3-10-1527/46

(6)3-10-1527

1. 02.07.2010 kohtumäärusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtusse ning võttis kaebuse menetlusse.
2. 02.07.2010 palus kohus kaebajal täpsustada seoses kaebuses esitatud taotlusega kutsuda kohtuistungile tunnistajatena kontaktisik Kerli Kiisküla ja julgeolekuosakonna töötaja Aare Kangur, milliseid konkreetseid küsimusi ja mille kohta soovib kaebaja tunnistajatele esitada.
3. 14.07.2010 vastuses teatas kaebaja kohtule, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väited vastavate tõenditega. Kaebaja soovib esitada kontaktisik Kerli Kiisküla´le ja julgeolekuosakonna töötajale Aare Kangur´ile küsimusi, mis puudutavad tunnistajate tööalaseid kohustusi ja mis kaebaja arvates võimaldab kohtul tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasust. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
4. Kaebaja väidab, et viibides 20.05.2010 Viru Vangla S7 sektoris, teavitas ta valvurit probleemidest kontaktisikuga. Kaebaja avaldas soovi koheselt julgeolekuosakonna töötajatega kohtumiseks ning palus viivitamatult enda ümberpaigutamist teise vangla sektorisse. Kaebaja oli ärritatud selle tõttu, et ei saanud koheselt kohtuda kontaktisikuga ja rääkida oma probleemidest, mistõttu ähvardas ta kontaktisikut rünnata. Samal päeval leidis aset kaebaja ja julgeolekuosakonnatöötaja vaheline vestlus, millest kaebaja järeldas, et teda teise sektorisse ümber ei paigutata. Kontaktisik tutvustas kaebajat distsiplinaarmenetluse protokolliga ning palus selle allkirjastada. Nimetatud protokollis puudusid igasugused lisad.
5. Kaebaja märgib, et ta ei kasuta enam võimalust probleemide korral pöörduda oma kontaktisiku poole, kuna kaebaja poolt saadetud märgukirjad Viru Vangla juhtkonnale ei muutnud kontaktisiku käitumist, st vangla ei austa inimväärikust ega järgi seaduseid. Kaebaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 lg-le 3, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist.
6. Kaebaja palub tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ning tema põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal taastada oma õigusi ja vabadusi (seoses kontaktisiku tööülesannetega).
7. Kaebaja määratud esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp jäi kohtuistungil kaebuses toodu juurde ja märkis, et kaebaja põhjendatud huvi vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamises. Vangla tegevusetus seisnes selles, et kaebajat ei viidud üle teise osakonda. Samuti ei pääsenud kaebaja inspektor-kontaktisiku jutule, sest inspektor-kontaktisiku jutule soovijaid oli palju. Kaebaja arvates oleks vangla pidanud teda julgeolekukaalutlustel üle viima teise osakonda. Tunnistajate Kerli Kiisküla ja Aare Kangr´i ütlustega tahtis kaebaja tõendada, et juhul, kui talle ei võimaldata üleviimist, siis tekib oht vangla julgeolekule. Kaebuse ese on vangla tegevusetus, mis seisnes selles, et 20.05.2010 ei paigutatud kaebajat julgeolekukaalutlustel üle teise osakonda. Kaebaja arvates ei hinnanud vangla julgeoleku ohtu õigesti. Kaebaja nõue on tunnistada Viru Vangla tegevusetus õigusvastaseks ja põhjendatud huvi seisneb selles, et kuna vangla tegevusega tekitata kaebajale mittevaralist kahju, siis ta kavatseb tulevikus esitada vanglale kahjunõude. 2

(6)3-10-1527 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

1. Vastustaja selgitab, et 20.05.2010 teatas kaebaja valvuritele Elle Tuur´ile ja Eha Tolga´le, et ta ei ole saanud mitu päeva inspektor-kontaktisiku jutule ja inspektor-kontaktisik ei anna talle vaide blanketti. Seoses eeltooduga teatas kaebaja valvuritele, et pakib oma asjad kokku ja viib osakonna trellukse juurde. Valvurid selgitasid kaebajale, et inspektor-kontaktisiku juurde on järjekord ning kaebaja peab ootama oma järjekorda. Kaebaja vastas, et ega ta koer ei ole, et peab järjekorras passima ning lisas, et tal ükskõik, ta võib sellele kontaktisikule ka kallale minna. Lisaks nõudis kaebaja ka julgeolekuosakonna töötaja vastuvõttu.
2. Kuna kaebaja teatas, et ta võib kontaktisikule ka kallale minna, siis koostasid valvurid Eha Tolga ja Elle Tuur selle kohta ettekande (nr 2237). Intsidendi osas viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mille tulemusena määrati kaebajale Viru Vangla 18.06.2010 käskkirjaga nr. 6-3/1269 VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomitus. Inspektor-kontaktisiku poole on kinnipeetavatel võimalus pöörduda nii hommikuse loenduse ajal kui ka vastuvõtu ajal. S7 osakonnas toimub kinnipeetavate vastuvõtt hommikul alates 9:00 kuni 11:
3. Kuna osakonnas on 40 kinnipeetavat, siis on paratamatu, et aeg-ajalt tekib järjekord kontaktisiku vastuvõtule saamiseks ja kinnipeetavad ei saa alati koheselt soovi avaldamisel vastuvõtule, vaid peavad ootama. Inspektor-kontaktisik ei saa tegeleda ainuüksi kaebaja probleemidega.
4. Vastustaja arvates on kaebaja rahuolematus inspektor-kontaktisikuga alusetu ja arusaamatu, sest kui inspektor-kontaktisik tegeleb teise kinnipeetavaga, siis on loomulik, et ta ei saa kaebajaga samaaegselt kaebajaga vestelda.
5. Inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla, kes oli kaebaja inspektor-kontaktisik alates
6. aasta märtsikuust, kinnitab, et sarnaselt teiste kinnipeetavatega oli kaebajal võimalus pöörduda oma probleemidega tema poole hommikuse loenduse ajal või vastuvõtu ajal. Kerli Kiisküla kinnitab, et kaebaja on mitmeid kordi viibinud tema vastuvõtul ning on saanud rääkida oma probleemidest ja küsimustest, aga samuti on võimaldatud tal edastada pöördumisi vanglaametnikele. Kaebajale on edastatud vajalikud dokumendid ning vastused. Viienda üksuse paespetsialist-üksuse juht Gert Salomets kinnitab, et kaebaja rahuolematus inspektor-kontaktisikuga on põhjendamatu. Samuti selgitab Gert Salomets, et on ka ise korduvalt kaebajaga tema probleemidest vestelnud. Seega on kaebajal olnud võimalus pöörduda oma probleemidega nii inspektor-kontaktisiku kui ka üksuse juhi pole, mistõttu ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud.
7. Kaebaja palus enda ümberpaigutamist, kuna ei olnud rahul inspektor-kontaktisiku tööga ja ütles valvurile, et võib inspektor-kontaktisikule kallale minna. Vastustaja märgib, et kinnipeetaval ei ole õigust valida, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse. Seda otsustab vangla, arvestades kõikide asjaoludega, mis tagavad vangla julgeoleku. Kaebajaga vestles julgeolekuosakonna spetsialist Aare Kangur, kes kuulas ära kaebaja põhjendused ümberpaigutamise osas ning leidis, et ümberpaigutamine ei ole otstarbekas. Julgeolekuosakonna peaspetsialist G. Lonski sõnul ei olnud ohus kaebaja elu ega ka tervis, seega puudus vajadus kinnipeetava ümberpaigutamiseks teise osakonda. 3

(6)3-10-1527 Vastustaja selgitab, et korraldab kinnipeetava ümberpaigutamise mujale osakonda alles siis, kui on veendunud, et isik võib oma ähvarduse täide viia. Ainult sellel alusel, et kinnipeetav räägib võimalikest enesevigastustest või rünnetest, ümberpaigutamist ei toimu.

1. Esitatud kaebuses taotleb kaebaja 20.05.2010 videosalvestuse väljanõudmist ja tunnistajatena inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla ja julgeolekuosakonna spetsialist Aare Kangur´i kohtuistungile kutsumist. Vastustaja väidab, et 20.05.2010 videosalvestus ei ole säilinud, kuna videosalvestusi säilitatakse üldjuhul kuu aega ning käesolevaks ajaks 20.05.2010 salvestust enam ei ole. Inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla on esitanud õiendi, milles selgitab kinnipeetavate vastuvõtmise korda S7 osakonnas ning tema käitumist kaebaja suhtes, seega tema tunnistajana ülekuulamine ei ole vajalik. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
2. Kaebusest nähtub, et J.R, viibides 20.05.2010 Viru Vangla S-7 sektoris, avaldas rahulolematust inspektor-kontaktisikuga ja teavitas sellest valvureid. Samuti soovis kaebaja koheselt vestelda julgeolekuosakonna töötajaga ning palus enda ümberpaigutamist teise vangla sektorisse. Kaebaja oli ärritatud selle tõttu, et ta ei saanud inspektor-kontaktisikuga kohtuda ega rääkida temaga oma probleemidest, mistõttu ta ähvardas kontaktisikut rünnata.
3. 20.05.2010 teatas kaebaja valvuritele Elle Tuur´ile ja Eha Tolga`le, et ta ei ole saanud mitu päeva inspektor-kontaktisiku jutule ja inspektor-kontaktisik ei anna talle vaide blanketti. Kaebaja teavitas valvureid asjaolust, et ta pakib oma asjad kokku ja viib osakonna trellukse juurde. Valvurid selgitasid kaebajale, et inspektor-kontaktisiku juurde on järjekord, mistõttu kaebaja peab ootama, mille peale kaebaja vastas, et ega ta koer ei ole, et peab järjekorras passima ning lisas, et tal on ükskõik, ta võib sellele kontaktile ka kallale minna. Ühtlasi nõudis kaebaja, et talle võimaldataks vastuvõtt julgeolekuosakonna töötaja juurde.
4. Seoses asjaoluga, et kaebaja ähvardas inspektor-kontaktisikule kallale minna, koostasid valvurid Eha Tolga ja Elle Tuur ettekande nr 2237(t.lk 23). Nimetatud ettekandest nähtub, et 20.05.2010 kella 9.15 paiku helistas 8.hoone 7.eluosakonna kambrist nr 8117 kinnipeetav J.R ja palus valvuril tulla eluosakonna trelluste juurde. Kinnipeetav oli endast väljas, sest tema sõnade kohaselt pole ta juba mitu päevas saanud inspektor-kontaktisiku jutule ning lisaks ei andvat inspektor-kontaktisik talle vaide blanketti. Kinnipeetav lubas oma asjad kokku pakkida ja tuua trelluste juurde, mida ta ka hiljem tegi. Selgitades kinnipeetavale, et inspektorkontaktisiku juurde on järjekord ja peab oma korda ootama, kinnipeetav ägestus ja ütles, et ega ma koer ei ole, et peab järjekorras passima ning lisas, et mul on ükskõik, ma võin sellele kontaktile ka kallale minna. Lisaks nõudis kinnipeetav julgeoleku ametniku vastuvõttu.
5. Viienda üksuse inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla koostas 27.08.2010 õiendi, milles märgib, et ta töötas inspektor-kontaktisikuna alates
6. aasta märtsikuust ja kinnipeetav J.R viibis osakonnas S-7 ajavahemikul alates 12.05.2010 kuni 01.06.
7. Inspektorkontaktisikuna käin igahommikusel loendusel ning kinnipeetavatel on võimalik oma probleemidest rääkida ning esitada avaldusi . Blankette saavad nad küsida valvurite käest õhtuse loenduse ajal. Samuti on ette nähtud vastuvõtu aeg. S-7 osakonnas toimub kinnipeatavate vastuvõtt hommikul alates 09.00 kuni 11.00 ning sellel ajal on võimalik kõikidel kinnipeetavatel oma probleemidega pöörduda inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Kuna osakonnas on 40 kinnipeetavat, siis on paratamatu, et aeg-ajalt tekib järjekord vastuvõtule saamiseks ja kinnipeetavad ei saa alati koheselt soovi avaldamisel vastuvõtule, 4

(6)3-10-1527 vaid peavad ootama. J.R ei ole ootamisega rahul ning on öelnud, et ta ei ole koer, et peab ootama. Inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla selgitab, et sarnaselt teiste kinnipeetavatega oli kinnipeetav J.R´l võimalus pöörduda oma probleemidega hommikuse loenduse ajal või vastuvõtu ajal. Kaebaja on korduvalt viibinud inspektor-kontaktisik vastuvõtul ning saanud rääkida oma probleemidest. Kaebajale on võimaldatud edastada ka oma taotlusi ning ka kinnipeetavale edastatakse vajalikud dokumendid ning vastused. Kerli Kiisküla õiendist nähtuvalt ei mäleta ta 20.05.2010 sündmust, kuid ta on teadlik asjaolust, et 20.05.2010 koostasid valvurid Elle Tuur ja Eha Tolga ettekande, millest nähtub, et 20.05.2010 kella 09.15 paiku pöördus kaebaja valvurite poole, kuna inspektor-kontaktisik ei ole tema juures mitu päeva käinud ja inspektor-kontaktisik ei andnud talle vaide blanketti ja talle vastati, et inspektor-kontaktisiku juurde on järjekord ja ta peab ootama. Kaebaja ärritus ja ütles, et ta võib ka kontaktile kallale minna. Inspektor-kontaktisik selgitab, et ta on alati, kui on tööl, hommikusel loendusel osalenud ja kinnipeetavate soovid kirja pannud. Inspektor-kontaktisik ei mäleta, kas kaebaja pöördus 20.05.2010 hommikuse loenduse ajal inspektor-kontaktisiku poole, kuid vastuvõtu ajal ta kabinetis ei käinud. Kaebaja käis inspektor-kontaktisiku vastuvõtul 19.05.2010 ja rääkis oma probleemidest. Kaebaja ärritus, kui valvurid selgitasid talle, et inspektor-kontaktisiku juurde on järjekord ja oodata kinnipeetav ei soovinud. Kaebaja korjas klambris oma asjad kokku ning tõi osakonna trelluste juurde, jäi sinna seisma ning nõudis enda ümberpaigutamist. Kaebaja käis ka julgeolekuosakonnas vastuvõtul, kuid ümber teda ei paigutatud, ning ta jäi endiselt eluosakonda (t.lk.-33).

1. 30.08.2010 koostas V üksuse peaspetsialist-üksuse juht Gert Salomets õiendi, mis oli adresseeritud Viru vangla direktorile ja millest nähtub, et 12.05.2010 kuni 21.06.2010 viibis kinnipeetav Jaak Reinomägi S-7 eluosakonnas ning tema inspektor-kontaktisikuks oli Kerli Kiisküla. Gert Salomets kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et J.R on avaldanud korduvalt rahulolematust inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla suhtes. Gert Salomets vestles ka inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla´ga, kes selgitas, milles seisnevad kinnipeetava J.R pretensioonid. Gert Salomets on seisukohal, et kinnipeetaval pole rahulolematuseks põhjust ning temasse suhtutakse nagu igasse teisse kinnipeetavasse. Olen ise korduvalt vestelnud kinnipeetav R´ga, kuid iga kord üles kerkinud täpselt ühed ja samad probleemid. Seega on kinnipeetav avaldanud rahulolematust ka teiste inspektor-kontaktisikute suhtes (t.lk 34).
2. Samal päeval, s.o 30.08.2010 koostas julgeolekuosakonna peaspetsialist Gert Lonski õiendi, millest nähtub, 20.05.2010 kella 09.15 paiku koostati Viru Vangla V üksuse valvurite poolt ettekanne, mille kohaselt pöördus nende poole kinnipeetav J.R probleemiga, et inspektor-kontaktisik ei ole tema juures mitu päeva käinud ja inspektor-kontaktisik ei andnud talle vaide blanketti. Valvurid vastasid kinnipeetavale, et inspektor-kontaktisiku juurde on järjekord ja ta peab ootama. Selle peale kinnipeetav ärritus ja ütles, et ta võib inspektorkontaktisikule kallale minna, pärast mida võttis oma isiklikud asjad ja suundus eluosakonnas asuva vahetrellukse juurde ning nõudis, et teda paigutatakse mujale osakonda. Ainsaks probleemiks, mis julgeolekuosakonnale tol momendil teada oli, oligi asjaolu, et kinnipeetav J.R ei saanud nii kiiresti, kui ta tahtis, inspektor-kontaktisiku juurde vastuvõtule ning teatas, et tema ei kavatse sellises osakonnas karistust kanda, kus teda vastuvõtule ei kutsuta. Vangla tööd reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetav võib endale valida eluosakonda ega ka kambrikaaslast, kus ja kellega talle määratud vanglakaristust kanda. Üldjuhul toimuvad vanglasisesed ümberpaigutamised seoses kinnipeetavate julgeolekuga, s.t tuleb arvestada võimalike kättemaksu ohtudega kaaskinnipeetavate poolt. Antud juhul ei olnud ohus kinnipeetava elu ega ka tervis, mistõttu puudus ka vajadus kinnipeetav ümberpaigutamiseks teise osakonda. J.R viibis eluosakonnas S-7 kuni 21.06.2010 (t.lk.35). 5

(6)3-10-1527 Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.07.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE . 6