KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-3118 Haldusasi

) § 55 lg-ga 1. Vaidlustatud korralduse andmisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Kord) p 23 nõudeid, kuna maavanem jättis korralduse andmisel kontrollimata asjaolud, millele kaebaja oli tähelepanu juhtinud pöördumises maavanema poole enne vaidlustatud korralduse andmist. 3. Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebus ilmselgelt põhjendamatu, kuna korraldusega nr 464 ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi, korraldus ei sisalda ühtegi uut asjaolu erastamise õigusliku aluse, maa suuruse ja asukoha ning juurdepääsu küsimuses, mis oleks kaebajale teadmata ning annaks aluse asuda maa ostueesõigusega erastamise suhtes teisele seisukohale. Eelnevate jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud ehitusloa nr M-26/51 olemasolu ja selle kehtivus, ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus ja maakasutusõigus ning tuvastatud on ostueesõigusega erastatava maa kulgemise piirid. Seetõttu on O. Jallail õigus erastada maad maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 alusel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Sarapu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme (TsMS § 238 lg 4 koosmõjus HKMS §ga 5), kui ei ole teinud põhistatud määrust A. Sarapu taotluse osas võtta asja juurde originaaldokumente. Halduskohus ei ole käsitlenud A. Sarapu kohtukõnede teesides sisalduvaid faktilisi väiteid ega põhjendanud, miks nendega ei nõustu ning on jätnud andmata hinnangu O. Jallaile väljastatud ehitusloa õiguspärasuse osas. Halduskohus ei ole hinnangut andnud sellele, et Taheva Vallavalitsuse ja Valga maavanema erastamist puudutavates korraldustes on osundatud erinevatele maa erastamise alustele.
2. b)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui ei ole uurinud O. Jallaile maa eraldamise otsust ja jätnud välja selgitamata, kas O. Jallaile kuuluvate hoonete puhul on tegemist õigusliku alusega püstitatud ehitistega ning jätnud välja selgitamata ja põhjendamata, millisel alusel saab O. Jallai olla maa erastamise subjektiks.
3. c)Halduskohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, kui arvestas jõustunud kohtulahendeid valikuliselt, jättes tähelepanuta need asjaolud, mis on vastuolus halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.
4. d)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et korraldusega nr 464 ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi. A. Sarapule kui maa tagastamise õigustatud subjektile ei ole tagatud põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimalust, sest ei ole üheselt selge, millisest maareformi seaduse redaktsioonist on maavanem korralduse andmisel lähtunud. Maavanem ei ole täitnud Korra p 23 nõudeid, kuna jättis korralduse nr 464 andmisel kontrollimata asjaolud, millele A. Sarapu oli tähelepanu juhtinud. Halduskohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks maavanem neid asjaolusid ei pidanud kontrollima.
5. e)Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui on viidanud otsuses antud maaga seotud varem tehtud jõustunud kohtulahendite motiivides väidetavalt tuvastatud asjaoludele ja jätnud need asjaolud hindamata kogumis teiste tõenditega ega ole arvestanud A. Sarapu viidetega 2 3-09-3118 varasematele antud asjaga seotud jõustunud kohtulahenditele. Halduskohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei ole kaebusele lisatud tõendeid uurinud ega arvestanud. 6. Valga maavanema vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
6. a)Õige on halduskohtu seisukoht, et taotlus korralduse nr 464 tühistamiseks on ilmselgelt põhjendamatu, kuna nimetatud korraldusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, korralduse vastuvõtmisel on järgitud Korra p-s 23 sätestatud nõudeid. O. Jallaile väljastatud ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on tuvastatud varasemates kohtulahendites. Maavanem on 23. mai 2008. a korraldusega nr 346 „Maavanema järelevalvemenetluse Taheva vallas Laanemetsa külas asuva Kuusaare maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute ning ostueesõigusega erastamise ja tagastamisega seotud otsuste ja korralduste õigusaktidele vastavuse üle lõpetamine“ tuvastanud, et antud tagastamise ja ostueesõigusega erastamise protsessis on kõik Taheva Vallavalitsuse poolt vastu võetud haldusaktid ja haldustoimingud vaidlustatud halduskohtumenetluses ja nende kohta on jõustunud kohtulahendid.
7. b)Tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekus on arvestatud maa väärtusega, pindaladega ja maakorraldusnõuetega ning lahendatud ka tagastatud maale ligipääsu küsimus. 7. Kolmanda isiku O. Jallai vastuses leitakse, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. 9. Vaidlust ei ole selles, et Taheva Vallavalitsus on 8. septembri 2008. a korraldusega nr 84 otsustanud anda nõusoleku 19,91 ha maa ostueesõigusega erastamiseks O. Jallaile kuuluva ehitise juurde. Selle korralduse on A. Sarapuu vaidlustanud, kuid kohtud on tema tühistamiskaebuse rahuldamata jätnud (haldusasi nr 3-08-2437). 10. Seega on asjas olemas eelhaldusakt, millega on erastatava maa suurus juba kindlaks määratud.

§ 60

lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega on vallavalitsuse

1. septembri
2. a korraldus siduv ka maavanemale ning maavanemal on võimalik selle korralduse siduvust vältida üksnes juhul, kui ta kasutab selleks Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 85 sätestatud korda kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle järelevalve teostamiseks ja nende vaidlustamiseks. Järelikult oli maavanemal põhimõtteliselt ka vallavalitsuse
3. septembri
4. a korralduse õiguspärasuse kontrollimise kohustus, kuid arvestada tuleb siinjuures seda, et vallavalitsuse
5. septembri
6. a korraldus nr 84 oli läbinud kohtuliku kontrolli ning kohtud olid asunud seisukohale, et see haldusakt on õiguspärane. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellises olukorras maavanemale ette heita järelevalvekohustuse teostamata jätmist. Pärast vallavalitsuse korralduse suhtes toimunud kohtumenetlust ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, millest kohtuliku kontrolli ajal ei teatud või mis võiks viia otsuse tühistamiseni. Vaidlus käis selles kohtuvaidluses sisuliselt samade küsimuste üle – kas O. Jallai ehitised on 3 3-09-3118 püstitatud õiguslikul alusel ja kas ehitusluba on õiguspärane – mida püütakse tõstatada ka käesolevas kohtuvaidluses.
7. Asjaolu, et vallavalitsuse
8. septembri
9. a korralduses nr 84 oli kirjas, et maa erastatakse ehitise juurde ning et vaidlustatud maavanema korralduses oli märgitud teistmoodi - et maa müüakse ehitusloa omanikule - ei ole vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu istungil kinnitas vastustaja esindaja, et maavanemal ei olnud tahtlust erastamise alust muuta ning et ehitusloale viidati üksnes infosüsteemi eripära tõttu, kuna ehitised ei ole veel ehitusregistris.

§ 58

kohaselt ei kuulu haldusakt tühistamisele vormivea tõttu, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on ilmne, et vaidlustatud korralduses ehitise asemel ehitusloa märkimine on vormiviga, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. Erastatava maa suurus – 19,9 ha – on jäänud samaks nagu oli vallavalitsuse korralduses nr

1. Seetõttu ei saanud vaidlustatud korralduses erastamise faktilise alusega eksimine iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, sest maa erastamise õiguslik alus ja piirid olid kindlaks määratud juba Taheva Vallavalitsuse
2. septembri
3. a korralduses nr
5. Haldusasjas nr 3-08-2437, kus vaieldi Taheva Vallavalitsuse
6. septembri
7. a korralduse nr 84 õiguspärasuse üle, olid kaebaja poolt esitatud põhimõtteliselt samad väited, mis käesolevaski asjas – et O. Jallai ehitised on ebaseaduslikud ja et ehitusluba polnud õiguspärane. Selles asjas on kohtud leidnud, et need väited pole paikapidavad ja O. Jallail on erastamisõigus. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesolevas asjas esitatud täiendavaid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda O. Jallaile maa erastamise õiguspärasuses. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata üle kõiki haldusasjas nr 3-08-2437 võetud seisukohti.
8. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et maavanema korraldusest ei nähtu, millise maareformi seaduse redaktsioonist lähtudes on korraldus antud.

§ 54

järgi on õiguspärase haldusakti eelduseks see, et akt oleks kooskõlas akti andmise ajal kehtiva õigusega. Käesoleval juhul ei ole alust kahelda, et vaidlustatud korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas.

1. Ehitusloa originaali väljanõudmine ei ole käesolevas asjas oluline. Vallavalitsuse
2. septembri
3. a korraldusega oli otsustatud erastamine ehitise juurde. Nagu eelpool märgitud, ei ole maavanema eksimus vaidlustatud korralduses ehitusloale viitamisel asja sisulist lahendust mõjutav asjaolu. Seetõttu puudub vajadus käesolevas vaidluses ehitusloa juurde tagasi pöörduda.
4. Kuna vallavalitsuse
5. septembri
6. a korraldus nr 84 oli kohtuliku kontrolli läbinud ja kehtiv haldusakt, puudub käesolevas asjas vajadus ja võimalus hakata uuesti hindama O. Jallaile maa eraldamise otsust ja elamu ehitamise asjaolusid. Maavanema korralduse vaidlustamise kaudu ei ole võimalik asuda uuesti vaidlustama vallavalitsuse korraldust nr 84 maa erastamisega nõustumise kohta. Seetõttu ei saa halduskohtule ette heita ka kohtumenetluse normide rikkumist uurimisprintsiibiga seonduvalt.
7. Apellandi poolt kohtumenetluses esitatud väited maa erastamise erinevate menetluslike aspektide õigusvastasuse osas ei saanud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud maavanema korraldusest riivab kaebaja õigusi üksnes haldusakti see osa, millega otsustatakse O. Jallaile maa müüa. Muus osas (erastatava maa hind jms) haldusaktiga lahendatud küsimused kaebaja õigusi riivata ei saa ja selles osas ei pea kohus HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt korralduse õiguspärasusele hinnangut andma. 4 3-09-3118
8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisuga, et halduskohus on rikkunud TsMS 238 lg-t 4, mille kohaselt tuleb tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teha põhjendatud määrus. Apellant väidab, et tema taotluse osas erinevate tõendite väljanõudmiseks ei ole tehtud määrust. TsMS § 464 lg 2 võimaldab teha määrusi kohtuistungil ka suuliselt tingimusel, et see protokollitakse. Halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt on halduskohus sellise määruse teinud (tl 107). Kaebaja kohtukõne kirjalikele seisukohtadele osaliselt vastamata jätmine halduskohtu poolt ei ole samuti halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Olulisemaid ja asjas tähtsust omavaid küsimusi on halduskohus käsitlenud.
9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene