3-11-198/15

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-198 Haldusasi R.B kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja Roman Bulanov, Bulanov vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.B-d karistati Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx leitud esemetest (metallkaussidest) teavitamata jätmise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga. 16.08.2010 esitas R. B Viru Vanglale vaide, vaide, milles taotles käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla ngla rahuldas 24.11.2010 vaideotsusega nr 6-12/604 12/604-1 R. B vaide ning tunnistas nimetatud käskkirja täies ulatuses kehtetuks. 29.11.2010 esitas R. B Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist amist summas 500 krooni, krooni kuna una vangla oli rikkunud tema õigust kokkusaamisele. Viru Vangla vabandas 12.01.2011 otsuses nr 6-14/44728-3 R. B ees, kuid jättis tema taotluse rahuldamata, olles seisukohall,, et distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamine ja vabandus olid antud juhul uhul kohaseks vahendiks kahju korvamiseks. 2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla R. B esitas 26.01.2011 tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt jäi ta hiljem kehtetuks tunnistatud Viru Vangla käskkirja nr xx alusel ilma lühiajalisest kokkusaamisest oma naisega, kellega ta kohtub igakuiselt. Seoses sellega tekkisid kaebajal hingelised üleelamised. Tal oli ärajäänud kokkusaamise tõttu tüli oma naisega, keda kaebaja pidi veenma selles, et ta ei ole teinud midagi õigusvastast. Kaebaja taotleb, et Viru Vangla hüvitaks talle tekkinud moraalse kahju, hüvitise suuruse palub määrata kohtul. Tartu Halduskohus võttis 17.03.2011 määrusega R. B kaebuse menetlusse. Vastustaja Viru Vangla viitab vastuses kaebusele Tartu Ringkonnakohtu 02.11.
3. a otsusele haldusasjas nr 3-09-2571, milles ringkonnakohus on leidnud, et „üheks aluseks, mille alusel halduskohus saab hinnata mittevaralise kahju tekitamist, on kaebaja õiguste rikkumine. Alles seejärel saab halduskohus anda hinnangu sellele, kas esinevad riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-s 1 ettenähtud alused mittevaralise kahju hüvitamiseks.“ Ringkonnakohus on leidnud, et vajalik on anda hinnang sellele, kas riivega kaasnesid mittevaralise kahjuna käsitletavad kannatused või valu. Vastustaja leiab, et kaebaja väited mittevaralise kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja viitab ülalnimetatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile, kus analoogses asjas oli ringkonnakohus seisukohal, et „ehkki kaebaja perekonnaellu mõnevõrra sekkuti, ei olnud see riive nii intensiivne, et kohus saaks valu ja kannatuste tekkimist eeldada. Ka ei ole tõendatud, et kokkusaamise ärajäämisel olid püsivad tagajärjed kaebaja peresuhetele.“ Vastustaja väitel oli kaebajal võimalik lähedastega suhelda telefoni ja kirja teel. Kaebusest nähtub, et kaebaja suutis naise ümber veenda, et ta ei ole midagi halba teinud, mis näitab, et püsivaid negatiivseid tagajärgi peresuhetele ei kaasnenud. Asjaolu, et naine kaebajaga kurjustas, ei ole alus mittevaralise kahju tekkimiseks. Nimelt oli kaebajal võimalik saata naisele vaideotsus selle kinnituseks, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tunnistati kehtetuks, ja sellega tõendada, et ta ei ole vanglas halvasti käitunud. Samuti puudub kaebajal vastustaja väitel õigus kahju hüvitamiseks, tuginedes valule ja kannatustele. Vastustaja palub eeltoodud põhjustel jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevusega (nüüdseks kehtetu Viru Vangla käskkirja nr xx alusel jäeti kaebaja ilma lühiajalisest kokkusaamisest oma naisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tekkisid kaebajal seoses sellega hingelised üleelamised. Tal oli ärajäänud kokkusaamise tõttu tüli oma naisega, keda kaebaja pidi veenma selles, et ta ei ole teinud midagi õigusvastast, ta muretses ja närveeris. Kaebaja taotleb, et Viru Vangla hüvitaks talle tekkinud moraalse kahju, hüvitise suuruse palub määrata kohtul. Vastustaja on oma vastuses kaebusele (t.lk.21) välja toonud, et ka Ringkonnakohus on oma 02.11.2010 otsuses nr 3-09-2571 leidnud, et kokkusaamise ärajäämist tuleb käsitleda 2