Obsah (8)

§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113§ 142§ 145§ 367

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-30454 Tsiviilasi AS DnB NORD

) § 113 lg-st 6 ei arvesta Hageja viivist intressisummalt. Käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks (21.06.2010.a) on sissenõutavaks muutunud alljärgnev viivis: võlasumma (EEK) viivitatud päevade arv viivis päevas (0,25%) viivise summa seisuga 21.06.2010.a (EEK) 08.01.2010.a(hagiavalduse esitamise 21.06.2010.a (EEK) kuupäev) 165 925,22 370 090,54 152 661,30

1. Asjaolude õiguslik hinnang 2.
2. Üldtingimuste punkti 4.
3. kohaselt kohustus Kostja I tasuma Hagejale Liisingulepinguga seonduvaid makseid vastavalt Liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. 2.
4. Üldtingimuste punkt 4.
5. sätestab, et kui Kostja I hilineb ükskõik millise Liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist Liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. 2.
6. Üldtingimuste punkti 10.1.
7. ja 10.
8. järgi oli Hagejal õigus Liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna Kostja I oli jätnud tasumata maksegraafiku järgse liisingumakse ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. 2.
9. Üldtingimuste punkti 10.
10. kohaselt kohustus Kostja I andma Liisingulepingu ülesütlemise korral Hagejale viivitamatult üle Vara valduse. 2.
11. Üldtingimuste punkt 10.
12. fikseerib, et Liisingulepingu ülesütlemisel kuulub Vara Hageja poolt võõrandamisele. 2.
13. Üldtingimuste punkt 10.
14. sätestab, et kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja I poolt Hagejale Liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja I kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. 2.
15. Üldtingimuste punkti 10.
16. järgi peab Kostja I hüvitama Hagejale ka Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas Vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. 2.8.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 82

lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3 2.9.

§ 101

lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2.10.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär 2.11.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise.

§ 145

lg 1 ja lg 2 fikseerib, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. 2.12.

§ 367

lg 1 fikseerib, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 2.13.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

1. Menetluslikud sätted 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 61 kohaselt võivad pooled sõlmida seaduses sätestatud juhtudel ja korras kohtualluvuse kokkuleppe. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtualluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p-st 16.3 on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. 3.
3. Lähtudes TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. 3.
4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavast sättest lähtuvalt ja viidates TsMS § 407 lg-le 2 palub Hageja rahuldada kohtul käesolev hagi tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaksid esinema TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud asjaolud.
5. Lähtudes ülaltoodust AS DnB NORD Liising palub: mõista OÜ-lt PPK ja KK’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevus summas 394 863,48 Eesti krooni; mõista OÜ-lt PPK ja KK’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis summas 152 661,30 Eesti krooni, arvutatuna 370 090,54 Eesti krooni suuruselt võlasummalt alates 08.01.2010.a (Lisas 12 toodud võlateatise saatmise kuupäev) kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni (21.06.2010.a), määras 0,25% päevas; mõista OÜ-lt PPK ja KK’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, s.o määras 0,25% päevas, arvutatuna 370 090,54 Eesti krooni suuruselt võlasummalt kuni vastava võlgnevuse tasumiseni; jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 35 000,00 Eesti krooni ja Ametlikes teadaannetes teate avaldamise tasu 400 krooni/25.56 eurot, OÜ PPK ja KKkanda. Kostja KKvastus hagiavaldusele 4 21.06.2010 esitas AS DnB NORD Liising (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab PPK OÜ’lt ja KK‘lt võlgnevust summas 394 863,48 krooni (liisingumaksete võlgnevus 130 559,45 krooni, tagastusteenust osutava ettevõtte arve 4 720 krooni, tasumata jäänud summa 249 375,70 krooni, täiendavad kulud 10 208,33 krooni), viivist summas 152 661,30 krooni, lisanduvat viivist ja menetluskulud summas 35 000 krooni. Kostja sai hagiavalduse materjalid 19.07.2010.a. Kostja arvates on kohus hagiavalduse õigesti menetlusse võtnud, kuid vaidleb sellele osaliselt vastu ja palub hagiavalduse jätta osaliselt rahuldamata. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Hageja ja PPK OÜ vahel sõlmiti 28.02.2008.a. liisinguleping ja KK’lt (edaspidi Kostja) käendusleping . Kostja ei saanud liisingumakseid õigeaegselt tasuda seoses majandusliku olukorra halvenemisega. Töö iseloom oli seotud transporditeenusega, aga kuna kütuse hinnad tõusid ja veohinnad langesid, ei olnud enam võimalik õigeaegselt tasuda. Majandusraskuste tõttu PPK OÜ oli võõrandatud. Kostja on töötu alates oktoobrikuust 2009.a., mis omakorda näitab seda, et Kostja pole võimeline hagiavalduses esitatud nõuet koheselt tasuma. 2.01.2009.a. oli käendajale edastatud võlateatis. Kostjal ei olnud võimalik koheselt ära tasuda võlateatises mainitud võlgnevust summas 100 384 krooni. Hageja väidab, et Kostja jättis vara ülendamise kohustuse täitmata. Kostja on suhelnud TP’ga, kes on DnB Nord Liisingu seadmete osakonna juht, temalt oli ka saadud informatsioon liisingueseme üleandmise kohta. Kostja oli 18.02.2009.aa isiklikult liisingueseme (Mercedes-Benz reg.märkgiga XXX) viinud Tallinnasse vara hoiustajale BRC , selle kohta on ka vara üleandmise-vastuvõtmise akt (Lisa nr 1). Seetõttu kostja ei nõustu hagiavalduses välja toodud varade tagastusteenust osutava ettevõtte arvega summas 4 720 krooni, kuna kohustus oli kostja poolt täidetud. Kostjale on jäänud arusaamatuks, mis moodi kaeti võlgnevus võõrandamisest saadud tulust. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 10.5 liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, seejärel liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Hagiavaldusest nähtub, et võõrandamissummaks oli 291 666,67 krooni ning seda lahutati jääk maksumusest (541 042,37 krooni), tulemuseks saadi 249 375,70 krooni. Viimati mainitud summale lisati tasumata liisingumaksed summas 130 559,45 krooni. Siinkohal jääb aga arusaamatuks, millised summad kaeti ja millised mitte. Kostja palub esitada täpset ülevaadet selle kohta. Samuti soovib kostja teada võlajääki, sh palju oli maksegraafiku alusel ära tasutud, mis oli võlajäägiks liisingueseme võõrandamisel ning mille katteks oli läinud võõrandamisest saadud tulu. Kostja ei nõustu välja arvutatud viivistega summas 152 661,30 krooni ning lisanduva viivisega, mille arvutamiseks võeti 370 090,54 krooni. Vastavalt

§-i 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8 kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse maksega tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist. Vastavalt hagiavaldusele tasumata jäänud liisingumaksed on 105 786,50 krooni. Seega viivise arvutamisel oleks pidanud aluseks võtma viimati mainitud summat. Hageja on viivise arvutamise aluseks aga võtnud 370 090,54 krooni. Kostjal on arusaamatu selle summa päritolu. Seetõttu Kostja ei nõusta välja arvutatud viivistega summas 152 661,30 krooni ning lisanduva viivise nõudega. Kostja leiab, et käesolev viivis on ebamõistlikult suur ning alusetult arvutatud. Hageja on hagiavalduses kirjutanud, et on Kostjatele saatnud teatised ja püüdnud kontakteeruda kompromissi sõlmimiseks. Kostja on teatised kätte saanud ning on koguaeg kättesaadav olnud. Kompromissina pakuti Kostjale DnB Nord Liising AS-i poolt liisingulepingu ümbervormistamist 5 laenulepinguks. Kostja oli omakorda leidnud ettevõtte, mis oli huvitatud liisingu ülevõtmisest. Kostja tegi DnB Nord Liising AS-le vastava pakkumise paar päeva enne liisingueseme võõrandamist DnB Nord Liising AS-i poolt. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes TsMS-i §-idest 394, 436, 162 lõikest 4 ja 173 lõikest 1, taotleb kostja: 1) jätta hagiavalduses esitatud nõuded viivise ja lisanduva viivise osas rahuldamata 2) jätta kõik menetluskulud hageja enda kanda. Kostja KKtäiendav vastus KKtunnistab, et võlgneb hagejale tähtajaks tasumata osamaksed summas 105 786.50 krooni ja tähtajaks tasumata intressimaksed summas 16 785.51 krooni ning tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viiviseid summas 7 987.43 krooni, kokku 130 559.44 krooni ehk 8 344.27 eurot. Kostja ei ole nõus hagejale tasuma 4720 krooni tagastusteenuse eest, sest kostja tagastas sõiduki ise vara omaniku volitatud esindajale OÜ-le R 18.02.2009 , mille tõendamiseks on käesolevale kostja vastusele lisatud vara-üleandmise-vastuvõtmise akt . kostja ei ole nõus tasuma vara jääkmaksumust summas 249 375.70 krooni, kuna see ei ole kostja süü, et vara omanik müüs vara alla tegeliku väärtuse. Kostja leiab, et ta võlgneb hagejale 130 559.44 krooni so 8 344.27 eurot. Kostja OÜ PPK ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuistungitel kostja OÜ PPK ei osalenud. Kohtuistungiaeg ja koht teatatud teate avaldamisega Ametlikes teadaannetes. TsMS § 410 kohaselt kohus lahendab asja sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu sõlmimise üle ega selle üle, et kostjatel tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ja leping on lõppenud, et hageja võttis sõiduki kostjalt tagasi ja realiseeris selle 291 666.67 krooni eest (ilma käibemaksuta). Vastuses võttis kostja KK omaks, et võlgneb hagejale tähtajaks tasumata osamaksed summas 105 786.50 krooni ja tähtajaks tasumata intressimaksed summas 16 785.51 krooni ning tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viiviseid summas 7 987.43 krooni, kokku 130 559.44 krooni ehk 8 344.27 eurot. Kostja KKei ole nõus hagejale tasuma 4720 krooni tagastusteenuse eest, sest kostja tagastas sõiduki ise vara omaniku volitatud esindajale OÜ-le R 18.02.2009, mille tõendamiseks on käesolevale kostja vastusele lisatud vara-üleandmise-vastuvõtmise akt . Kostja ei ole nõus tasuma vara jääkmaksumust summas 249 375.70 krooni, kuna see ei ole kostja süü, et vara omanik müüs vara alla selle tegeliku väärtuse. Kohus nõustub hageja poolt selgitatuga, et hageja teavitas kostjat liisingulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning selle tagajärgedest 02.01.2009 teatisega ning hoiatusega. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 10.

1. kohaselt loetakse teade kättesaaduks juhul, kui teade tagastatakse hoiutähtaja möödumisega. Seega ka kohus on hagejaga samal seisukohal, et ülesütlemise teatis jõudis kostjani ning kostjale oli teatavaks tehtud liisingulepingu ennetähtaegne ülesütlemine vastavalt liisingulepingu üldtingimuste nõuetest lähtuvalt. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas sõiduk realiseeriti turuhinnaga või alla selle, samuti kostja KKon vastuses esitanud, et ta ei nõustu tasuma auto tagastamise eest nõutut 4720 krooni. Üldtingimuste punkti 10.
2. kohaselt kohustus Kostja andma Liisingulepingu ülesütlemise korral Hagejale viivitamatult üle Vara valduse. Kostja oma vastuses märgib, et tagastas sõiduki ise vara omaniku volitatud esindajale OÜ-le R 18.02.2009 , mille tõendamiseks on käesolevale kostja vastusele lisatud vara-üleandmisevastuvõtmise akt . Kohus on seisukohal, et hageja kasutas tagastusteenust ja seda teenust osutas OÜ 6 R , seda kinnitab ka kostja esitatud vara –üleandmise akt, kus vara vastuvõtjaks on OÜ R . Vara tagastusteenuse osutamise kohta on OÜ R esitanud hagejale arve A 02-76 tasumiseks (tl 29) summas 4720 krooni, mille väljamõistmist kostjatelt taotlebki hageja õigustatult, kuna hageja on need kulutused kandnud. Liisingulepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale osamakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Üldtingimuste punkt 4.
3. sätestab, et kui Kostja hilineb ükskõik millise Liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist Liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Üldtingimuste punkti 10.1.
4. ja 10.
5. järgi oli Hagejal õigus Liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna Kostjad olid jätnud tasumata maksegraafiku järgselt liisingumaksed ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Kostja KKkinnitab vastuses, et tunnistab hageja esitatud tasumata osamakseid, intressimakseid ja viiviseid summas 130 559.44 krooni, so 8344.27 eurot. Siis eeltoodust kohus järeldab, et hagejal lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli alus olemas. Üldtingimuste punkt 10.
6. fikseerib, et Liisingulepingu ülesütlemisel kuulub Vara Hageja poolt võõrandamisele. Üldtingimuste punkt 10.
7. sätestab, et kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale Liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. Üldtingimuste punkti 10.
8. järgi peab Kostja hüvitama Hagejale ka Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas Vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt

§ 367

lg-le 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Lepingu üldtingimuste punkti 10.5 kohaselt, juhul kui hageja ütleb lepingu üles, võõrandab liisinguandja vara. Võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras lepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, seejärel kostja poolt lepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed, liisingulepingu tähtaja lõpuks arvestatud jääkväärtus ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised, leppetrahvid, liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest liisinguandjale tekkinud kahju ning seejärel kannab hageja järelejääva rahasumma kostja kontole. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust, on kostjatel kohustus kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma (291 666,67 Eesti krooni km-ta) ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust (541 042.37 7 Eesti krooni km-ta) on kostjal I ja kostjal II kohustus hagejale tasuda vastav hüvitamata jäänud summa, s.o (541 042.37-291 666.67) 249 375.70 Eesti krooni/15 938.01 eurot. Lisaks kandis hageja müügiprotsessis täiendavad kulud summas 10 208.33 krooni/652.43 eurot (müügiteenus tl 31). Nimetatud kulud on tõendatud Balti Realiseerimiskeskus OÜ arvega (hagiavalduse lisa 11). Kui liisinguandja teeb lepingu ülesütlemisel mingisuguseid kulutusi, kuuluvad need liisinguvõtja poolt viivitamatult hüvitamisele. Kohtul puudub alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses, kuivõrd igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-112-06 seisukohal, et kuna sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on need kulud lisakulud

§ 367lg 4 tähenduses.

Samas peaksid nimetatud müügikulud olema

§ 367lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud.

Ka sõiduauto puhastusteenuse kulud on lisakulud. Samuti võib lisakulu olla sõiduauto tagastustasu, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Seega on kohus seisukohal, et sõiduauto tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud

§ 367lg 4 ja lepingu üldtingimuste mõttes.

Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ka hagi lisas arve A 02-76 on vara tagastustasu, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja on lisakulu

§ 367lg 4 mõttes.

Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud

§ 367lg 4 mõttes.

Tagastamiskulude lisakuluks lugemisel ei ole määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul. Kostjad ei ole avaldanud, et omavad huvi liisingueseme reaalselt väljaostmise suhtes liisingueseme müügi perioodil, kuid sellegipoolest on hageja hagile lisanud müügiarve 1278 (hagi lisa 10), mis kinnitab liisingueseme maksumuse 291 666.67 krooni. Kostjatel oli õigus küsida hagejalt kirjalikult informatsiooni sõiduki müügiprotsessi kohta, kuid kostjad ei ole tõendanud, et nad üldse sõiduki müügiprotsessi vastu huvi tundsid. Vaatamata eeltoodule ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid saanud võõrandada sõiduki kõrgema hinnaga, kui seda tegi hageja. Kostjad ei saanud viidata hageja suutmatusele võõrandada sõiduk kõrgema hinnaga olukorras, kus kostjad ise jätsid oma kohustused sõiduki võõrandamisega seoses täitmata. Kostja KKhinnangul on hageja nimetatud liisingueseme müünud kolmandale isikule oluliselt alla turuhinna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus on seisukohal, et tegemist on sõiduki müügiga turul saadaoleva võimaliku hinnaga. Müügist laekunud summa vastab sõiduki harilikule väärtusele selle tagastamise ajal. Riigikohus on liisingulepingute ennetähtaegset ülesütlemist puudutavates vaidlustes leidnud, et lähtuda tuleks liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise hetkel ning üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-77-08, p 13). Hageja on leidnud, et sõiduki tegelik võõrandamise hind vastas selle turuhinnale, kuna müügitehingu teostamise ajal analoogilist sõidukit ei olnud võimalik võõrandada kõrgema hinnaga. Kohus leiab, et sõiduki tegelik võõrandamise hind vastas sõiduki turuväärtusele 2009 aastal, kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud, et sõiduki turuväärtus oleks nimetatud summast erinenud. Kostjad ei ole kohtu hinnangul tõendanud ega põhjendanud, milline oli liisingulepingu eseme tegelik turuväärtus kostjate arvates selle võõrandamise ajal. Kostja KKei ole ka esitanud tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 8 Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 394 863.48 krooni/25236.38 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis summas 152 661.30 krooni/9756.84 eurot, arvutatuna 370 090.54 krooni/23 653.10 euro suuruselt võlasummalt, alates 08.01.2010 kuni 21.06.2010, määras 0,25 % päevas ning viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, arvutatuna 370 090.54 krooni/23 653.10 euro suuruselt võlasummalt, s.o määras 0,25 % päevas kuni vastava võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 jätta kostjate kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 35 000,00 Eesti krooni/ 2236.91 eurot ja Ametlikes teadaannetes teadete avaldamise tasu 400 krooni/25.56 eurot, on põhjendatud jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna kohus hagi rahuldab. Lukina Vismann kohtunik 9