ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-772 Haldusasi E.T kaebus Murru Vangla tegevuse (kahe distsiplinaarkaristuse määramisel xx.xx.xxxx käskkirjadega nr xx ja nr xx) xx õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2011, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja E.T, vastustaja vastu Harku ja Murru Vangla, kaebuse esitaja esindaja Irina Gromtsev, vastustaja esindaja Merit Jõgi RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest teatavakstegemise arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 25.06.2008 toimus Murru Vanglas läbiotsimine, lä mille tulemusel avastati E.T isiklike asjade seast kell ll 12.40 soki sisse peidetuna 2 mobiiltelefoni SIM-kaarti. kaarti. Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kinnipeetavat vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-de 1 ja 3 ja vangla sissekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p-i 10 nõuete uete rikkumise eest 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Sama läbiotsimise käigus igus 20 minutit hiljem, st, kell 13.00, avastati E.T isiklike asjade seast mängukaardid (36 tk.). Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kinnipeetavat VangS § 67 p-i 1 ja VSkE § 641 p-i 17 nõuete rikkumise eest ühe lühiajalise hiajalise kokkusaamise kokkusaa keeluga. 3-11-772 E. T leiab, et teda karistati kaks korda ühe ja sama distsipliinirikkumise eest ja et 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu vähendab tema võimalusi tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. Kaebaja on nõus, et ta pani toime distsipliinirikkumise, kuid leiab, et talle saab määrata ainult üks distsiplinaarkaristus, kuna ühe ja sama läbiotsimise käigus 20-minutilise vahega keelatud esemete äravõtmine on ühe distsiplinaarmenetluse esemeks ja antud distsipliinirikkumisele oleks pidanud järgnema üks distsiplinaarkaristus. Kaebaja arvates rikub Murru Vangla oma tegevusega VangS § 63 lg 3 sätteid. Samuti on ebaseaduslik üks Murru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjadest (kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta). Justiitsministri 30.11.2010 määrusega nr 43 vastu võetud Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine“ § 20 lg 2 kohaselt tunnistati Murru Vangla (Justiitsministri
- juuli 2002 määrus nr 41) põhimäärus kehtetuks. Sama määruse § 1 lg 1 kohaselt on alates 15.01.2011 uueks vangla nimeks Harku ja Murru Vangla. Seega on kohtuvaidluse pooleks Harku ja Murru Vangla (vastustaja). Vastustaja Harku ja Murru Vangla on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on kustunud, seega ei mõjuta vaidlustatud haldusaktid enam kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud haldusaktid tema õigusi rikkusid. Kaebajal ei ole hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kuna vaidlustatava haldusaktiga määratud karistus ei olnud kaebajal ainus distsiplinaarkaristus, siis puudub hetkel tuvastamisekaebusega saavutatava eesmärgi ja võimaliku ennetähtaegse vabastamise otsustamise vahel seos. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta antud haldusaktide osas asus oma õigusi nii hilja kaitsma ning kuidas tuvastamiskaebus sellele kaasa aitab. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise otsustamise osas ei muuda tuvastamiskaebus midagi, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa käskkirjade tühistamist. Samas ei lähtu kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ainult määratud distsiplinaarkaristustest, vaid hinnatakse kõiki asjaolusid kogumis. Vastustaja arvamuse kohaselt oli tegemist kahe erineva toiminguga, mis olid tehtud erineval ajal ning isegi, kui ülalnimetatud esemed oleks leitud ühel ja samal ajal, ei pea erinevaid keelatud esemeid, mille karistamise alus ja nn rikkumise aste on erinev, koos menetlema. Samuti on erinev võimalik määratav karistus. Vastustaja on nõus sellega, et antud rikkumisi oleks saanud ka koos menetleda, kuid see ei tähenda, et menetlus oleks piirdunud vaid ühe karistusega või, et läbiviidud menetlused oleksid õigusvastased. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist ühe ja sama rikkumisega. Vastustaja on seisukohal, et kui mõnikümmend minutit pärast soki seest SIM-kaardi leidmist oleks nt raamatu vahelt jälle SIM-kaart leitud, siis see oleks erinev rikkumine ja seda võib eraldi menetleda ja karistuse määrata. Seega on mängukaartide leidmine täiesti eraldiseisev vangla sisekorraeeskirjade rikkumine, mille eest võis distsiplinaarkaristuse määrata. Tegemist oli kahe erineva toiminguga - toimus kaks erinevat võetust, mille kohta koostati kaks erinevat akti ning seega on täiesti õiguspärane kahe erineva ettekande ja aktiga tõendatud sündmuse eraldi menetlemine. Vastustaja on seisukohal, et mõlemad menetlused on läbiviidud menetlusnõudeid järgides ning määratud karistused on õiguspärased. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. 2
(4)3-11-772 KOHTU PÕHJENDUSED HKMS §-de 7 lõikest 1 ja 26 lõikest 1 tuleneb, et halduskohus võib tunnistada kaebaja poolt vaidlustatava haldusakti õigusvastaseks, kui kaebajal on põhjendatud huvi sellise konstateeringu suhtes. Kaebaja E.T on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse (t.lk.1-3) Murru Vangla tegevuse, kahe distsiplinaarkaristuse määramisel xx.xx.xxxx käskkirjadega nr xx (t.lk.4) ja xx (t.lk.11), õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitaja on arvamusel, et teda karistati kaks korda ühe ja sama distsipliinirikkumise eest ja et 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu vähendab tema võimalusi tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. Kuna kohtupraktikas on üldjuhul põhiõiguste riive korral tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi, milleks võib siinkohal lugeda tingimisi ennetähtaegset vabanemist (ei ole välistatud, et uute karistuste olemasolu võib saada takistavaks asjaoluks), lahendab halduskohus kaebuse sisuliselt. Kaebuse esitajale on VangS § 67 p 1 ja 3 ning VSkE § 641 nõuete rikkumise eest (2 mobiiltelefoni SIM-kaardi omamine) määratud VangS § 63 lg 1 ja p 4 alusel distsiplinaarkaristusena 4-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. VangS § 67 p 1 ja VSkE § 641 p 17 nõuete rikkumise eest (mängukaartide kui keelatud hasartmänguvahendite omamine) on VangS § 63 lg 1 p 2 alusel määratud karistuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keeld. Kahe rikkumise kohta koostati 2 akti läbiotsimisel leitud esemete võetuse kohta, 2 ettekannet, viidi läbi 2 distsiplinaarmenetlust, kaebaja kirjutas 2 seletuskirja ja anti välja 2 käskkirja kaebajale 2 erineva raskusega distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Vaidlust ei ole selles, et E. T pani toime eelnimetatud rikkumised ja selle eest tuli talle määrata distsiplinaarkaristus. Kaebaja leiab, et ühe ja sama läbiotsimise käigus 20-minutilise vahega keelatud esemete äravõtmine on ühe distsiplinaarmenetluse esemeks ja antud distsipliinirikkumisele oleks pidanud järgnema üks distsiplinaarkaristus (t.lk.2). Kaebaja arvamuse kohaselt on üks nimetatud käskkirjadest ebaseaduslik, kuid ta ei ole täpsustanud kumb. Vastustaja on oma vastuses (t.lk.31-33) selgitanud, et tegemist oli kahe erineva toiminguga, mis olid tehtud erineval ajal ning isegi kui need esemed oleks leitud ühel ja samal ajal, ei pea erinevaid keelatud esemeid, mille karistamise alus ja nn rikkumise aste on erinev, koos menetlema. Samuti on erinev võimalik määratav karistus. Vastustaja on nõus sellega, et antud rikkumisi oleks saanud ka koos menetleda, kuid see ei tähenda, et menetlus oleks piirdunud vaid ühe karistusega või, et läbiviidud menetlused oleksid õigusvastased. Vastustaja hinnangul ei ole tegemist ühe ja sama rikkumisega. Kehtinud VangS redaktsiooni § 63 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud. Kohus leiab, et antud asjas on tegemist kahe rikkumisega ning mõlema puhul on tegemist nii vangistusseaduse kui ka vangla sisekorraeeskirjade rikkumisega. Ilmselgelt kujutavad leitud mobiiltelefoni SIM-kaardid vangla julgeolekule suuremat ohtu, kui leitud mängukaardid, sest SIM-kaartide omamine viitab telefoni olemasolule vanglas, (kas kinnipeetav ise omab telefoni 3
(4)3-11-772 või on teadlik selle asukohast), mis omakorda ohustab vangla julgeolekut. Seega on tegemist 2-e erineva raskusastmega rikkumisega, millele järgneb ka 2 erinevat karistust. SIM-kaartide omamise eest karistati kaebajat 4-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mis on oluliselt raskem karistus, kui mängukaartide omamise eest määratud ühe lühiajalise kokkusaamise keeld. Kohus nõustub vastustajaga, et rikkumisi oleks saanud aja kokkuhoiu mõttes ka ühes käskkirjas menetleda, kuid see ei tähenda, et menetlus oleks piirdunud vaid ühe karistusega või, et läbiviidud menetlused oleksid õigusvastased. Toime on pandud 2 rikkumist, mõlemat on vaja menetleda ja mõlema eest karistada vastavalt rikkumise astmele. Kui mõlemat rikkumist oleks menetletud ka samas käskkirjas, siis ei oleks üks rikkumine muutnud teist olematuks. Samuti oleks vanglateenistus võinud rikkujale määrata kahe erineva karistuse asemel ühe liitkaristuse, kuid ka sel juhul oleks karistuse määramisel tulnud arvesse võtta mõlemat rikkumist. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS §-s 64 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud menetluste algatamisest, menetluste käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistused on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistused on proportsionaalsed. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlusalused haldusaktid tema õigusi rikkusid. Kaebaja on allkirjastanud kõik distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumendid ega ole väljendanud oma rahulolematust seletuskirjas. Seega menetlus distsiplinaarsüütegude asjaolude väljaselgitamisel ja karistuste määramisel on olnud õiguspärane ja karistuste valikul on vastustaja lähtunud lubatud kaalutlustest. Samuti vastavad vaidlustatud käskkirjad haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud haldusakti nõuetele, on kooskõlas kehtinud seadusega, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta, vastavad vorminõuetele ja on õiguspärased. Eeltooduga on tõendatud kaebaja poolt kahe distsipliinirikkumise toimepanemine, vastustaja õiguspärane tegevus distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsipliinirikkumiste eest distsiplinaarkaristust kohaldavate käskkirjade õiguspärasus. Eeltoodut aluseks võttes tuleb jätta kaebus rahuldamata. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.07.2011 Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)