lg 2 p 1 ja p 3 alusel tühiseks ja jätta välja mõistmata AS-ilt P hüvitis
3. Lugeda LS alates 24.10.2009 töölt lahkunuks töötaja tahtel
Menetluskulude jaotus Välja mõista LS´ilt menetluskulud 100% ulatuses AS-i P kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. 1 2-10-17177 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
lg 2 ja 3 alusel tühiseks, jätta rahuldamata kostja nõue
lg 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks ja lugeda kostja töölt lahkunuks omal algatusel
7. Hageja selgitab, et 24.09.2009 esitas kostja AS-ile L 15.09.2009 dateeritud kuupäevaga avalduse, milles palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt tulenevalt Tööseadus § 91 alates 27.09.2009 ja maksta välja hüvitis § 100 p 4 alusel (TVK tl 57). Kostja poolt esitatud avalduses ei olnud põhjendanud töölepingu ülesütlemist ning hagejal puudus teadmine, millest tulenevalt kostja lepingut üles öelda soovib. Hageja eeldas esmalt, et Tööseaduse all mõtleb kostja töölepingu seadust (edaspidi
) ning palus kostjal põhjendada lepingu ülesütlemiseks esitatud avaldust. 8. 25.09.2009 esitas kostja avalduse selgituse, mis oli 24.09.2009 kuupäevaga ning palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt § 91 p 3 põhjusel alates 30.09.2009 ja välja maksta hüvitus § 100 p 4 alusel (TVK tl 58). Kuivõrd
p 3 ei eksisteeri ning kostja keeldus täiendavalt lepingu ülesütlemiseks tehtud avaldusi põhjendamast oli tööandja sunnitud eeldama, et kostja mõtles kas
lg-t 3, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd või
lg 2 p 3, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Hageja leiab, et kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks nii
lg 2 p 3 kui lg 3 alusel on põhjendamata, kuivõrd hagejale ei ole teada ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võinuks kostja nõuda lepingu ülesütlemist tööandjapoolse oluliselt rikkumise tõttu ning hagejale ei ole teada ka ühtegi asjaolu, mille tõttu kostjal isikust tulenevad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lisaks nõudis kostja avalduses ja selle selgituses hüvitist § 100 p 4 alusel.
§-s 100 puudub punkt 4. Kui eeldada, et kostja mõtles lg-t 4, siis nimetatud sätte kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd tööandjale ei ole teada, millisel alusel kostja lepingu lõpetamist nõuab, kas
lg 2 p 3 või lg 3 alusel ja kuna puudus kostja põhjendus ning hagejale ei ole teada asjaolusid, mis võinuksid põhjendada kostja poolt eeltoodud kummalgi alusel lepingu lõpetamist, siis ei ole hagejal võimalik võtta seisukohta ka
2 2-10-17177 § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise osas. Hageja leiab, et kui kostja nõuab lepingu lõpetamist
lg 3 alusel, siis nimetatud juhul lepingu lõpetamisel puudub hagejal kohustus
9. Töövaidluskomisjonis ilmnes, et kostja tugineb töölepingu lõpetamise alusena
lg-tele 2 ja 3 põhjendades seda, et tööandja ei arvestanud töögraafiku koostamisel töötaja soovidega, kaastöötajad kohtlesid kostjat Rahandusministeeriumi valveobjektil ebaväärikalt, V valveobjektil puudusid vajalikud töötingimused (WC, vesi, joogivesi, riidekapp, koht, kus süüa) ja kostja suunamine tööle Paldiski valveobjektile. Hageja märgib, et kostja väited on alusetud, paljasõnalised ning tõendamata. Hageja arvestas igati kostja soovidega töögraafiku koostamisel, kuid kuivõrd nimetatud objektil töötas lisaks kostjale veel neli isikut, siis ei olnud võimalik igakordselt kõiki kostja poolt soovitud päevi kostjale töögraafikusse määrata. Samuti leiab hageja, et vastava asjaolu puhul ei ole tegemist tööandjapoolse olulise lepingu rikkumisega ning tööandja oli enam kui abivalmis töötaja soovidega töögraafiku koostamisel arvestama. Hageja on seisukohal, et asjaolule, mille kohaselt Rahandusministeeriumi valveobjektil koheldi kostjat ebaväärikalt, tuginemine on töölepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkeks tühine, kuivõrd nimetatud nõue on aegunud, seda enam, et väidetavad konfliktid olid kostjal üksnes Rahandusministeeriumi valveobjekti kaastöötajatega, millisel objektil lõpetas töötaja töötamise 31.05.2009, seega peaaegu kolm kuud enne töölepingu lõpetamise avalduse esitamist. V valveobjektile kohta toodi iganädalaselt turvatöötajatele puhas joogivesi, mis asus töötajaga samas valveruumis. Samuti olid töötajatel olemas riietus- ja tualettruum ning pesemisvõimalused, mida kostja usinalt kasutas. Olemas olid ka vajalikud tingimused einestamiseks valveruumis. Väär on kostja väide kostja üleviimise kohta Paldiski valveobjektile, kuna kostja osas ei olnud tehtud mingisugust kohustust Paldiskis tööle asuda. Kostja vastuväited 10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. 11. Kostja töösuhe hagejaga algas 02.01.2007. Kostja jäi 2007 rasedus- ja sünnitusjärgsele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. Kostjal sündis 05.10.2007 laps (TVK tl 44). 26.02.2009 esitas kostja hagejale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise ning tööle asumise avalduse ning asus tööle 04.03.2009. Hageja esitas kostjale pärast 26.02.2009 avalduse saamist ning tööle asumise eelselt uue 02.01.2008 dateeringut kandva töölepingu allkirjastamiseks, kuid tegelik töösuhe algas siiski 02.01.2007, mis nähtub ka 02.01.2008 kuupäeva kandva töölepingu sissejuhatusest. Hagejale oli omane ilma selge põhjenduseta vormistada töösuhte reguleerimisel kokkuleppeid korduvalt ja tagantjärele, mis näitab, et töösuhte lepinguline reguleerimine ei toimunud hagejalt oodatava hoolikuse tasemel. 12. Kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise
lg 2 p 1 alusel, kuna hageja lubas kaastöötajatel kostjat ebaväärikalt kohelda;
lg 2 p 3 alusel, kuna töö V turvaobjektil oli seotud reaalse ohuga kostja elule ja tervisele ja
lg 6 alusel, kuna hageja ei taganud töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi. 13. Kostja tööaeg määrati tööajagraafikuga ning töötasu määrati tunnitasu alusel. Kostja töötas 04.03.-31.05.2009 Rahandusministeeriumi valveobjektil. Kostja tööle asumisel töötas nimetatud valveobjektil juba 5 turvatöötajat. Kostja tööle asumisel vähenes teiste töötajate kuutöötundide arv ning seetõttu ka töötasu. Kostja laps oli 04.03.2009 tööle asumisel pooleteiseaastane, mistõttu kostja korraldas koos abikaasaga oma tööd selliselt, et nad said vaheldumisi käia tööl ja hoida last. Kostjal oli seetõttu vajalik ühildada oma töökoha ja abikaasa töökoha tööajagraafikud. Hageja oli kostja tööle asumisel lubanud, et kostjal on võimalus tööaega abikaasa tööajaga ühildada. Sellekohane võimalus sisaldus ka „AS L ohutusjuhendi turvakostjale” p 4.5, milles soovitati valida endale selline töögraafik, mis vähem segaks isiklikku ja pereelu (TVK tl 49). Kostja teavitas hagejale abikaasa töögraafikust kuu aega ette, kuid vaatamata kostja püüdlustele ei õnnestunud kostjal tööajagraafikuid alati ühildada, millest tekkisid pinged. Kostjat hakati kohapeal kaastöötajate poolt süüdistama väga 3 2-10-17177 erinevates asjades, kostja teatas tekkinud olukorrast vahetule juhile Andrei Sulžik’ule alguses suuliselt ja seejärel korduvalt kirjalikult (tl 61-62), kuid hageja ei reageerinud ega sekkunud. 2009 maikuus kostja haigestus ülepinge tõttu ja sai südameataki (TVK tl 45). Pärast tervenemist viidi kostja üle teisele valveobjektile. Kostja leiab, et hageja kiitis tööandjana vaikimisega heaks kaastöötajate käitumise, mistõttu esines
lg 6 tulenevaid töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi, mistõttu tegi hageja kostja töösuhte jätkamise võimatuks.
Hageja andis istungil üle töölepingu lõpetamise lehe, mille kohaselt ei kuulunud kostjale töölepingu lõpetamise päeval mingeid summasid väljamaksmisele. Hageja olevat töölepingu lõpetamise lehe väljastanud koos 09.11.2009 koostatud tööraamatule järeletulemise teatega. Kostja kinnitab, et sai hagejalt kätte 09.11.2009 kuupäevaga tööraamatu kättesaamist puudutava kirja, kuid sellele ei olnud lisatud mingit töölepingu lõpetamise lehte. Ka hagejale polnud selge, millal lõpetas töösuhte, hageja taotles oma avalduses kostja töölt lahkunuks lugemist 23.10.2009.a, kuid samas esitas töölepingu lõpetamise lehe, mille kohaselt oli töölepingu lõpetamise päev 24.10.2009. Hageja kohaldas iseseisvalt kostja töösuhte lõpetamisel
Hagejal lasus kohustus anda kostjale tööd ja maksta töötasu kuni töölepingu lõppemiseni, mida hageja teinud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
lg 2 p 2 ja 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel või, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 24.09.2009 esitas kostja AS-ile L 15.09.2009 dateeritud kuupäevaga avalduse, milles palus ennast vabastada turvatöötaja ametikohalt tulenevalt Tööseadus § 91 alates 27.09.2009 ja maksta välja 5 2-10-17177 hüvitis § 100 p 4 alusel (TVK tl 57). Kostja ei põhjendanud avalduses miks ta soovis lepingu üles öelda erakorraliselt ega põhjendanud milles seisnes tööandja rikkumine. Kohus leiab, et hageja käitus kooskõlas seadusega kui ta soovis kostjalt saada põhjendust. Vaatamata hageja nõudele ei esitanud kostja 25.09.2009 avalduse selgituses põhjendust erakorralise ülesütlemise kohta. Seega kostja rikkus
lg 2 sätestatud nõudeid jättes põhjendamata erakorralise ülesütlemise samas nõudes hüvitise maksmist. Töövaidluskomisjonile kostja esitatud vastuses põhjendused erakorralise ülesütlemise kohta ei ole käsitletavad
Töövaidluskomisjoni toimikus nähtuvalt ei osanud kostja esmalt selgitada milles seisnes tööandja rikkumine. Kostja esitas selgitused pärast riigi poolt õigusabi määramist, seega esindaja poolt koostatud vastuses. Kohus leiab, et kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ta ei pea teadma täpset seaduslikku alust, kuid ta peab oskama nimetada põhjuse miks ta soovib töölepingut lõpetada. Eeltoodu põhjendamine ei sõltu juriidilistest teadmistest. Töötaja poolt töölepingu lõpetamine
lg 2 p 2 ja 3 alusel on võimalik kui on täidetud eeldused st tööandja on omapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel või, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Seega töölepingu lõpetamisel
lg 2 p 2 ja 3 alusel on vajalik tööandajale põhjendada milles seisneb tööandja kohustuste oluline rikkumine. Kuna kostja ei põhjendanud, siis hagejal puudus teave rikkumise kohta. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja töölepingu lõpetamine kostjaga
lg 1 alusel oli kooskõlas seadusega, kuna kostja ei selgitanud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis erakorralist ülesütlemist. Seega hagi kuulub rahuldamisele. 23. Samas peab kohus vajalikuks analüüsida kostja esitatud põhjendusi töövaidluskomisjonile. Kostja selgituse väitel esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise
lg 2 p 1 alusel, kuna hageja lubas kaastöötajatel kostjat ebaväärikalt kohelda;
lg 2 p 3 alusel, kuna töö jätkamine V turvaobjektil oli seotud reaalse ohuga kostja elule ja tervisele ja
lg 6 alusel, kuna hageja ei taganud töötervishoiu nõuetele vastavaid töötingimusi. Töövaidluskomisjoni toimikus olevate materjalidega on tõendamist leidnud, et tööandja on tulnud kostjale ja tema abikaasale vastu ja võimalusel koostanud selliseid töögraafikuid, mis võimaldaksid kostjal ja tema abikaasal käia tööl nii, et vanemad saaksid vaheldumisi korraldada lapse eest hoolitsemist. Kohtuistungil selgus, et tööandjal ei olnud võimalik kuu lõikes paaril kuul 1-2 vahetust korraldada kostjale meelepäraselt. Kohus leiab, et tööandja käitus väga mõistlikult kostja suhtes püüdes maksimaalselt arvestada kostja ja ta abikaasa töögraafikuid. Hageja selgitustest ilmnes, et lisaks kostjale töötas veel neli inimest, kelledel oli isiklik elu nagu kostjal ja kellega tuli sarnaselt kostjaga arvestada tööajagraafiku koostamisel. Hageja selgitustest selgus, et kostja oli dikteerinud omale vajalikud tööpäevad ja muutnud neid teisi arvestamata. Seega teised töötajad olid sunnitud oma tööaega muutma. Töövaidluskomisjoni istungil antud tunnistajate ütlustest ilmnes, et kui kostjale ei võimaldatud töövahetusi, siis hilines kostja tööle, millisel juhul tegid töö kostja eest ära teised, kuid kostjale tasuti tehtud töö eest. Samuti tekkisid kostjal konfliktid tööl teiste töötajatega, kuna kostja hilines tööle. Konflikt 22.03.2009 tekkis administraatori ja kostja vahel seoses kostja hilinemisega tööle. Kiirabikaardist ei nähtu, et kostja oleks saanud südameataki, samuti jätkas kostja peale arsti läbivaatust koheselt tööd (TVK tl 45). Kohus on veendunud, et südameataki korral oleks kiirabi kostja toimetanud kindlasti haiglasse. Töövaidluskomisjoni materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kostja enda käitumine tingis konfliktse töökeskkonna, mida võimendas kostja abikaasa telefonikõne administraatorile, keda ähvardati tapmisega (TVK tl 15). Kohus soovib märkida, et konflikt administraatoriga 22.03.2009 ei saanud olla põhjuseks 6 kuud hiljem lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorralisus eeldab ajaliselt suhteliselt lühikest perioodi, mis on arvestatav päevades mitte kuudes. Töövaidluskomisjoni istungil antud tunnistajate ütlustest ilmneb, et kostja väited nagu valveobjektil V puudusid tööks vajalikud tingimused (WC, vesi, joogivesi, riidekapp, koht, kus süüa) ei vasta tõele - iga nädal toodi turvatöötajatele joogivesi kliendi poolt, töötajad käisid dušši all ning seda ka kostja ning tualetti minekul tuli panna teade, et turvatöötaja lahkub pääslast teatud ajaks ning telefoninumber. Tõendamist ei leidnud, et tööandja pääslarežiimi dokumentides oli keeld lahkuda 6 2-10-17177 tööpostilt loomulike vajaduste rahuldamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tervis halvenes seoses WC puudumisega valvuriputkas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid väite kohta, et kostja viidi üle Paldiski objektile, seega kostja väide on paljasõnaline. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja rikkus olulisel määral tööandjapoolseid kohustusi, mis annaks töötajale õiguse üles öelda töölepingu
lg 2 p 1 või
lg 2 p 3 alusel kui kostja oleks esitanud põhjendused koheselt tööandjale erakorralise ülesütlemise avalduses. 24.
lg 1 töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
lg 4, kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
lg 1 korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja on edastanud kostjale töölepingu korralise ülesütlemise
Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega tuleb lugeda kostja tööleping lõppenuks
MS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.