Asjaolud L R (ik xxx) esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 29.04.2009 määrusega kuulutati välja L R (ik xxx) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Tross. 07.05.2009 esitas võlgnik avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. L R võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.2009, kohus kinnitas üldkoosoleku otsuse 02.06.
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta PankS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pole väljamakseid tehtud; 3) massikohustused - pole käesolevas menetluses tehtud; 4) pankrotimenetluse kulud –
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad: 3 4.1) kohtukulud - Koduliising OÜ menetluskulu, Harju Maakohtu otsus 09.03.2010 tsiviilasjas nr 2-10-2695, 4 000 krooni - välja makstud 4.2) ajutise halduri tasu - summas 26 600 krooni (29.04.09 Harju MK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-11511), laekunud; 4.3) ajutise halduri kulu - OÜ Konkurss summas 164, 40 eurot (2 572, 40 krooni) (29.04.08 Harju MK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-11511) väljamakstud; 4.4) halduri tasu - ei ole makstud.
alusel esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Nimetatud nõudeid ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt
§-s 176 sätestatule lõppenud. Võlausaldajad võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest.
kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Haldur on seisukohale, et tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse lõppemisel võimalik algatada L R kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik töötab ja on võimeline maksma vähemalt 120 eurot kuus (1 440 eurot aastas) ning kandma usaldusisiku kulud. 7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid ja haldur ei kavatse hagi esitada. 8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse kulud
alusel: 5 1) kohtukulud- Koduliising OÜ menetluskulu Harju Maakohtu ostus 09.03.2010 tsiviilasjas nr 2-10-2695 4 000 krooni - välja makstud. 2) ajutise halduri tasu - summas 26 600 krooni (29.04.09 Harju MK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-11511), laekunud; 3) ajutise halduri kulu OÜ Konkurss summas 164, 40 eurot (2 572, 40 krooni) (29.04.08 Harju MK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-11511) välja makstud; 4) halduri tasu - ei ole makstud;
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avaldus kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (
170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima
kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6 L R pankrotimenetluses on eelduslikult kõik võlausaldajad esitanud nõuded ja puuduvad nõuded, mida on võimalik
alusel esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Pankrotihaldurile teadaolevalt on L R töötasu Soomes töötades keskmiselt ca 2 350 eurot kuus (tasu suurus sõltub õena töötamise töötundidest). Võlgnikul tuleb tasuda riigimaksud Soome Vabariigis. Lisaks maksudele on kulud selgituste kohaselt järgnevad: üür ca 420 eurot, elekter 30-50 eurot, telefon ca 50-100 eurot, kuusõidupilet 120 eurot, internet ca 16 eurot, söök ca 700 eurot, riided ca 100 eurot, erinevad kodu-ja hügieenitarbed ca 120 eurot, transport (Eestis käimine) laevapiletid ca 100 eurot. Kulud on muutuvad ning võlgnik on vajadusel valmis esitama dokumente kulude kohta. Elatusmiinimum, mis peab jääma isikule ja millele ei saa pöörata sissenõuet on Soome Vabariigis on keskmiselt ca 1000 eurot (võlgniku selgitus, kes oli konsulteerinud haiglat teenindava juristiga). Võlgniku selgituste kohaselt, kui sisetulek on alla 1000 euro peab pöörduma taotlusega sotsiaalkande poole. Väidetavalt asüüli taotlejad saavad ca 600 eurot isiku kohta. Haldur ei ole uurinud täiendavalt Soomes Vabariigis kehtivaid elatusmiinimumi reegleid (ei oska soome keelt) ning on palunud võlgnikul selles osas kaasa aidata. Tulenevalt eeltoodust on võlgniku sissetulekud ja väljaminekud tagasihoidlikud (võlgnik elab ja töötab Soome Vabariigis, kus elustandart erineb Eesti Vabariigist) ning võimaldab säästa ja kindlustada kohustustest vabastamise menetluses vähemalt 120 eurot kuus (välistatud ei ole rohkem, samas haigus või puhkus vähendab sissetulekut) võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse ajal. Pankrotihalduri koostatud aruanne lõpeb taotlusega kohtule, milles haldur palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada L R pankrotimenetlus ning algatada kohustustest vabastamise menetlus, määrata pankrotihaldurile tasu ja hüvitis halduri tehtud vajalike kulutuste katteks ning välja mõista võlgnikult. Ühtlasi palub haldur kohtul otsustada võlgniku 07.05.2009 avalduse alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse algatamisel määrata usaldusisikuks Urmas Tross ja kinnitada usaldusisiku aastatasuks 665 eurot (sh sotsiaalmaks 165 eurot). Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.
p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 7 Kohus, tutvunud L R pankroti lõpparuandega, leiab, et see vastab
Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada halduri esitatud kujul ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada L R (ik xxx) pankrotihalduri ülesannete täitmisest. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur peab maksejõuetuse põhjuseks eelkõige asjaolu, et võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Kohus nõustub halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.
lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile
lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu.
lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur Urmas Tross palub kohtul määrata L R pankrotimenetluses pankrotihalduri tasuks 3000 eurot (lisandub sotsiaalmaks 990 eurot), väljamõistmisega võlgnikult ning täimisega pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Samuti palub haldur hüvitada halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 296,40 eurot, väljamõistmisega võlgnikult. Võlausaldajate üldkoosolek 02.06.2011 on andnud nõusoleku halduri tasu määramiseks summas kuni 3990 eurot (koos maksudega), täitmisega peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Kohtule edastatud võlgniku 03.06.2011 e-kirja kohaselt on võlgnik tutvunud 02.06. 2011 üldkoosoleku otsusega ega oma sellele vastuväiteid. Kohus leiab, arvestades halduri töö mahtu, keerukust ning halduri kutseoskust ja tuginedes võlausaldajate üldkoosoleku 02.06.2011 nõusolekule, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Haldurile tuleb töötasuks määrata 3000 (kolm tuhat) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 990 eurot (kokku 3990 eurot), väljamõistmisega võlgnikult pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Kohus leiab, et halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 296,40 eurot on vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada ja võlgniku vara arvelt välja mõista OÜ-le Konkurss, mille juures haldur tegutseb. Pankrotihalduri vabastamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine
lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. 8 Kohus jätab tähelepanuta pankrotihalduri taotluse Urmas Tross´i määramiseks pankrotimenetluse dokumentide hoidjaks, kuna vastavalt
lg 3 lasub halduril seadusest tulenev kohustus säilitada pankrotimenetlusega seotud dokumente seitse aastat.
lg 3 kohaselt tuleb pankrotihaldur Urmas Tross vabastada L R pankrotimenetluses halduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. 07.05.2009 on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks, milles ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi (tl 81). Haldur palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlgnikul on püsiv töösuhe ja puuduvad kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud. L R võlausaldajate 18.05.2009 üldkoosolek on toetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist peale pankrotimenetluse lõppu. (tl 87). Võlausaldajate 02.06.2011 üldkoosolek on teinud ettepaneku nimetada L R kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Urmas Tross ja määrata usaldusisikule tasu 500 eurot aastas (lisandub sotsiaalmaks 165 eurot). Üldkoosolek otsustas määrata kohustustest vabastamise alustamisel L R esialgseks makseks võlausaldajatele 5% keskmisest sissetulekust kuus, mitte alla 120 euro kuus. Konto, kuhu rahalised vahendid laekuvad, on L R konto nr 10002013034006 SEB Pangas, mille kasutamise õigused on usaldusisikul. Usaldusisik peab kord aastas kontrollima võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid ning esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse ajal aruande laekumistest kontole ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kord aastas, samuti teostama muid
-s sätestatud usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et avaldus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul tuleb nimetada L R kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks pankrotihaldur Urmas Tross. Võlausaldajate 02.06.2011 üldkoosoleku otsuse alusel tuleb usaldusisikule määrata tasuks 500 eurot aastas, millele lisandub sotsiaalmaks 165 eurot, kokku 665 eurot aastas. 9 Konto, millelt tehakse L R kohustustest vabastamise menetluses väljamakseid võlausaldajatele ja mille kasutamisõigus on usaldusisik Urmas Tross´il , on nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pangas. Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb anda L R kohustustest vabastamise avaldus registreerimiseks iseseisva avaldusena tsiviilkantseleisse. Lukiina Vismann Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.