KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-979 Haldusasi FIE Vjatšeslav Naumovi kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4740-20 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Naumovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Vjatšeslav Naumov, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuli 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 12.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/4740-20 kohustati FIE Vjatšeslav Naumovit tasuma riigieelarve tulude arvele käibemaksu 53 267 krooni, tulumaksu 35 065 krooni, sotsiaalmaksu 52 599 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset 2 285 krooni. Maksuotsuse kohaselt põhjustas täiendavate maksusummade määramise seisukoht, et väidetavalt OÜ-ga Portoson tehtud tehinguid pole tegelikkuses toimunud ning V. Naumov oli teadlik, et tema poolt arvutatud maksusummad on väiksemad tegelikult tasumisele kuulunutest.
- 15.04.2010 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses palus V. Naumov tühistada 12.03.2010 maksuotsus ja tema poolt kantud menetluskulud hüvitada. Kaebuse kohaselt on maksuhalduri järeldused väärad ning kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega vastuolus. Maksuotsus on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata ning sisaldab hulgaliselt ebaolulisi ja mittekohaseid asjaolusid. Kaebaja pole metsamaterjali ostes seadust ega hoolsuskohustust rikkunud, maksuotsuses ei ole ühelegi vastavale seadusesättele ja tõendile viidatud. Kaebaja täitis kõigi kolme tehingu puhul metsamaterjali ostjale kehtestatud nõuded, oli veendunud selle valdamise seaduslikkuses ja esitas tehingute kohta nõuetekohased dokumendid. Maksuhaldur jättis metsamaterjali ostmise kohta esitatud teatised põhjendamatult arvestamata ja hindamata, kuigi need on metsaseaduse (edaspidi MS) § 38 lg-s 1 ja 2 sätestatud just selleks, et kontrollida tehingute toimumist, tuvastada nende pooled ja muud andmed. Metsamaterjali müüs OÜ Portoson nimel ammune tuttav V. Š. , kelles polnud põhjust kahelda. Kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 38 lg-le 2 ja maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-le 45 tuginedes lubamatud tõendid, mis lisaks ei käsitle ka kaebaja osalust maksupettuses koos OÜ-ga Portoson või iseseisvalt.
- Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palus kaebus rahuldamata jätta. Maksuotsuse tegemisel on järgitud uurimis- ja motiveerimiskohustust. Täiendava maksustamise põhjustas mitte hoolsuskohustuse rikkumine, vaid OÜ Portoson rekvisiitidega arvetel näidatud tehingute mittetoimumine ning kaebaja osalemine maksupettuses. Kaebaja väited V. Š. kohta on vastuolulised. Teatised metsamaterjali ostmise kohta omavad informatiivset tähendust. Maksuhaldur on kõiki maksu- ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ostnud metsamaterjali maksupettuses osalenud äriühingult tahtmatult ja teadmatult, vaid osales ise makspettuse toimepanemises nn arvevabriku teenuse kasutajana ja sai seetõttu varalist kasu. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 20.07.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kriminaalmenetluses nii OÜ Portoson kui tema nimel tegutsenud isikud teistele äriühingutele fiktiivsete arvete esitamises süüdi mõistetud ja kriminaalasjas toimunud läbiotsimise käigus ära võetud M. O. märkmik kajastab andmeid FIE V. Naumoviga tehtud arvelduste kohta. Kriminaalasja nr 1-0812289 18.05.2009 kohtuotsus ja maksutoimikusse võetud kriminaalasja materjalid kinnitavad, et niisugused kahtlused rajanevad reaalsel alusel. Kohtuotsusest nähtub, et OÜ Portoson soetati maksupettuse eesmärgil, tema ülesandeks oli esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavaid fiktiivseid arveid ja tegevus toimus M. O. organiseerimisel ning muude isikute kaasabil. Kohtuotsusega on süüdi tunnistatud ka OÜ Portoson ning seega on üheselt selge, et tegemist oli nn varifirmaga. Nimetatud kriminaalasja otsus ei käsitle küll ühtegi FIE V. Naumoviga tehtud tehingut ning V. Naumovit ei ole otsuses nimetatud, kuid kriminaalasjas teostatud läbiotsimisel M. O. ära võetud kalender-märkmikes esineb tema nimi ning neis sisalduvad OÜ Portoson poolt talle esitatud arvetest tulenevad rahasummad. Asjaolu puhul, et M. O. on kinnitanud tehinguid ja keeldunud märkmikku kommenteerimast, tuleb arvestada, et tegemist on kuritegeliku ühenduse koosseisus suures ulatuses maksude maksmisest kõrvale hoidmises ja maksukelmuses süüdi mõistetud isikuga, kellelt ei saagi eeldada usaldusväärsust ega ütlusi, mis sisuliselt tähendaksid enda süüdi tunnistamist täiendavas kriminaalkorras karistatavas süüteos. 2 Kuna kriminaalasjas kogutud dokumendid ja kohtuotsus sisaldavad tajutava kujuga andmeid maksuasja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, saab neid käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalse tõendina. Kaudselt kinnitavad maksuotsuse väiteid ka OÜ Portoson poolt väidetavalt müüdud metsamaterjali omanike ning veoteenuse osutajana märgitud äriühingu esindaja seletused. Veel on oluline kaebaja seletuste vastuolulisus ja asjaolud, et maksuhaldurile seletust andes pole väidetav tehingute osaline V. Š. nende tegelikkuse kohta varasemalt esitatud väidet enam kinnitanud ning ühestki maksu- või kohtutoimikus olevast dokumendist ei tulene selle isiku õigust tegutseda OÜ Portoson nimel. Seega kinnitab maksumenetluses väljaselgitatu, et maksuotsuses loetletud tehingud toimusid tegelikult käibemaksukohustuslasteks mitteolevate tundmatute isikutega ja OÜ Portoson nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Maksuseadustest ei tulene maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks, kuid käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. FIE V. Naumov ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri poolt koostatud revisjoniaktist teada. Usutavaid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole ta tõendanud õigust teostada OÜ Portoson nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamist. Kohtu eelnevalt juba esitatud põhjendustes tulenevalt ei võinud FIE V. Naumovil teadmata olla, et OÜ Portoson ei saa olla teenuste müüjaks ja seega on Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-3-1-47-06 täies ulatuses rakendatav ka kaebaja puhul. Õige on kaebaja väide, et vaidlusaluses maksuotsuses on rohkelt ebaolulisi väiteid ja asjaolusid. See võis küll raskendada kaebajal maksuotsuse mõistmist ja vaidlustamist, kuid otsusest on siiski võimalik aru saada, mis tegelikult täiendavate maksusummade määramise põhjustas. Kuna selleks oli nn arvevabriku teenuste kasutamine ja tegelikku majandustegevust mitteomava äriühingu nimel vormistatud dokumentide esitamine oma maksukoormuse vähendamise eesmärgil, ei oma mingit tähendust, kas need dokumendid olid vormistatud nõuetekohaselt või mitte. Kaebuse täienduses viidatud kohtulahendis nr 3-3-1-18-10 on Riigikohus muuhulgas käsitlenud seda, millistel asjaoludel saab väita, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga ning leidnud, et see on võimalik, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. OÜ Portoson kriminaalasjas tuvastatu tõendab, et FIE V. Naumovile ei saanud kuidagi teadmata olla selle äriühingu ja tema nimel tegutsenud isikute tegevuse tegelik sisu ja eesmärk. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- V. Naumov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- juuli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus kohtumenetluse norme ja kohaldas ebaõigesti seadust ning halduskohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus ei ole analüüsinud ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega põhjendanud, miks ei arvestanud kaebaja väiteid kinnitavaid tõendeid. Otsuses ei ole põhjendatud, miks ei nõustuta kaebuse väidetega. Eeltooduga on halduskohus rikkunud HKMS § 25 lg 2 ning TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 sätteid. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Portoson arvetel näidatud metsamaterjal on kaebaja poolt ka tegelikult soetatud. Maksuhaldur üksnes väitis, et see ei ole soetatud OÜ-lt Portoson, vaid tundmatutelt
- isikutelt. Seega tuli halduskohtul lähtuda maksuotsuse seaduslikkuse kontrollimisel eeltoodud asjaoludest ja kaebuse väidetest. Halduskohus pidi V. Naumovi 3 kaebuse lahendamiseks kindlaks tegema, kas vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega ja kas kaebaja teadis, et OÜ Portoson näol ei tegemist tegeliku müüjaga või kas kaebaja poolt mingi hoolsuskohustuse täitmisel pidanuks teatavaks saama, et OÜ Portoson ei ole tegelik müüja. Maksuhaldur ja halduskohus on tuginenud tõenditele ja asjaoludele, mis ei kinnita, et kaebaja teadis, et OÜ Portoson pole tegelik müüja. Tuvastatud pole ühtegi asjaolu ega viidatud asjakohastele tõenditele, mis kinnitaksid, et kaebaja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga või et OÜ Portoson tegeles maksupettustega tehingute tegemise ajal. Maksukohustuslaselt ei saa alusetult nõuda müüja kontrollimist ulatuses, mis on ebamõistlik. Seadusest ei tulene, et ostjal on müüja kontrollimise kohustus, kui arve on vormiliselt nõuetekohane ja arvel märgitud müüja on registreeritud käibemaksukohustuslane ning kaup on saadud. Samas on maksuhalduril kohustus ja võimalused pidada käibemaksukohustuslaste registrit nii, et see oleks usaldusväärne. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole tõendanud ka kaebaja kui ostja pahausklikku käitumist seoses maksusuhtega. Kriminaalasja nr 0793000159 eeluurimise käigus kogutud dokumentaalsed tõendid ei tõenda ega põhista kaebaja täiendavat maksukohustust, sh ei tõenda tehingute mittetoimumist kaebaja ja OÜ Portoson vahel ega kaebaja teadmist asjaoludest, et OÜ Portoson ei ole tegelik müüja. Kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks esitatud OÜ Portoson poolt fiktiivseid arveid. Ka maksuhaldur ja halduskohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et kaebajale on OÜ Portoson poolt esitatud fiktiivseid arveid. Tegemist on maksuhalduri ja halduskohtu poolt tuvastamata asjaoluga, mida ei kinnita ükski asjas kogutud tõend. Asjaolu, et kaebaja ei osalenud vaidlusalustes tehingutes maksupettuse toimepanemises, kinnitab ka asjaolu, et V. Naumovit ei olnud kaasatud viidatud kriminaalmenetlusse. Seega pole nimetatud kriminaalasjas tuvastatud V. Naumovi osalemist koos OÜ-ga Portoson või iseseisvalt maksupettuses ega ka mingis muus maksuõigusrikkumises. Täielikult on tõendamata maksuhalduri ja halduskohtu väide, et kaebajale on tagastatud kaebaja poolt OÜ Portoson arvete alusel viimasele tasutud summadest osa raha. Maksuotsuses ja halduskohtu otsuses ei ole põhjendatud, kuidas on kalendermärkmikku kirjutatud täht M ja kaebaja isik seotud ning kuidas tõendab täht M kaebajale raha tagastamist või raha üleandmist. T. R. seletus ei tõenda ja sellest ei ole põhjendatud teha järeldust, et kaebajale on tagastatud OÜ Portoson arvetel metsamaterjali eest näidatud summad peale nende ülekandmist OÜ-le Portoson. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et kaebaja oli täitnud kõik hoolsuskohustuse nõuded müüjal metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tuvastamisel ning ka müüja isiku tuvastamisel. Nii maksuhaldur kui ka halduskohtus on põhjendamatult jätnud analüüsimata ja hindamata kaebaja poolt metsamaterjali ostjana esitatud nõuetekohased teatised metsamaterjali ostmise kohta. Nimetatud teatised on kaalukaks tõendiks, et vaidlusalused tehingud ka tegelikult kaebaja ja OÜ Portoson vahel toimusid.
- Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on paljasõnalised ja põhjendamatud kaebaja väited, et halduskohus ei analüüsinud ega hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega põhjendanud, miks ei arvestanud kaebaja väiteid kinnitavaid tõendeid. Arvestades nn arvevabrikute klientide rohkust, on tavapärane, et kõiki neid ei kaasata kriminaalmenetlusse, kuna prokuratuur otsustab, milliseid tõendeid ning millises mahus konkreetse süüasja tõendamiseks koguda. Seega ei oma asjaolu, et FIE V. Naumovit ei 4 olnud kaasatud kriminaalasja nr 07930000159 menetlusse ega esitatud talle kahtlustust ega süüdistust, antud juhul tähendust. Maksusumma määramiseks ei peagi maksuhaldur tõendama isiku osalemist maksupettuses kindlalt, vaid selleks piisab ka põhjendatud kahtlusest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-03 p 10 ja nr 3-3-1-34-07 p 11). Maksutoimikus sisalduvate kriminaalasja materjalide ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on tõendatud, et kaebajale tagastati kaebaja poolt OÜ Portoson arvete alusel viimasele tasutud summadest osa raha. Vastustaja möönab, et maksuotsuses on osaliselt tõesti viidatud ka hoolsuskohustuse täitmist puudutavatele asjaoludele, kuid arvestades asjas kogutud tõendeid, mis viitavad kaebaja osalemisele maksupettuses läbi arvevabriku teenuste kasutamise ning sellest tulenevale teadlikkusele asjaolust, et arvel näidatud müüja puhul pole tegemist tegeliku müüjaga, ei oma hoolsuskohustuse täitmine või mittetäitmine tähtsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.07.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning V. Naumovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele selle tõttu, et halduskohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kaebaja väidetega. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus arvestanud kõikide haldusasjas kogutud tõenditega ja piisavalt motiveerinud seda, miks ta on asunud seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu seda, millised kaebaja väited on halduskohus jätnud tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu tehtud järeldustega, ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu ei oleks asjas vaidlust selles, et kaebaja on OÜ Portoson arvetel näidatud metsamaterjali reaalselt soetanud. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita seda esitatud arve-saatelehed, metsamaterjali veoselehed, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud, metsateatised ega ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid. Metsa raieõiguse võõrandamise lepingute puhul on raieõigust võõrandanud isikutena näidatud OÜ Toompuit, M. K. ja M. S. kinnitanud, et nemad ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud ja neil puuduvad igasugused kokkupuuted V. Naumoviga ja OÜ-ga Portoson. Samuti ei kinnita metsamaterjali ostmist kaebaja poolt ka esitatud veoselehed. Ü. L. OÜ Verle juhatuse liikmena on kinnitanud, et temal ei ole kokkupuuteid V. Naumovi ja OÜ-ga Portoson, metsamaterjali veoselhed nr 11, nr KE 101 ja nr KE 302 on võltsitud ja tema ei ole mingit metsamaterjali V. Naumovile vedanud. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid on ühelt poolt allkirjastanud V. Naumov ja teiselt poolt OÜ Portoson esindaja T. R. T. R. on kinnitanud, et tema V. Naumovit ei tunne ja ei ole ka mingeid üleandmis-vastuvõtmise akte koostanud. Samuti ei ole ta metsamaterjali ka kelleltki ostnud. Tema olevat küll allkirjastanud OÜ Portoson nimel mingeid pabereid, kuid nende sisu ta ei tea. Ringkonnakohus leiab, et viidatud kirjalike tõendite alusel on ümber lükatud kaebaja seisukoht, nagu oleks tõendatud kaebaja poolt metsamaterjali ostmine. Samuti tekitab ringkonnakohtu arvates kahtlust tehingute tegelikus toimumises ka see, et kuigi V. Naumovi väidete kohaselt toimus metsamaterjali ost OÜ-lt Portoson V. Š. 5 kaudu, siis on viimane kinnitanud vastustajale, et ei tunne kedagi OÜ-st Portoson ning ei ole V. Naumovile metsamaterjali vedamisega tegelenud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud sellised tõendeid, mis annaksid alust vastustajal tekkinud põhjendatud kahtluse, et tehinguid ei toimunud, ümberlükkamiseks. Viru Maakohtu 18.05.2009 otsuse nr 1-08-12289 kohaselt oli OÜ Portoson eesmärgiks alates
- a aprillist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks fiktiivseid arveid. Antud kohtuotsusega tunnistati süüdi M. O. , R. O. , K. K. , M. A. ja T. R. ning OÜ Portoson tegevus sundlõpetati. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et pole esitatud tõendeid, et OÜ Portoson on kaebajale esitanud fiktiivseid arveid. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja esitanud sellekohased tõendid. Kasvava metsa raieõigust väidetavalt võõrandanud isiku, väidetava metsamaterjali vedaja ja T. R. ütluste kohaselt ei ole OÜ Portoson kaebajale metsamaterjali müünud. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei omanud OÜ Portoson reaalset majandustegevust ja OÜ kaudu väljastati erinevatele firmadele maksukohustuse vähendamiseks fiktiivseid arveid. M. O. autos läbiotsimisel leitud kalender-märkmiku 29.08.2007 kuupäeva kandval lehel on märge „P 241 Naumov M 88 500 EEK (5 250 EEK) 83 250 ning 31.08.2007 teisel lehel oli märge „P Naumov M 83 250 EEK – OK“. 04.10.2007 lehel on märge „P 340 Naumov M 123 487 EEK (7 325 EEK) 116 161 EEK. Märkmiku 08.10.2007 teisel lehel on märge „ P 340 Naumov M 116 161 EEK – OK“. OÜ Portoson poolt on 28.08.2007 väljastatud arve nr 241 (summas 88 500 krooni) ja 05.10.2007 arve nr 340 (summas 123 487 krooni) kaebajale väidetavalt müüdud metsamaterjali eest. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja nendest dokumentidest teinud ainuõige järelduse, et OÜ Portoson esitas kaebajale fiktiivsed arved, mille alusel ülekantud summa tagastati kaebajale pärast teenustasu mahaarvamist. Kuna halduskohus on oma otsuses juba käsitlenud kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavust haldusmenetluses, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt seda oma otsuses käsitelda. Riigikohtu halduskolleegium on 02.10.2003 otsuse nr 3-3-1-50-03 p-s korranud oma varasemat seisukohta, et osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud summa tagastatakse ostjale, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Kui arvel märgitud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna käesolevas asjas on kaebaja saanud sisuliselt tagasi kogu kauba eest tasutud raha (v. a fiktiivse arve esitamise eest tasutud teenustasu), siis on ka antud asjas tegemist analoogse olukorraga ja puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebajat ei ole kaasatud kriminaalasja menetlusse, ei ole samuti aluseks vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 kaebaja Agu Timmi poolt