetõttu ei näinud maakomisjon vajadust täiendavaid küsimusi esitada. Kaebuses toodud põhjendused on tagantjärgi otsitud osundamaks, nagu oleks vastustaja rikkunud HMS §-st 6 tulenevat kohustust. Antud kaebaja seisukohad tuleks jätta arvesse võtmata. Kaebaja on saanud esitada omapoolse arvamuse nii kirjalikult kui ka suuliselt maakomisjoni istungil, samuti asjassepuutuvad tõendid. Kaebajal oli enne haldusakti andmist piisav võimalus oma arvamusi ja vastuväiteid esitada, vastustaja tutvus enne otsuse tegemist kõigi kaebaja poolt esitatud seisukohtadega ja tõenditega. Vastustaja ei näe oma käitumises HMS § 40 lg-st 1 tuleneva ärakuulamiskohustuse rikkumist.
25. Kolmas isik OÜ Roodevälja Uustalu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja ei pea seda põhjendatuks. Vastuväidete kohaselt on ekslik kaebaja seisukoht, et kaevatav haldusakt on vaid formaalsest küljest vallavolikogu otsus. Asjaolu, et nii maakomisjoni kui ka vallavolikogu seisukohad antud küsimuses kattusid, ei ole taunimisväärne, vaid kinnitab küsimuse lahendamisel tehtud kaalutluste õiguspärasust. Haldusakti motiveerimine ei ole eesmärk iseenesest, vaid motivatsioon peab tagama haldusakti arusaadavuse ja kontrollitavuse. Ka kaebaja ise ei ole väitnud, nagu takistaks väidetavalt puudulik motivatsioon tal haldusakti mõistmist ja selle sisulist vaidlustamist. Seadusest ei tulene põhimõtet, et vallavolikogu peaks otsuse tegemisel igal juhul eelistama FIE staatust omavat põllumajandustootjat. Millist MaaRS § 233 lg-s 6 toodud kategooriatesse kuuluvat isikut eelistada, on vallavolikogu kaalutlusotsus. FIE staatust omab kaebaja vaid vormiliselt ning sisuliselt on tegemist põllumajanduse alal tegutseva suurettevõtja, mitte väiketalunikuga, keda oleks põhjust äriühingu ees eelistada. Haldusorgan ega -kohus ei ole samastanud kaebajat tema omandis oleva äriühinguga, nagu kaebaja ekslikult väidab. Haldusorgan ja -kohus tuvastasid, et kaebaja kui muuhulgas FIE staatust omava isiku eelistamine ei oleks olnud kooskõlas seadusandja mõttega. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks kaebajapoolne maa müügitehingu võimalik edasine analüüs võinud mõjutada asja otsustamist. Müügilepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti mitu kuud peale vaidlusaluse haldusakti vastuvõtmist ning müügitehingu asjaolusid ei oleks pidanud haldusorgan välja selgitama ja arvestama. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei selgu, milline oleks olnud see lisainformatsioon, mis kaebajal jäi väidetava ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu haldusorganile esitamata ja mida kaebaja ei oleks saanud haldusorganile edastada ning mis oleks võinud viia asja teistsuguse otsustamisele. Teise maatüki kasutusvaldusesse andmise otsustamine on erinev haldusmenetlus ning selle seostamine käesoleva vaidlusküsimusega ei ole põhjendatud. Menetluskulude suurus oli vastavuses
26. isiku poolt tehtud tööga. Kaebaja ei ole selgitanud, millises osas ta peab menetluskulusid ülemäära suurteks. Menetluskulude suuruse vaidlustamisel tuleks esitada ka konkreetne põhjendus, millised kulud on vaidlustaja arvates põhjendamata. Asjaolu, et kaebaja lepingulise esindaja menetluskulud olid väiksemad, on tingitud sellest, et esindaja oli kõnealuse maatüki kasutusvaldusesse andmise vaidluse detailidega kursis juba eelnevalt ja esindanud kaebajat ka varasemalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
28. aprilli 2010 otsus tuleb tühistada väljamõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega vähendab kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulusid. 5 Halduskohtu otsus on põhivaidlust puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ringkonnakohtu istungil kaebaja esindaja täpsustas oma nõuet ja leidis, et Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit nr 3-3-1-39-10 arvestades taotleb ta toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vaidlustatud otsuses puuduvad volikogu enda järeldused, põhjendused ja kaalutlused. Asjaolu, et vallavolikogu otsus on oma sisult sarnane maakomisjoni otsusega, ei anna veel alust väita, et vallavolikogu ei ole enne vaidlustatud otsuse andmist asja üldse kaalunud. Kohalik omavalitsus saab oma ülesannete täitmiseks moodustada vajadusel asjakohaseid komisjone. Antud juhul on valla maakomisjon korduvalt arutanud maatüki III-02-330 kasutusvaldusesse andmist ja on leidnud, et see tuleb anda OÜ-le Roodevälja Uustalu. Vallavolikogu on lihtsalt nõustunud maakomisjoni otsusega ja leidnud, et maakomisjoni otsuses toodud kaalutlused ja põhjendused on piisavad vaidlustatud otsuse põhjendamiseks ning on neid ka oma otsuses korranud. Motiivide ühtelangemine ei tähenda vallavolikogu otsuse motiveerimatust. Põhjendamatu oleks nõuda, et samasugusele otsustusele jõudes oleks vallavolikogu pidanud oma otsuse põhjendamiseks välja mõtlema teistsugused, aga samasisulised motiivid. Lisaks ei ole kollegiaalorgani puhul tavapärane, et otsuse tegemisel võetakse aluseks varem mõne ametniku või organi poolt välja töötatud lahendused ning väljendatakse hääletamisega oma nõustumist või mittenõustumist sellise lahendusega. HMS § 56 lg 1 kohaselt oleks antud juhul ka piisanud sellest, kui vallavolikogu ei oleks oma otsuses üldse põhjendusi esitanud, vaid oleks ainult viidanud maakomisjoni otsusele. Sisuliselt ei saa maakomisjoni otsuse põhjenduste kordamine olla aluseks vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et on rikutud ärakuulamise põhimõtet. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei viibinud kaebaja 13.10.2009 toimunud Sõmeru Vallavolikogu istungil. Samas on kaebaja saanud esitada Sõmeru Vallavalitsusele oma seisukohad 21.09.2009 saadetud kirjas (tl 34-35). Seega ei saa väita, et kaebajale ei ole tagatud ärakuulamise õigust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et võrdsete argumentide puhul tuleks eelistada FIE T. Pähklit. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-39-10 p-s 36 leidnud, et füüsilisest isikust ettevõtjat ei tule eelistada ainult sellepärast, et tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga. Riigikohus on leidnud, et vallavolikogu peab mingite lisakriteeriumide alusel otsuse tegema. Antud juhul on vallavolikogu leidnud, et selliseks lisakriteeriumiks on asjaolu, et kolmas isik on juba seda maad pikka aega kasutanud ja selle äravõtmine tema kasutusest rikub kolmanda isiku huve. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakomisjon ei selgitanud välja kaebaja maamüügi asjaolusid ja seoses sellega ei järginud head haldustava. Maakomisjoni otsusest küll tuleneb, et kaebaja on maad müünud, kuid samas ei ole vallavolikogu sellega põhjendanud oma otsust, mille kohaselt otsustati maa anda kolmanda isiku kasutusvaldusesse. Seega ei olnud see maa müük vallavolikogu otsuse tegemisel üheks kaalutluseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud on liiga suured. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 10 võimaldab jätta menetluskulud välja mõistmata, kui nende väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu arvates ei saa esimeses astmes kantud menetluskulusid summas 27 550 krooni ja apellatsioonimenetluses summas 19 950 krooni pidada põhjendatud kuludeks. Haldusasi ei ole ebatavaliselt keeruline, samuti ei ole 6 ebatavaliselt mahukad ka asja materjalid. Lisaks on teostatud tööde nimekirja kantud ka „Esindus kohtuistungil Tartu Halduskohtus koos sõiduga Tallinn-Jõhvi-Tallinn“ ja „Esindus Tartu Ringkonnakohtu istungil koos sõiduga Tallinn-Tartu-Tallinn“. Selleks kulunud ajaks on mõlemal puhul märgitud 6 tundi ning tunnihinnaks 1900 krooni nagu ülejäänudki õigusabiteenuse puhul. Ringkonnakohtu arvates ei saa sõitu kohtuistungile ja tagasi pidada õigusabiteenuse osutamiseks ning selle eest makstud tasu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on välja mõista Toomas Pähklilt OÜ Roodevälja Uustalu kasuks esimese astme kohtus menetluskulud 18 000 krooni ja apellatsioonimenetluses summas 6000 krooni. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 7 Agu Timmi