← Eesti

2-10-36149/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. juunil 2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-36149 Tsiviilasi G R ja M R hagi A R vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4175,99 eurot (65340.- eesti krooni) Menetlusosalised ja nende Hageja: G R (i.k. xxx, elukoht xxx) Hageja M R (i.k.xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja MK(i.l. XXX, elukoht XXX) Kostja: A R (ik XXX, elukoht XXX) esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 27.01.2011 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista A R elatis G R , sünd XXX.a., kasuks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 01.08.2010.a., kuni G R põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
  5. Välja mõista A R elatis M R , sünd XX, kasuks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 01.08.2010.a., kuni M R põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  6. A R ja MKkooselust sündis XXX.a. tütar M R ja XXX.a. tütar G R .
  7. Lapsed elavad koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  8. MK palus 28.07.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise alates 2010.a. augustikuust kummagi lapse ülalpidamiseks summas 3630.- krooni arvestusega, et ta peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu. 27.01.2011.a. kohtuistungil vähendas hageja hagetavat elatist 3000.- kroonini kummagi lapse ülalpidamiseks, kuna kohus selgitas hagejale, et hageja saadavalt elatiselt alates 01.01.2011.a. tulumaksu maksma ei pea.
  9. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei anna laste ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist, mis tingiski hagi esitamise kostja vastu.
  10. Hageja väidetel kulub tal kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 5900.- krooni ja laste kulud koosnevad eluasemekuludest 1500.- krooni, toidurahast 1600.- krooni, transpordikulust 500.krooni, sidekuludest 200.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 300.- krooni, kulutustest seoses koolikohustuse täitmisega 200.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 600.- krooni ning muudest vältimatutest kulutustest 500.- krooni.
  11. Hageja väitis kohtuistungil, et tema töökohaks on pärast OÜ-s V töölepingu lõppemist ja töötuks olemise aja lõppemist E AS.
  12. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, oma palgatõendi OÜ-st V, tõendi Eesti Töötukassast, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, kinnistusraamatu väljavõtte ning palgalipikud EAS-st. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 2

(4)
  1. Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole ta nõus kohtumenetlusega, vaid leiab, et asja võiks proovida ikka kompromissiga lahendada. Kui hageja aga kompromissi nõus sõlmima ei ole, leiab kostja, et hagejal ei ole õigust kogu tema sissetulekut ära noolida, vaid elatise maksmisel peab ikka tema sissetulekust lähtuma.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma palgatõendi OÜ-st EI, allkirjastamata laenu tagastamise kokkuleppe tööandjale, Eesti Töötukassa tõendi kostja töötuna arvele võtmise kohta 29.09.2010.a. ja oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Tulenevalt asjaolust, et
  4. juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti, kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel kohaldamisele uus, s.o.
  5. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus. Samale seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-
  6. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma alaealistele lastele on ja PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. Veel juhindub kohus PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) ning PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-
  8. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 10 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid. Hageja väidetel kulub tal kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 5900.- krooni ja laste kulud koosnevad eluasemekuludest 1500.- krooni, toidurahast 1600.- krooni, transpordikulust 500.krooni, sidekuludest 200.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 300.- krooni, kulutustest seoses koolikohustuse täitmisega 200.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 600.- krooni ning muudest vältimatutest kulutustest 500.- krooni. Lk 3
(4)Kostja ei ole vastuväiteid laste kulutuste osas esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et lapsed on 12- ja 8- aastased, s.o. intensiivses kasvueas, et nad vajavad tervislikku toitu, mahlu, puuvilju – ja juurvilju, samuti meie kliimale vastavaid riideid ja jalanõusid ning, et laste ülalpidamisega kaasnevad kulutused koolikohustuse täitmisele, meelelahutustele ja muudele ettenägematutele kuludele, asub kohus seisukohale, et laste ema poolt hagiavalduses väidetud laste ülalpidamiskulu summas 377,08 eurot ehk 5900.- krooni kummalegi lapsele on põhjendatud kulu 12- ja 8-aastase lapse ülalpidamiseks.
  1. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et laste ema töötas kuni 31.05.2010.a. OÜ-s V, kust sai palka keskmiselt 10.000.- krooni kuus (t/l 12), oli seejärel töötu ning sai ajavahemikul 25.06.2010 – 21.03.2011.a. töötutoetust (t/l 16) ning alates 14.10.2010.a. töötab ta E AS-s, kus tema palga suuruseks on keskmiselt 764,33 eurot (t/l 5759). Sama kinnitab ka MKp angakonto väljavõte. Kostja poolt esitatud palgatõend EI OÜ-st tõendab, et kostja sai
  2. märtsist 2010.a. kuni
  3. augustini 2010.a. palka kokku 20.525.- krooni (t/l 37)ning, et alates 29.09.2010.a. on ta arvele võetud Eesti Töötukassas töötuna. Palga saamist eelpoolnimetatud tööandjalt tõendab ka kostja pangakonto väljavõte Swedbankist (t/l 43). Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on vaieldamatult mõlemal vanemal ning, et kostja ei ole esile toonud ühtki asjaolu mis võiks või saaks olla aluseks temalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära, tuleb elatis kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kummagi lapse ülalpidamiseks ehk ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast, mis on 139,01 eurot ühele lapsele. Kuna hageja palub elatise välja mõista alates 2010.a. augustist, kuigi hagi on kohtusse esitatud 28.07.2010.a., mõistab kohus elatise kostjalt välja alates 01.08.2010.a. Menetluskulude jaotamine.
  4. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtule ei ole teada, et pooltel oleks ka muid menetluskulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kummgi lapse ülalpidamiseks summas 3630.- krooni, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 4175,99 eurot (65.340.- krooni). Kohtunik: Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.