← Eesti

2-11-32016/3

Obsah (10)§ 187§ 477§ 371§ 363§ 32§ 334§ 340§ 372§ 173§ 168

2-11-32016 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad ja Viru Maakohus Leanika Tamm 04. august 2011, Narva kohtumaja 2-11-32016 S

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud S D esitas

  1. juulil 2011 Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. Kohus jättis
  2. juuli 2011 määrusega avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama kohtule 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest nõuetekohase avalduse ja tasuma riigilõivu. Avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole esitanud nõuetekohast avaldust ja ei ole avalduselt riigilõivu tasunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 6 alusel lahendatakse hagita menetluses nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

§ 477

lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 9 alusel alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud

§-s 363.

§ 363

lg 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

§ 32

lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

§ 334

lg 1 järgi avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohus märkis käiguta jätmise määruses, et esitatud avaldus ei vasta vorminõutele: avaldusele ei ole lisatud tõendeid, samuti avaldusest ei selgu lapse nimel tehingu tegemise vajadus, avaldus ei ole eesti keeles ega esitatud arvutikirjas. Kohus selgitas avaldajale, et temal tuleb esitada nõuetekohane avaldus eesti keeles (või tõlgituna eesti keelde) masinakirjas, avalduses kirjeldada täpsemalt faktilised asjaolud, põhjendada oma nõue ja vajadusel lisada tõendid. Avaldaja ei ole nimetatud puudusi kõrvaldanud.

§ 371

lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) 57 lg 3 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on hagita perekonnaasi ning esitatud avalduselt tuleb tasuda riigilõiv summas 12,78 eurot. Kohus andis avaldajale tähaja riigilõivu tasumiseks. Avaldaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul rigilõivu tasunud.

§ 340

¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 340

¹ lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 340¹ lg-st 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt

§ 372lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida 2

(2)menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas

§ 173

lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-32016 tuleb jätta avaldaja kanda. Leanika Tamm Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.