KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-112 Haldusasi Ago Sarapu kaebus Taheva Vallavalitsuse 17.12.2009 korralduse nr 158 ja 06.11.2009 korralduse nr 137 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ago Sarapu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Ago Sarapu, esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja - Taheva Vallavalitsus, esindajad Maarika Keskoja ja Mare Roosipuu RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- oktoobrist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korraldusega nr 137 „Õigusvastaselt võõrandatud tagastamata jäänud maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ kinnitati 05.11.2009 õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise akt ja määrati Ago Sarapule kompensatsioon summas 55 380 krooni Xxx talu tagastamata jäänud 14,47 ha maa eest õigusvastaselt võõrandatud maa ja maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks. Taheva Vallavalitsuse 17.12.2009 korraldusega nr 158 „Vaideotsus Ago Sarapu vaides Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korralduse nr 137 peale“ otsustati jätta A. Sarapu vaie rahuldamata.
- Ago Sarapu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Taheva Vallavalitsuse 17.12.2009 korralduse nr 158 ja 06.11.2009 korralduse nr 137 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Taheva Vallavalitsuse vaidlustatud korraldused õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. Vallavalitsuse 06.11.2009 korraldusega nr 137 rikuti kaebaja õigust maa tagastamisel tema poolt soovitud ulatuses ning selle asemel pakuti kompensatsiooni. Haldusakt on ebaselge ja põhjendamata ning vastuolus Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ p 33 nõuetega. 17.12.2009 korralduse nr 158 menetlemisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 82 p 5-7 nõudeid. Vaide esitajat ei ole ärakuulatud ning vaide esitajale ei ole teavitatud vaide lahendamise aega ja kohta. Vaideotsus ei sisalda põhjendusi ega taotluse lahendamist haldusakti peatamise osas.
- Taheva Vallavalitsus palus A. Sarapu kaebuse jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on lähtuvalt haldusasjas nr 3-08-2437 jõustunud kohtuotsusest Taheva Vallavalitsuse 08.11.2008 korraldus nr 84 seaduslik ja endise Xxx talu maad ei ole võimalik tervikuna tagastada, kuna tagastataval maal asuvad teise isiku hooned. Seega osaliselt tagastamata jääv maa tuleb kompenseerida maa hindamise seadusega sätestatud korras. Õigusvastaselt võõrandatud endise Xxx talu maad oli kokku 57,48 ha ja erinevatel aegadel tagastati kaebajale Taheva Vallavalitsuse korralduste alusel kokku 43,01 ha. Seega on endiselt Xxx talu maast enne korralduse vastuvõtmist tagastamata 14,47 ha. A. Sarapu vaie jäeti rahuldamata põhjusel, et Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korraldus nr 137 ja 05.11.2009 koostatud akt vastavad maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) ja õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra sätetele ning haldusmenetluse normidele. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis kaebaja, et kaevatav korraldus on ennatlik, kuna osa kompenseeritavast maast on veel erastamata kaevatava korralduse väljaandmise ajal. Kohtumenetluse käigus andis kohus menetlusosalistele võimaluse asjaolude selgitamiseks. Kaebaja ja vastustaja vahel toimusid läbirääkimised ning vastustaja andis 19.03.2010 korraldusega nr 34 nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks 4-le isikule, kellele anti erastamiseks maad endisest Xxx talu lahusmaatükist ja endisest Juuriste talu lahusmaatükist. Maaüksuse nimeks määrati Järvekalda. Kuigi vastustaja andis korralduse nr 34 alles 19.03.2010, ei muuda see kaebaja suhtes maa tagastamise suurust ega maa kompenseerimise suurust, kuna kaebajale tagastatava maa ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemine on lahendatud varasemate kohtulahenditega ja piiride kulgemise kokkulepetega ning kaebaja poolt nimetatud maa erastamismenetluse nõuete rikkumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna maa ostueesõigusega erastajateks on teised isikud, mitte kaebaja. Kaebuses toodud viited vastustaja poolsele nõuete rikkumisele on otsitud ning paljasõnalised. Samas ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist või tühistamist üksnes põhjusel, et rikutud on mõningaid menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.(HMS § 58). Kohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist ka vaidemenetluse läbiviimisel ning asjaolu, et kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse ning talle ei tehtud teatavaks vaide lahendamise aega ja kohta, ei rikkunud kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei taotlenud enda kutsumist asja arutamise juurde ning ta sai esitada oma väited ja seisukohad kirjalikult vaide esitamisel. Samuti väljastati vaideotsus kaebajale ning ta sai seda halduskohtus õigeaegselt vaidlustada. Asjaolu, et vaidemenetluse käigus ei lahendatud haldusakti täitmise peatamise küsimust, ei ole kahjustanud kaebaja huve, kuna vaie lahendati 9 päeva jooksul ning vastustaja ei ole asunud 2 kaevatavat 06.11.2009 korraldust nr 137 täitma. Kohus peatas 19.01.2010 määrusega Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korralduse nr 137 täitmise kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas ning vastavad vorminõuetele, haldusaktid on motiveeritud ning tuginevad faktilisele ja õiguslikule alusele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Sarapu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, kuna halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, hindas valesti tõendeid ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohtu järeldused on ebaõiged ja põhjendamata ning ei tulene faktilistest asjaoludest ja seadusest. Asjaolu, et Taheva Vallavalitsus võttis 19.03.2010 vastu korralduse nr 34, ei muuda kaevatavat korraldust nr 137 õiguspäraseks seni, kuni Järvekalda maaüksuse suhtes ei ole olemas jõustunud kohtulahendit, mis kinnitab selle maaüksuse erastamise õiguspärasust. Erastamise menetlus kuulus vallavalitsuse poolt lõpetamisele antud haldusasja menetlemise ajal ilmnenud erastamise õiguslike aluste puudumise ja tähtaegade osas ettenähtud tingimuste täitmata jätmise tõttu, kuid vaatamata sellele andis vallavalitsus õigusvastase 19.03.2010 korralduse nr 34 Järvekalda maaüksuse erastamiseks. Taheva Vallavalitsuse 06.11.2009 korralduse nr 137 vastuvõtmine rikub kaebaja õigust erastada Järvekalda hoone omanike erastamistaotluse menetluse lõpetamise tõttu kogu või osa nimetatud maast naaberkinnistu omanikuna MaaRS § 22 lg 12 alusel. Alusetu ja ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaide menetlemisel ei ole vallavalitsuse poolt menetlusnorme rikutud. Vallavalitsus rikkus HMS § 82 p 5-
- Seadus ei ole kehtestanud vaide esitajale eelnevat kohustust taotleda enda kutsumist asja arutamise juurde, nagu ekslikult on halduskohus märkinud. Halduskohus on otsuses sisuliselt tunnistanud, et Taheva Vallavalitsus ei ole vaiet läbi vaadates ja selle kohta 17.12.2009 korraldust nr 158 andes käsitlenud kõiki vaides esitatud taotlusi. Sellele vaatamata asus halduskohus seda õigustama osundamisega vaide läbivaatamisele 9 päeva jooksul ja muude asjasse mittepuutuvate asjaoludega. Jättes võtmata seisukoha haldusakti täitmise peatamise kohta ilma, et seda küsimust oleks käsitletud või mittekäsitlemist põhjendanud, rikkus vastustaja HMS §-i 81 nõudeid. Sõltumata sellest, millise hinnangu andis halduskohus vaidlustatavale 06.11.2009 korraldusele nr 37, tulnuks halduskohtul 17.12.2009 korraldus nr 158 kui õigusvastane igal juhul tühistada, kuna selle menetlemisel rikuti oluliselt HMS norme. Halduskohus on teinud vaidemenetluse õiguspäraseks tunnistamise järelduse, kuid jätnud nimetamata, milliseid HMS norme ta seejuures kohaldas, kui pidas samal ajal ebaõigeteks HMS §-i 82 ja § 82 p-de 5-
- Taheva Vallavalitsus palub jätta A. Sarapu apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sätestab MaaRS § 6 lg 2 p 3, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. Mitmete kohtuvaidluste käigus on tuvastatud, et endise Xxx põhitükil asuvad ehitised kuuluvad O. J. ning temal kui hoonete omanikul on õigus maa ostueesõigusega erastamisele MaaRS § 9 lg 2 alusel. Samuti ei saa kuuluda tagastamisele või erastamisele MaaRS § 22 lg 12 alusel Taheva Vallavalitsuse 19.03.2010 korraldusega nr 34 hõlmatud Järvekalda maaüksus, kuna tegemist on maa ostueesõigusega erastamisega teistele isikutele, mitte kaebajale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud korralduse nr 137 vastuvõtmine rikub kaebaja õigusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuigi vastustaja andis korralduse nr 34 alles 19.03.2010, ei muuda see kaebajale tagastatud maa ja määratud kompensatsiooni suurust, kuna kaebajale tagastatava maa ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemine on lahendatud varasemate kohtulahendite ja piiride kulgemise kokkuleppega. Järgnevalt peatub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sellel osal, mis puudutab menetlusnormide rikkumist vaide menetlemisel. Antud juhul on viidatud HMS § 82 p-de 5-7 rikkumisele. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt on vaidemenetluse puhul tegemist ühe haldusmenetluse eriliigiga. HMS § 40 lg 3 p 2 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul on vastustaja pidanud võimalikuks lahendada vaie selles esitatud andmete alusel. Samuti on vaiete lahendamise praktikas täiesti tavaline, et vaide esitajat ei teavitata tema vaide lahendamise ajast. Kui isiku ärakuulamine ei ole vajalik, siis ei oma vaide lahendamise aeg menetlusosalise jaoks ka üldse tähtsust. Seega leiab ringkonnakohus, et puuduvad sellised menetlusnormide rikkumised, mis tingiksid vaideotsuse tühistamise. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et vastustaja ei ole võtnud seisukohta haldusakti täitmise peatamise kohta. Taheva Vallavalitsuse 17.12.2009 korralduse nr 158 resolutiivosa p-s 2 on vallavalitsus otsustanud jätta peatamata vaidlustatud haldusakti täitmise. Haldusakti täitmise peatamise taotluse mitterahuldamine ei saa tekitada õigusvastaseid tagajärgi, kui vaie jääb rahuldamata Ringkonnakohus peab lõpuks vajalikuks märkida ka seda, et isegi kui halduskohus oleks tühistanud vaidlustatud vaideotsuse, ei oleks see kaebajale kaasa toonud mingeid õiguslikke tagajärgi, kuna vaidlustatud haldusakt, mida vaidemenetluses vaidlustati, oleks jõusse jäänud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi