KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2010, Tartu 3-09-669 Haldusasja number Haldusa

§ 25lg 3 esimene lause).

1. Kaebaja etteheide, et kohus ei võtnud
2. septembri
3. a istungil vastu käskkirja tühistamise nõuet, on põhjendamatu. Sellist nõuet esialgses kaebuses ei sisaldunud. Täiendava nõude oleks kaebusele saanud lisada vaid kaebuse muutmise teel. Selleks oleks pidanud olema vastustaja nõusolek või kaebuse muutmine oleks pidanud halduskohtu hinnangul olema otstarbekas (

§ 19lg 8).

Asja materjalide hulgast ei nähtu vastustaja nõusolekut kaebuse muutmiseks. Käskkirja vaidlustamise tähtaeg oli kohtuistungi toimumise ajaks möödunud (

§ 9

lg 3) ning käskkirja tühistamine ei olnud kaebuse eesmärgi (hüvitise saamine) saavutamiseks vajalik. Seega ei pidanud halduskohus lugema kaebuse muutmist otstarbekaks. II

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus
2. oktoobri
3. a käskkirjaga tekitatud võimaliku kahju osas rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada ning asi saata uueks arutamiseks halduskohtule.
4. Kuna
5. oktoobri
6. a käskkirjale jäi halduskohtus tervikuna hinnang andmata, ei pea ringkonnakohus õigustatuks selle omapoolset kontrollimist. See piiraks menetlusosaliste õigust kaevata edasi tõenditele antud kohtuliku hinnangu peale. Samuti ei ole seni asjas kogutud tõendid ning ringkonnakohtu poolt täiendavalt kogutud distsiplinaarmenetluse materjalid piisavad käskkirja õiguspärasuse osas seisukoha kujundamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt rünnati
7. septembril 2008 ka kaebajat, sest ka kaebaja sai kehavigastusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja sattus kaklusse, ei tähenda, et tema tegu oleks olnud õigusvastane. Distsiplinaarsüüteo muudele tunnustele vastava teo õigusvastasus võib analoogselt karistusseadustiku § 28 lg-s 1 sätestatule olla välistatud, kui isik tõrjub teoga vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
8. Käesoleval juhul tuleb täiendavalt koguda ja hinnata tõendeid selle kohta, kas kaebaja teole eelnes tema kambrikaaslase poolne rünnak või sellega ähvardamine ning kas kaebaja tegevus piirdus nimetatud ründe tõrjumisega või väljus see hädakaitse piiridest. Asjakohasteks tõenditeks võivad osutuda kambrikaaslase ja sündmuskoha juures viibinud vanglaametnike ütlused. Samuti tuleb halduskohtul uurida, kas
9. septembri
10. a intsidendiga seoses algatati distsiplinaar- või kriminaalmenetlus teise kakluses osalenu suhtes ning kas selles menetluses kogutud teave võib olla asjakohaseks tõendiks käesolevas asjas. 4
11. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et
12. oktoobri
13. a käskkirja andmisel ei ole rikutud topeltkaristamise keeldu. Lukustatud kambrisse paigutamise mõju võib küll sarnaneda kartserikaristuse mõjudega, kui tegemist ei ole karistava, vaid ennetava julgeolekumeetmega (VangS § 69 lg 2 p 4). Eraldi lukustatud kambrisse paigutamise õiguspärasus ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas nõudnud kahju hüvitamist lukustatud kambris viibitud aja eest. III
14. Osas, mis puudutab distsiplinaarkaristuse täideviimist, on apellatsioonkaebus põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Kaebaja väidab, et kartserisse paigutamine
16. oktoobri
17. a käskkirja alusel oli õigusvastane, sest eelnevalt ei viidud läbi arstlikku kontrolli. Kaebaja väitel halvenes selle tõttu kaebaja tervis.
18. Nende väidetega ei saa nõustuda. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et arst on kaebaja tervisekaardi andmete alusel pidanud kartserisse paigutamist lubatavaks (tl 25). Õigusnormidest ei tulene nõuet, et arst peaks kartserisse paigutatava isiku igal juhul eelnevalt ja isiklikult läbi vaatama. Välistada ei saa, et selline kohustus tuleneb tervisepõhiõigusest (PS § 28 lg 1), kui isikul esinevad kartserisse paigutamise hetkel ilmselged haigusetunnused või kui ta avaldab oma tervise kohta kaebusi. Antud juhul puuduvad selle kohta igasugused tõendid ning vastavat väidet ei nähtu ka kaebaja avaldustest.
19. Isegi kui kaebajal esinesid külmetushaiguse nähud, ei muudaks see kartserikaristuse täitmisele pööramist ja selle täitmise jätkamist õigusvastaseks, kui kaebaja oma haigusele tähelepanu ei juhtinud. Kaebaja ei ole millegagi lükanud ümber halduskohtu poolt tuvastatud asjaolu, et ka kartseris viibimise ajal ei taotlenud kaebaja enda läbivaatamist arsti poolt. Ka ravimite saamine kartseris, mida vangla ei ole kahtluse alla seadnud (tl 57), ei kinnita arstiabi taotlemist seoses külmetusega. Samal põhjusel ei ole määravat tähtsust kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil tõstatatud küsimusel, kas kohtule on jäänud esitamata leheküljed tervisekaardist, mis kajastavad ravimite saamist pärast kartseris viibimist. Lisaks tervisekaardi koopiale tõendab kartseris viibimise ajal ja selle järgselt külmetushaiguse kohta kaebuste puudumist
20. mai
21. a meditsiiniline õiend. IV
22. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta ei ole ringkonnakohtule dokumente esitatud. Ringkonnakohtu
23. oktoobri
24. a määrusega vabastati kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Einar Vene Maili Lokk 5 Ivo Pilving