3-10-2750/18

3-10-2750 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-2750 Haldusasi A. J´a kaebus, milles kaebaja taotleb: - Välja mõista Lääne Prefektuurilt kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, mis tekkis seoses kaebaja kinnipidamisega Kuressaare Arestimajas Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2011 Menetlusosalised Kaebaja A. J Vastustaja Lääne Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4: Rahuldada osaliselt A. J´a kaebus haldusasjas nr 3-10-
3. Välja mõista Lääne Prefektuurilt (reg kood … asuk Pikk 18 Pärnu 80089) A. J´a ( sünd…) kasuks 300 (kolmsada) eurot ja mittevaralise kahju katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna 1 3-10-2750 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juunil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 26.06.2010 esitas A. J Lääne Prefektuurile avalduse mittevaralise kahju nõudes, mille aluseks oli kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-
6. 15.10.2010 otsusega jättis Lääne Prefektuur kaebaja avalduse rahuldamata (tl 13-15). 21.10.2010 esitas A. J kohtule kaebuse talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes (tl 5-6). 05.11.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 19-20). 12.11.2010 esitas Lääne Prefektuur vastuväited kaebusele (tl 24-28). 06.12.2010 esitas kaebaja arvamuse vastuväidetele (tl 50-52). 16.05.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 54-55). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipidamise asjaolud toodud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusajas nr 3-09-1678, milles on tuvastatud rikkumised kinnipidamisel. Arestimajas puudusid aknad, ventilatsioon, mille tõttu kamber haises ning kaebaja kannatas õhupuuduse all. Kambris oli ämber koos kambrikaaslase väljaheidetega, mis haises. Kambris puudus WC ning selle kasutamise võimalus vastavalt vajadusele. Taoline olukord põhjustas kaebajale stressi, füüsilisi piinu ja magamatust. Kaebaja väidetel tekitati talle valu ja kannatusi ning kaebuses kirjeldatud asjaoludel kinnipidamisega mittevaralist kahju. Põhjendatud huviks on kaebajal saada kaitset riigivõimu omavoli eest ning hüvitist talle tekitatud kahju eest 15 000 krooni. Välja mõistetud summa tuleb kanda kaebaja õe M. V´i arvelduskontole. Kaebaja esitas arvamuse vastuväidetele. Kaebaja selgituste kohaselt näeb seadus ette aknad kambritele ning päevavalguse puudumise tõttu valutasid kaebajal silmad, kuid silmaarsti arestimajas ei olnud ning vanglas olid silmaarstile pikad järjekorrad. Kaebaja kinnitusel ei võimaldatud tal WC-d kasutada vastavalt vajadusele ega öösel, vaid päevakava alusel. Kaebaja väidetel oli arestimaja juhi ründamine 27.03.2009 seotud arestimaja ebainimlike tingimusega. Kaebaja närvid olid sellistes oludes äärmisel pingul ning ta tarbis rahusteid. Kaebaja ei ole kedagi telefoni teel ähvardanud ning kaebusi esitas ta ka enne vahejuhtumit. Algselt oli tema eesmärgiks kinnipidamistingimuste õigusvastsuse tuvastamine, et esitada hiljem kahjunõue kohtule. Ta ei pidanudki kohe esitama kahjunõuet. Taolistes oludes elamine põhjustab igaühele piinu: tahad WC kasutada, kuid ei saa ning pead kasutama kambris asuvat pange oma vajaduste rahuldamiseks, teise kinnipeetava ees. Hiljem aga viibima 2 3-10-2750 väljaheidetest haisevas, ilma ventilatsioonita kambris. Taoline olukord tekitab magamatust ja stressi. Arestimaja tagumise ukse lahti hoidmine ei leevenda olukorda, sest ka koridoris haiseb. Kaebaja kinnitusel ei saanud ta kuidagi ära hoida mittevaralise kahju tekkimist või seda vähendada. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-2-06 p 13, p 14 on märgitud, et kinnipidamisruumi mittevastavust kehtestatud nõuetele saab pidada inimväärikust alandavaks ja kahjustavaks. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb lähtuda tõekspidamistest, mis ei alanda inimväärikust ning tagab vangide kohtlemisel nende tervise ja väärikuse. Inimväärikust alandaval kohtlemisel on õigus nõuda hüvitist. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas 21.06.2010 kahjunõude vastustajale haldusasjas nr 3-09-1678 tehtud kohtuotsuse alusel, mis jäeti vastustaja 15.10.2010 otsusega rahuldamata. Vastustaja võtab õigeks, et haldusasjas nr 3-09-1678 tehti kindlaks kaebaja kinnipidamiseks kasutatud kambri olukorra õigusvastasus. Kuid kohtud ei teinud kindlaks nende puuduste tagajärgi ega mõju kaebajale, kuna kahjunõuet ei olud esitatud koos toimingute õigusvastaseks tunnistamise kaebusega. Seetõttu tuleb mittevaralise kahju nõude esitamisel kirjeldada tekkinud tagajärgi ja tekitatud kahju, et hinnata riive intensiivust. Samuti tuleb kirjeldada seda, mida kaebaja tegi kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kaebusest nimetatud asjaolud ei selgu, kaebaja on piirdunud üldsõnaliste väidetega ega esitanud tõendeid kinnipidamise tagajärjel tekkinud tervisehäirete kohta. Ventilatsiooni puudulikkust leevendab soojal ajal arestimaja koridori tagumise ukse avatuna hoidmine. Kambrite õhuvahetust leevendab kambri uste luukide avamine. Kaebusest ei selgu, milliseid kannatusi põhjustas aknete puudumine arestimaja kambrites. WC kuulub kambri sisustusse võimaluse korral. Kambris WC puudumist leevendab ühistualeti kasutamine. Pange kasutamine on mõeldav olukorras, kus WC kasutamine ei ole mingil tingimusel võimalik. WC saab kasutada tihedamini kui päevakava ette näeb sh ka öösel. Kaebaja ei esitanud mingeid pretensioone seoses WC kasutamisega. Asjaolu, et kaebaja eelistas WC kasutamisele pange näitab tema elukorraldust kambris. Kõige pikemal arestimajas viibimise ajal oli kaebaja kambris üksinda, muul perioodil jagas ta 3-kohalist kambrit ühe kaaslasega, mistõttu väited alanduste kohta on ülepaisutatud. Mittevastavused ei kahandanud kaebaja aktiivsust kaebuste esitamisel, kuid kaebuses kirjeldatud kinnipidamistingimuste osas kaebaja mingeid pretensioone ei esitanud. Arestimajas viibiv isik peab võimaluse korral püüdma mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendama. Kaebaja nõuded on esitatud tagantjärele. Arvestada tuleb asutuse poolt rakendatavaid abinõusid puuduste kompenseerimiseks. Pelgalt õiguse puudumine ei too endaga kaasa inimväärikuse alandamist või ebainimlikku kohtlemist. Erakordset rõhumist peab suutma kirjeldada. Haldusasjas nr 3-09-1678 on kaebaja kaebuse esitamise eesmärgiks märkinud teiste isikute õiguste kaitse, kuid vastavaid volitusi kaebusele lisatud ei olnud ning antud asjaolu ei saa lugeda põhjendatud huviks. Haldusasjas nr 3-09-1678 viidatakse üldsõnaliselt J. T haldusajale. Asja lahendamiseks ei piisa puuduvate asjade loetelust ning viidetest teise isiku kannatustele ning kaebaja inimväärikuse alandamise hindamisel ei piisa märkest, et kas teised antud arestimajas viibinud isikud on kannatanud kinnipidamistingimuste tõttu. Õiguskantsleri 07.10.2009 vastusest J. T vastusele selgub, et tema pöördumised on olnud eelkõige emotsionaalsed. 3 3-10-2750 Oluline on põhjusliku seose ja tagajärje seos konkreetse isikuga. Kahju hindamise kriteeriumiks on rikkumise intensiivsus, tagajärjed, kompenseerivad meetmed ja mõlema poole käitumine. Samuti ei saa käesoleva asjas väljamõistetav kahju olla suurem, kui J. T´le väljamõistetud summa. Vastustaja hinnangul ei toonud kaebajale arestimajas viibimine kaasa sellised kannatusi, mis ületaksid vabaduse piiramisega kaasnevate ebamugavuste künnise. Arvestades senist kohtupraktikat kahju välja mõistmise suuruse osas, on kaebaja poolt taotletav kahjusumma liiga suur. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb talle avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 3 p
7. Kaebus on esitatud 21.10.
8. Kaebuse kohaselt on kaebuse aluseks haldusasjas nr 3-09-1678 03.09.2010 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud rikkumised, kus kaebaja vaidlustas vastustaja toimingud ajavahemikel 21.07.2008-15.08.2008, 24.10.2008-31.10.2008, 21.11.2008-05.12.2008, 20.03.2009-27.03.2009, 15.05.2009-22.05.2009, mis kohtuotsusega tunnistati õigusvastaseks. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 4 sätestatud tähtaegade jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja on kohtueelses menetluses pöördunud Lääne Prefektuuri poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega summas 15 000 krooni, kus nõude aluseks oli kohtuotsus haldusasjas nr 3-
9. Lääne Prefektuur jättis taotluse 15.10.2010 rahuldamata. Ka käesolevas asjas esitatud kaebuses taotleb kaebaja 15 000 krooni ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist ning kaebuse kohaselt on kahjunõude aluseks kirjeldatud asjaolud tuvastatud haldusasjas nr 3-09-
10. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju tema kinnipidamisel Lääne Prefektuuri Kuressaare arestimajas. Haldusasjas nr 3-09-1678 esitas A. J kaebuse, milles taotles tuvastada Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna toimingute õigusvastasus. Kaevatavad toimingud seisnesid kaebaja kinnipidamises kambrites, mille tingimused olid ebainimlikud ja inimväärikust alandavad, kuna kambris puudusid aknad, WC ning ventilatsioon oli puudulik. Haldusasjas tuvastatud asjaolude kohaselt viibis kaebaja arestimajas ajavahemikul 21.07.2008-15.08.2008, 24.10.2008-31.10.2008, 21.11.2008-05.12.2008, 20.03.2009-27.03.2009, 15.05.2009-22.05.
11. Haldusasjas nr 3-09-1678 jõustunud kohtuotsusega on tunnistatud õigusvastaseks Lääne Prefektuuri toimingud, mille tulemusel osutus võimalikuks A. J´a kinnipidamine menetlusosaliste poolt näidatud perioodidel kambris, kus oli ebapiisav ventilatsioon ning puudusid aknad ning toimingud, mis seisnesid WC kasutamise tingimuste ebapiisavas tagamises. Tulenevalt eeltoodust ei ole vastustaja poolt vastuväidetes kirjeldatud kaebaja käitumine arestimajas seoses erinevate kaebuste esitamise ja arestimaja juhi solvamisega ning kaebaja suhtes tõkendi kohaldamisega (tl 26, 37-38); õiguskantsleri 07.10.2009 vastus J. T´le (tl 47-48); kaebaja kirjavahetus 4 3-10-2750 seoses haldusmenetluses esitatud kaebuse puudustega, kaebaja abiellumissooviga ning interneti portaaliga (tl 29-30, 31-35, 36); J. T osas esitatud kirjavahetus (tl 44-46) seotud kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud kahjunõudega. Seetõttu ei anna kohus hinnangut eelpool viidatud tõenditele ega menetlusosaliste väidetele seoses eelpool nimetatud tõenditega ning nimetatud tõenditega seoses käsitletud asjaoludele. Kuna käesolevas asjas ei anna kohus hinnangut haldusasjas nr 3-09-1678 esitatud kaebuse lubatavusele, ei ole asjakohased vastustaja väited seoses nimetatud haldusasjas esitatud kaebuse puudustega, põhjendatud huviga ning J. T kirjavahetusega (tl 27). Haldusasjas nr 3-09-1678 tehtud kohtuotsuses kirjeldatud asjaolude kohaselt palus kaebaja kaebuse rahuldada põhjusel, et Kuressaare arestimajas on kinnipidamise tingimused ebainimlikud ja alandavad. Põhjendatud huvina märkis kaebaja võimalikku moraalse kahju hüvitamise taotluse esitamist tulevikus. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et arestimaja tingimused valgustuse ja ventilatsiooni osas olid vastuolus vangistusseadusega ettenähtud nõuetega. Ringkonnakohtu otsusega nimetatud haldusasjas on tuvastatud, et arestimaja tingimused WC kasutamise tagamisel olid õigusvastased. Kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et arestimaja tingimused rikkusid kaebaja õigusi ning põhjustasid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Tuvastades inimväärikusele mittevastava kohtlemise, pidas kohus võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist. Vastustaja on käesolevas haldusasjas kaebaja kinnipidamise ruumi tingimuste osas esitanud samad põhjendused, mis haldusasjas nr 3-09-
12. Hinnates vastustaja poolt esitatud väiteid ja asjas kogutud tõendeid kambris valitsenud tingimuste kohta, et tuvastanud kohus asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata haldusasja nr 3-09-1678 kindlaks tehtud asjaolusid. Seega ei ole vastustaja käesolevas asjas ümber lükanud haldusasjas nr 3-09-1678 tuvastatud asjaolusid arestimaja kambri ebarahuldava sanitaarseisundi osas. Arestimajas kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on arestimaja administratsiooni kohustus. Tulenevalt haldusasjas nr 3-09-1678 tuvastatud asjaoludest olid vastustaja toimingud puuduste kompenseerimiseks ebapiisavad ning kaebaja väärikuse kahjustamine oli tingitud haldusorgani tegevusest/tegevusetusest arestimaja kambris nõuetele vastavate tingimuste tagamata jätmisel. Arvestades haldusasjas nr 3-09-1678 tuvastatud asjaolusid arestimaja kinnipidamistingimuste osas, puudusid kaebajal kui kinnipeetaval kohtu hinnangul võimalused oma käitumisega muuta enda kinnipidamise tingimusi. Ka vastustaja oma vastuväidetes ei ole selgitanud ega kirjeldanud võimalusi, mil moel oleks kaebaja saanud oma käitumisega mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada. Hinnates kambri nõuetele vastavuse osas tuvastatud puuduste iseloomu: kambris puudus aken, ventilatsioon oli puudulik, probleemid WC kasutamisel, oli tegemist oluliste puudustega ning 5 3-10-2750 arvestades kaebaja kinnipidamise kestust arestimajas (kokku 65 päeva tl 25), kahjustati kaebaja inimväärikust. Tulenevalt eeltoodust esinevad käesoleval juhul riigivastutuse seaduse §-s 9 sätestatud alused mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja poolt esitatud väidete kohaselt esines tal kambris valitsenud tingimuste tõttu silmade kipitust ning pidevast uksele koputamisest saadud kriimust tekkis nahapõletik (tl 51). Vastustaja kinnitab kaebajale arstiabi osutamist seoses nahapõletikuga ega ole vaidlustanud kaebaja poolt arvamuses kirjeldatud asjaolusid nahapõletiku saamise kohta (tl 25). Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seos kambris valitsenud tingimuste ja kambriuksele koputamise vahel, kuna isikule saabunud tagajärg – nahapõletik – tekkis koputamiste tagajärjel, mitte vahetult vastustaja tegevusest. Kaebaja võtab oma arvamuses õigeks, et tal ei olnud võimalik silmaarsti poole pöörduda erinevatel põhjustel (tl 51). Seega ei ole võimalik asjas tuvastada kaebaja silmade kahjustumist arestimaja kambris viibimise tõttu. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited tema tervise kahjustumise kohta arestimaja kambris viibimise tõttu. Seetõttu on põhjendatud hüvise nõue seoses hingelise valu ja üleelamiste põhjustamisega, mis oli tingitud inimväärikuse alandamisest ning kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ning lähtudes riigivastutuse seaduse § 9 lg 2, on kohtu veendumise kohaselt on õiglane ja põhjendatud määrata kaebajale rahaline hüvitis summas 300 eurot (4 693,98 krooni). Kaebaja taotleb kanda välja mõistetud summa oma õe M. V´i arvelduskontole. Kuna kaebaja poolt esitatud taotluses on toodud üksnes isiku nimi ja arveldusarve number ning puuduvad teised isiku andmed (isikukood, aadress, panga nimetus - kuhu välja mõistetud summa kanda), ei anna kohus kohtuotsusega juhised ülekandmisele kuuluva summa adressaadi kohta. Vastava sisulise taotluse saab kaebaja esitada peale kohtuotsuse jõustumise vastustajale. Annika Vendik Kohtunik 6