3-10-2331/61

3-10-2331 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. juunil 2011.a, Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Silvia Azojan) osavõtul läbi K. P`i taotluse tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine Paide rajooni Järva-Jaani kolhoosis perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.1992 raietöölisena, kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebuse järgi kuulub avaldaja töötamine perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.1992 Järva-Jaani kolhoosis arvesse võtmisele talle soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. K. Pi väitel töötas tema, tööraamatu kande kohaselt kolhoosi metsavaht, majandis sisuliselt raietöölisena. Asjaolu, et raietöölisena on tal õigus vanaduspensionile soodsamatel tingimustel selgus K. Pile alles 10.03.1997 , kui ta uues töökohas ka tegelikult raietööliseks vormistati. Varem poleks ta osanudki tööraamatu andmeid selles plaanis oluliseks pidada. Raietööga kolhoosis, kusjuures luba mootorsaagidega opereerimiseks oli tal juba 1969-ndast aastast, nõustus K. P seetõttu, et metsavahi palk oli väike, samas kui suurte metsavarumisplaanide tõttu oli metsavahi haridusega tööliste järele nõudlust. K. Pi seletuse kohaselt algas tema raietöölise päev hommikul kell 8 autoga objektile viimisega ja kestis kuni langilt kojutoomiseni õhtul kell 17.
2. Kuigi tavaliselt töötati raielanke üles brigaadiga eelistas K. P parema efektiivsuse saavutamiseks omaette tööd sama Metstaguse osakonna lankidel, kus ta metsavahiks oli. K. Pi selgituste järgi peeti palgaarvestust metsavahi ja raietöölise osas eraldi. Säilinud
3. aasta Järva-Jaani kolhoosi palgalipikutel rea nr 6 all oli kajastatud metsavahi töötasu ja numbrite 1, 34 ja 61 juures tasu vastavalt tehtud raieliikidele (tl 43, 94). Metsavahi kohustusi täitis avaldaja tavaliselt 10-15 minutit päevas juhatades metsavarujatele kätte lanke, tehes sama tööd vajadusel ka õhtuti või siis nädalavahetustel. Metsavahi kohustusena kaasnes veel igapäevane metsavalve, mille teostamise eest on avaldajat autasustatud. Paberitööd sai metsavaht teha ka vihmaste ilmadega. Kevaditi, maikuus, istutati ca 2 nädalat metsa. Kuna dokumentaalseid tõendeid, mis näitaksid kaebaja töötamist raietöölisena säilinud pole ning ka tööraamatus andmed tehtud töö tegeliku iseloomu kohta ei kajastu, taotleb K. P oma pensioniõigusliku soodusstaaži tõendamist kohtus. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kirjalikus vastuses (tl 54-55) märgitakse, et kolhoosniku tööraamatust nähtuvalt töötas K. P perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.1992 Järva-Jaani kolhoosis metsavahina. Kolhoosides ei kehtinud üleliidulised tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikega kinnitatud ametinimetused koos neile vastavate tööülesannetega. Kolhoosid kehtestasid ise oma ametinimetused koos tööülesannetega. Dokumendid, millest 1 nähtuksid K. Pi tegelikud töökohustused Järva-Jaani kolhoosis, puuduvad. Seega on K. Pi õigus kohtu korras tunnistajate ütluste alusel tuvastada töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, s.o metsavarumisel raietöölisena (nimekiri nr 2 ptk XII p 1 kood 13378) Järva-Jaani kolhoosis perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.
4. Kolhoosliikme tööraamatu (tl 15) kannete järgi töötas K. P Paide rajooni Järva-Jaani kolhoosis metsavahina alates 30.11.1981 kuni töölt vabastamiseni omal soovil 31.10.1992, s.o 10 aastat 11 kuud ja 1 päev. Ka 01.05.1982 välja antud töötõend nr 98 (kehtivusega 01.05.1985) kinnitab, et K. P on Paide rajooni Agrotööstuskoondise Järva-Jaani kolhoosi metsavaht ning 28.12.1983 väljastatud tunnistuse nr 4486 kohaselt omistati K. Pile pärast kohaliku agrotööstus -koondise õppekombinaadi vastava kursuse läbimist luba töötada mootorsaagidega „Druzba“, „Uraal“, „Taiga“ ja „Partner“. Kohtule esitatud Maa-arhiivi tõendi (tl 102-103) kohaselt on kogu metsavaht K. Pile aastatel 1981-1989 arvestatud tasu Järva-Jaani kolhoosi töötasu arvestamise raamatus kantud tükitöölahtrisse ilma mingi viideta raietööde tegemisele. Samas 1990-1992 isikukontode järgi on K. Pile arvestatud tasu nii tüki- kui ajatöö eest ametinimetust märkimata. Ka Järva-Jaani kolhoosi juhatuse 1981-1992 koosolekuta protokollides ning kolhoosi esimehe 1988-1992 a. põhitegevuse alastes korraldustes, samuti kolhoosi esimehe 1981-1983 ja 19851992 aastate korraldustes ei ole andmeid K. Pi töötamise kohta raietöölisena, samuti tema töötamisest kohakaasluse alusel või talle täiendavate tööülesannete panemisest. Järva-Jaani kolhoosi Metstaguse osakonna tööstaaži ja töötasu arvestuse raamatu nr 1 kannetes on K. Pi ametinimetuseks perioodil 1982-1992 märgitud metsavaht, andmed sel perioodil arvestatud töötasu jagunemise kohta raamatus puuduvad niisamuti kui töökäsud vastavast perioodist. Kohtutoimikusse on võetud ka K. Pi kogutud palgalipikud tema töötasustamise kohta
5. aastal millest nähtuvalt vastavalt avaldaja antud selgitustele kajastub lipikute real nr 6 metsvahi põhipalk ja ridadel 1, 34 ja 61 raietöölise töötasu vastavalt raieliikidele (tl 43, 94). Kohtu seisukoht Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 XII peatüki „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 märgitud metsavarumisega tegeleva ettevõtte raietöölistel (kood 13378). Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus 2 vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõendeiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. SVPS § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Avaldaja on taotlenud kohtult tuvastada oma töötamist Järva-Jaani kolhoosis raietöölisena perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.1992 s.o. 10 aastat 11 kuud ja 1 päev, mis on vajalik taotlejale soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Raietöölisena töötamine Purdi metskonnas (hiljem 01.01.1999 Riigimetsamajandamise Keskus) on tõendatud perioodil 01.03.1997 kuni 21.10.2004 s.o. 7 aastat 7 kuud ja 21 päeva ulatuses. Olukorras, kus soodustingimustel pensionit taotleja tööraamatus kajastatakse töötamist perioodil 30.11.1981 kuni 31.10.1992 kolhoosi metsavahina samas kui taotleja väitel tegi ta sisuliselt raietöölise tööd, tuleb kindlaks teha, milliseid tööülesandeid K. P tegelikult täitis ja kas avaldaja töötamist saab käsitada töötamisena soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal. Tunnistaja A. S, omaaegse kolhoosi metsaülema ütluste kohaselt (tl 77) oli kolhoosis kolm metsavahti, kusjuures K. Pil ühena neist kulus tööraamatujärgse ametikoha ülesannete täitmiseks kaks-kolm päeva kuus ning ülejäänud aja tegi ta raietöölisena suvel hooldus- ja talvel lageraideid, millele kevadel hooajaliselt lisandusid metsaistutustööd. Palka maksti raietöölisele tükitöö alusel, metsavahil oli kindel kuupalk pluss tasu tükitöö eest. Tunnistaja T. I (kolhoosi metsatehnik aastatel 1983-1992) kinnitab samuti (tl 83-85), et palgaarvestuse seisukohalt sai metsavaht väikest ametipalka (nagu boonust) millele lisandus tasu tükitöö eest. K. Pi tööülesannetena loetleb ta mitmesuguste raiete tegemist (ka pensionäridele küttepuude varumist), kultuuride hooldamist (võsasae, kiini ja vikatiga), kevadist metsaistutust, kluppimist. Lisaks olid kolhoosis ka metsavalve ja varumiste töötajatele kohustuslikud mõned heina- ja põhupäevad. Tunnistaja järgi tegi K. P raiet täistööpäeva ulatuses, sest ka „kui ta tegi metsavahitööd oli ka see seotud raiega (näit. langipostide valmistamine, metsa eraldamine)“. 3 K. Pi enda optimistlikul hinnangul kulus tal metsavahi kohustustuste täitmiseks vaid 10-15 minutit päevas mööndusega, et osa tööd sai teha õhtuti või nädalavahetustel ning paberitööd ka vihmaste ilmadega. Raietöölise kutsekirjelduse kohaselt on raietööline oskustööline, kes teeb puiduvarumise ja metsakasvastusega seotud raietöid, tundes mootorsae ja teise vajalike töö- ja turvavahendite ehitust ning oskab neid kasutada ja korras hoida. Raietööline juhindub raielangi ülestöötamise tehnoloogiast, luues optimaalsed töötingimused metsamaterjalide kokkuvedajatele. K. Pi tööülesannete hulka metsavahina on peale raietööde kuulunud veel igapäevane metsavalve, kevadine metsaistutus, lankide väljamõõtmine, kluppimine, lankide kättenäitamine, metsakultuuride hooldamine, dokumentaalne asjaajamine jmt. Metsaülem A. S hinnangule kulus nendeks tegevusteks metsavahil ca 2-3 päeva kuus; säilinud palgaarvestuse teatiste järgi moodustas real 6 kajastatud metsavahi ametipalk kuude jaanuarseptember lõikes 24 (juuni) kuni 41 (august) protsenti tema töisest kogutulust. Seetõttu ei saa K. Pi arvamust, et metsavahi tööülesandeid täitis ta vaid 10 minutit päevas usaldusväärseks pidada. Neist asjaoludest tulenevalt järeldab kohus, et K. P ei saanud täistööajaga raitöölise ülesandeid täita kuivõrd tal olid selged lisakohustused, mis ei kattunud raietöölise tööülesannetega. SVPS § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Seega jääb K. Pi avaldus perioodi 30.11.1981 kuni 31.10.1992 lülitamiseks vanaduspensioni soodusstaaži hulka rahuldamata. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus o t s u s t a s:
6. Jätta K. Pi taotlus pensioniõigusliku soodusstaaži tuvastamiseks rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4