Obsah (4)

§ 124§ 131§ 117§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1668 Haldusasi A

§ 124lg 1 alusel ning mõistis Ida Prefektuurilt A.

Melderi kasuks välja

§ 131lg 3 alusel hüvitise 3 kuu ametipalga ulatuses.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A. Melderi kaebus eelpoolnimetatud nõuete osas rahuldamata.

1. Jätta halduskohtu 15.03.2010 otsus jõusse osas, millega rahuldati A. Melderi kaebus saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 01.07.2009 eest, muutes selles osas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust ja sõnastades selle järgmiselt: „Teha Ida Prefektuurile ettekirjutus RESOLUTSIOON määrata kindlaks ja maksta Aleksei Melderile välja saamatajäänud ametipalk ühe tööpäeva, s. o 01.07.2009 eest“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2. Aleksei Melder esitas 31.07.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri 25.06.2009 käskkirja nr 168p tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks või teenistusest vabastamise aluse muutmiseks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 124 lg 1 alusel, 01.07.2009 ja 02.07.2009 teenistuses oldud päevade eest saamata jäänud palga väljamõistmiseks ning hüvitise saamiseks 3 kuu ametipalga ulatuses. Kaebuse kohaselt vabastati A. Melder politseiteenistusest alates 01.07.2009 Ida Politseiprefektuuri 25.06.2009 käskkirja nr 168p alusel ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudus C1 tasemel eesti keele oskust tõendav tunnistus, s. o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Kaebajale anti vajaliku keeleoskuse omandamiseks tähtaeg esmalt 31.12.1999, seejärel 01.12.2005 ja 01.11.

1. Seisuga 01.06.2009 pidi kaebaja esitama tööandjale eesti keele oskust tõendava dokumendi. 01.06.2009 teatas A. Melder Ida Politseiprefektuurile, et aasta alguses kontrollis Politseiameti komisjon tema eesti keele oskust, mille tulemusena tehti kaebajale ettepanek tõsta eesti keele oskuse taset. Kaebaja palus registreerida end eesti keele kursustele ning samas tegeles ta pidevalt individuaalkorras eesti keele õppimisega, kuna talle öeldi, et ta peab valdama eesti keelt C kategooria tasemel. 01.07.2008 esitas kaebaja Ida Politseiprefektuurile riigikeele C kategooria oskuse tunnistuse. Kaebaja vabastati teenistusest ebaõiglaselt, kuna ta tegeles eesti keele oskuse taseme tõstmisega ja registreeris end Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses eesti keele B1 kategooria eksamile. Kaebaja ei olnud teadlik sellest, et tema 15.02.1994 eesti keele C kategooria tunnistus vastab käesoleval ajal eesti keele B1 kategooriale, kuna Ida Politseiprefektuuri personalitalituses keegi talle seda ei selgitanud. Kaebaja mittevastavusest keeleseaduse (edaspidi KeeleS) nõuetele teadis tööandja juba ammu. Kaebajale ei ole tehtud märkusi ebapiisava riigikeele valdamise kohta inimestega suhtlemisel või dokumentide täitmisel. C1 tasemel eesti keele valdamise tunnistus puudus umbes 100-l Ida Politseiprefektuuri teenistujal, kuid teenistusleping lõpetati peale tema veel ainult mõne isikuga. Kaebajat ei hoiatatud õigeaegselt, et ta on alates 01.07.2009 vabastatud politseiteenistusest, mistõttu ta jätkas teenistuskohustuste täitmist ja alles 01.07.2009 tutvustati talle teenistusest vabastamise käskkirja. Samal päeval väljastati talle asjaajamise ja vara üleandmise ja vastuvõtmise akt. Teenistussuhted kaebajaga lõppesid mitte 30.06.2009, vaid 02.07.
2. Kuna A. Melder
3. a teenistusse asudes riigikeelt ei vallanud, siis rikkus Ida Politseiprefektuur tema teenistusse võtmisega seadust ja oleks pidanud ta teenistusest vabastama

§ 124

lg 1 alusel, millega kaasneb

§ 131

lg 3 järgi õigus politseiteenistusest vabastamisel saada hüvitist 3 kuu ametipalga ulatuses.

1. Ida Politseiprefektuur (alates 01.01.2010 Ida Prefektuur) palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt saatis 25.05.2009 Ida Politseiprefektuur kaebajale teate, milles palus esitada seisuga 01.06.2009 nõutaval tasemel eesti keele oskust tõendav dokument. Samas teavitati kaebajat asjaolust, et kohustusliku keeleoskuse taseme puudumise korral vabastatakse ta politseiteenistusest 01.07.2009, kuna puudub tema senise keeleoskuse 2 tasemele vastav ametikoht. Vastustaja 25.05.2009 teate sai kaebaja kätte allkirja vastu 26.05.
2. Kaebaja töötas politseiametnikuna alates
3. a ning eesti keele kõrgtasemel valdamise nõue on politseiametnikele kehtinud alates
4. a. Alates
5. a korraldab politseiasutus igal aastal eesti keele kursusi, et anda ametnikele võimalus viia riigikeele oskus kooskõlla kehtestatud nõuetega ja omandada keeleoskust tõendav dokument. Võimalus keeleõppes osalemiseks on antud kõigile ametnikele ja keeleõpe ei ole tasuline. Info keeleõppe ja eksamite sooritamise kohta on pidevalt olemas Ida Prefektuuri kodulehel ja keeleõppega tegeleb Ida Prefektuuris vastav ametnik. Ida Politseiprefektuur tegi kõik endast oleneva ja piisavalt pikka aega mööndusi, et kaebaja saaks viia oma keeleoskuse kooskõlla seadusega sätestatud nõuetele ja omandada keeleoskust tõendav dokument, kuid kaebaja ei ole näidanud üles sellekohast initsiatiivi. Kaebajat ei ole vabastatud teenistusest ebapiisava keeleoskuse tõttu (

§ 117lg 1 p 4), kuna Ida Politseiprefektuur ei olnud pädev tema keeleoskust hindama.

Politseitöötajate tööaja juulikuu graafik oli paigutatud politseiosakonna stendile ning politseiametnikele igal ajal nähtav. A. Melder, olles 26.06.2009 ja 27.06 2009 tööl, pidi olema teadlik asjaolust, et teda ei olnud enam juulikuu tööajagraafikus ning see asjaolu viitas tema politseiteenistusest vabastamisele alates 01.07.

1. Põhjendamatu on kaebaja väide, et teda ei olnud õigeaegselt hoiatatud sellest, et ta alates 01.07.2009 vabastatakse politseiteenistusest. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus rahuldas 15.03.2010 otsusega A. Melderi kaebuse ja mõistis Ida Prefektuurilt välja A. Melderi kasuks saamata jäänud palga 01.07.2009 ja 02.07.2009 teenistuses oldud päevade eest, muutis A. Melderi teenistusest vabastamise alust ja luges ta teenistusest vabastatuks

§ 124

lg 1 alusel teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ning mõistis Ida Prefektuurilt A. Melderi kasuks välja

§ 131lg 3 alusel hüvitise 3 kuu ametipalga ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on leidnud tuvastamist, et A. Melder, asudes tööle 1989 siseasjade organites, ei vallanud eesti keelt nõutaval tasemel ning vastustaja oli sellest teadlik. 05.02.1993 võttis A. Melder endale kohustuse õppida ära riigikeel vastavalt tema ametikoha vajadustele ja sooritada 01.02.1994 E kategooria keeleeksam. Kaebaja oli teadlik asjaolust, et eksami sooritamata jätmisel on tööandajal õigus lõpetada temaga tööleping ametialase mittevastavuse tõttu politseiteenistuse määrustiku § 42 p 6 alusel. A. Melderi politseiteenistusse võtmisel pärast politseiseaduse (edaspidi PolS) jõustumist 01.03.1991 rikuti PolS § 16 lg-t 1, mis sätestas, et politseiametnik peab valdama riigikeelt ja olema võimeline suhtlema oma teenistusülesannete täitmisel vastavas piirkonnas üldkasutatavas keeles. Seega lõpetas vastustaja põhjendatult kaebajaga teenistussuhte. A. Melder kinnitab, et 01.03.1991, kui jõustus PolS, ta riigikeelt ei vallanud. Antud juhul oleks võinud kaebaja ka koondada, sest ametniku vabastamine teenistusest teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu pärast 19-aastast teenistuses olemist on ebareaalne ega ole kooskõlas

-i põhimõtetega. Kaebajale anti Ida Politseiprefektuuri 25.06.2009 teenistusest vabastamise käskkiri nr 168p kätte 01.07.

1. 25.05.2009 edastas Ida Politseiprefektuur kaebajale teatise, et kohustusliku keeleoskuse taseme puudumise korral vabastatakse ta politseiteenistusest 01.07.
2. Sellisel juhul oli kaebajal viimane ametisoleku päev 30.06.
3. Vaidlustatud käskkirja p 3 kohaselt kohustati A. Melderit andma teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara ja asjaajamine üle komissar T. K. hiljemalt 30.06.
4. T. K. läks 30.06.2009 puhkusele ja seetõttu ei saanud kaebaja anda õigeaegselt üle tema käes olevat vara ja dokumente, mistõttu kaebaja oli sunnitud käima tööl veel 01.07.2009 ja 02.07.
5. Toimikus olevast ametniku asjaajamise ja vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et A. Melder andis 01.07.2009 ja 02.07.2009 üle tema käsutuses olnud vara, kuigi samas aktis on ametniku asjaajamise ja vara üleandmise tähtajaks märgitud 30.06.
6. Kuna 3 tõendamist leidis, et kaebaja täitis oma ametikohustusi ka 01.07.2009 ja 02.07.2009, siis on põhjendatud kaebaja taotlus palga väljamõistmiseks 01.07.2009 ja 02.07.2009 töötatud päevade eest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Ida Prefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
8. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta A. Melderi kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole vastustaja A. Melderi teenistusse võtmisel eeskirju rikkunud, kuna isikute teenistusse võtmisel ei saanud teha takistusi, kuni ei olnud sätestatud keeleoskuse tasemenõuded ja kontrolli kord.
9. a kehtinud Eesti NSV keeleseaduse § 4 kohaselt üksikisikutega tööalaselt suhtlevatele isikutele kehtestatakse keeleoskusnõuded. Sama seaduse § 37 sätestas, et § 4 rakendub järk-järgult 4 aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Seega anti eesti keelt mittevaldavatele isikutele võimalus jätkata töötamist ning ette valmistuda keelenõuetest tulenevalt teenistuse jätkamiseks tingimusel, et nad saavutavad järk-järgult keeleoskuse taseme. Kuna A. Melder asus politseisse tööle 1991, aga

jõustus 1996, ei saa lähtuda

-s sätestatud teenistusse võtmise eeskirjadest. Halduskohus on 01.04.1995 jõustunud keeleseadusele viidates jätnud tähelepanuta, et A. Melder töötas alates 1989. a siseasjade organites ning alates 01.03.1991, kui loodi Eesti Vabariigi politsei, viidi ta tema enda soovil üle politsei teenistusse. Keeleoskust ei saa hinnata teenistusest vabastamist otsustav isik, vaid seda saab hinnata pädev organ. Politseiteenistuse eelduseks oleval tasemel eesti keele oskamist on politseiametnikul võimalik tõendada üksnes vastava tasemetunnistusega. Halduskohtu otsuse põhjendavast osast ei selgu, miks kohus tunnistas otsuse resolutsioonis, et A. Melderi teenistusest vabastamise alust tuleb muuta, kuigi asus seisukohale, et teenistusse võtmise eeskirjade rikkumine on ebareaalne ja vastuolus

-i põhimõtetega. Samuti ei selgu, millele on halduskohus tuginenud, kui leidis, et kaebaja oleks võinud koondada. Ida Prefektuuri koosseisus ettenähtud ametikohti ei vähendatud, mistõttu ei saaks rakendada A. Melderi teenistusest vabastamist koondamise tõttu. T. K. puhkus algas 01.07.2009, mitte 30.06.2009, nagu märgib halduskohus, põhjendamata seejuures, miks ta pole arvestanud Ida Prefektuuri esitatud tõenditega. 01.07.2009 oli A. Melderiga teenistussuhe juba lõppenud, kuid see ei vabasta ametnikku asjaajamise ja vara üleandmise kohustusest. 2 päeva kestnud asjaajamise ja vara üleandmine on A. Melderi poolne viivitus, mille eest Ida Prefektuur ei saa vastutada. 5. A. Melder vaidleb Ida Prefektuuri apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt seisnes 25.06.2009 käskkirja nr 168p ebaseaduslikkus selles, et A. Melder ei vallanud eesti keelt juba teenistusse võtmisel. Järelikult A. Melderi ametisse nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju ja seetõttu oleks Ida Politseiprefektuur pidanud A. Melderi teenistusest vabastama

§ 124lg 1 alusel.

Tähtsust ei oma asjaolu, et A. Melderi politseisse teenistusse võtmisel ei kehtinud

, sest A. Melderi politseiteenistusse võtmist keelav norm sisaldus ka

1. a kehtinud PolS §-s
2. 30.06.2009, viibides oma töökohal, helistas A. Melder tööpäeva lõpus oma vahetule ülemusele T. K. , et saada teada, milline on tema järgmise kuu töögraafik. T. K. vastas, et ta ei tea midagi. Peale seda helistas A. Melder personaliosakonda, kust talle öeldi, et ta tuleks 01.07.2009 personaliosakonda. 01.07.2009 täitis A. Melder oma funktsionaalkohustused, kuulas üle isikud seoses tema menetluses olnud materjalidega. Peale tööpäeva tutvustati talle personaliosakonnas Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.06.2009 käskkirja nr 168p ja väljastati ametniku asjaajamise ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Samasuguse tekstiga teatisi nagu 25.05.2009 teatis, esitas Ida Prefektuur A. Melderile ka varasemalt, kuid kuna tegelikku teenistusest vabastamist ei järgnenud, siis ei olnud 4 A. Melderil alust arvata, et seekord teenistussuhe temaga lõpetatakse. Seda enam, et ta oli ennast kirja pannud eesti keele eksamile ning oli esitanud ka vastavasisulise kirja politseile. A. Melder võttis osa politsei poolt korraldatud kursustest vastavalt võimalusele, s. t kuidas võimaldas töökohustuste täitmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Ida Prefektuuri apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu 15.03.2010 otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus mõistis Ida Prefektuurilt välja A. Melderi kasuks saamata jäänud palga 02.07.2009 eest, muutis A. Melderi teenistusest vabastamise alust ja luges ta teenistusest vabastatuks

§ 124

lg 1 alusel teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ning mõistis Ida Prefektuurilt A. Melderi kasuks välja

§ 131lg 3 alusel hüvitise 3 kuu ametipalga ulatuses.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab A. Melderi kaebuse ülalviidatud nõuete osas rahuldamata. Osas, millega rahuldati A. Melderi kaebus tema kasuks 01.07.2009 eest saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, tuleb halduskohtu 15.03.2010 otsus jätta jõusse, kuid ringkonnakohus peab selles osas vajalikuks muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „Teha Ida Prefektuurile ettekirjutus määrata kindlaks ja maksta Aleksei Melderile välja saamatajäänud ametipalk ühe tööpäeva, s. o 01.07.2009 eest“. 8. Halduskohus rahuldas A. Melderi kaebuse, mõistes Ida Prefektuurilt kaebaja kasuks välja saamata jäänud palga 01.07.2009 ja 02.07.2009 teenistuses oldud päevade eest, muutis A. Melderi teenistusest vabastamise alust ja luges ta teenistusest vabastatuks

§ 124

lg 1 alusel teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ning mõistis Ida Prefektuurilt A. Melderi kasuks välja

§ 131lg 3 alusel hüvitise 3 kuu ametipalga ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt rikuti A. Melderi politseiteenistusse võtmisel pärast PolS jõustumist 01.03.1991 PolS § 16 lg-t 1, mis sätestas, et politseiametnik peab valdama riigikeelt. A. Melder kinnitas, et 01.03.1991, kui jõustus PolS, ta riigikeelt ei vallanud ja seetõttu oleks tulnud ta lugeda teenistusest vabastatuks

§ 124

lg 1 alusel teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu.

§ 124

annab asutusele võimaluse parandada isiku teenistusse võtmisel tehtud viga ning vabastada isik selles sättes nimetatud alusel (st teenistusse võtmise eeskirja rikkumise tõttu). Ringkonnakohus nõustub Ida Prefektuuri seisukohaga, et halduskohus ei ole tegelikult välja selgitanud teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise esinemist, mis on

§ 124lg 1 kohaldamise eelduseks. Pol

S (jõustus 01.03.1991) § 16 lg 1 nägi küll ette, et politseiametnik peab valdama riigikeelt, kuid sel hetkel puudus veel kontroll seaduse rakendamise üle. Sel ajal kehtinud Eesti NSV keeleseaduse (kehtis kuni 01.04.1995) § 4 sätestas, et üksikisikutega tööalaselt suhtlevatele isikutele, nagu kõik juhtivtöötajad, riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste, ühiskondlike organisatsioonide, õigussüsteemi, korrakaitse- ja järelevalveorganite töötajad, meditsiinipersonal, ajakirjanikud, teenindus-, kaubandus-, side-, õnnetus- ja päästeteenistuse töötajad ning muud, kehtestatakse keeleoskusnõuded. Eesti keele ja vene keele ning muude keelte valdamine ja kasutamine oli kohustuslik Eesti NSV keeleseaduse § 37 alusel kehtestatavate nõuete piires. Sama seaduse §-s 37 oli sätestatud, et paragrahv 4 rakendub järk-järgult nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Seega oli eesti keelt mittevaldavatele isikutele antud võimalus jätkata töötamist tingimusel, et nad saavutavad järk-järgult vajaliku keeleoskuse taseme. Eeltoodust tulenevalt ei tulnud PolS jõustumisel koheselt vabastada teenistusest ametnikke, kes eesti keelt ei vallanud, või jätta neid teenistusse võtmata, sest Eesti NSV keeleseadusega alles lubati seada sisse vastavad keeleoskusnõuded ning keele õpetamise kord. 5 12.02.1991 kinnitati politseiteenistuse määrustik ja selles kehtestati, et endiste siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvad isikud viiakse nende soovil üle politseiteenistusse. A. Melder töötas alates 1989. a siseasjade organites ning alates 01.03.1991, kui loodi Eesti politsei, viidi ta tema enda soovil üle politseiteenistusse. Kuigi PolS-s oli 1991. a sätestatud riigikeele valdamise nõue, puudusid tol hetkel kehtinud keeleseaduses või muus selle alusel antud aktis politseiteenistuses töötava isiku osas nõutavad keeleoskuse tasemed ja nende kirjeldus. Seega ei saanud üksnes PolS §-st 16 lg 1 tulenevalt teha isikute teenistusse võtmisel takistusi, kuni ei olnud sätestatud keeleoskuse tasemenõuded ja selle kontrolli korda. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et A. Melderi teenistusse võtmisel rikuti tema teenistusse võtmise eeskirju

§ 124mõttes.

Halduskohus on otsuses viidanud ka

§-le 14, mis sätestab tingimused ametnike eesti keele oskuse suhtes. Kuna A. Melder asus politseisse tööle 1991. a, aga

jõustus 01.01.1996, ei saa antud juhul teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamisel lähtuda

-i §-st 14. Seega puudus ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul alus muuta A. Melderi teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta teenistusest vabastatuks

§ 124

lg 1 alusel teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu ning mõista Ida Prefektuurilt A. Melderi kasuks välja

§ 131lg 3 alusel välja hüvitis 3 kuu ametipalga ulatuses.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on samas oma sisult ka vastuoluline, sest otsuse põhjendavas osas on kohus asunud seisukohale, et: „... antud juhul oleks võinud tulla kõne alla kaebaja koondamine, sest ametniku vabastamine teenistusest teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu pärast 19-aastast teenistuses olemist on ebareaalne ega ole kooskõlas

-i põhimõtetega ...". Antud juhul ei selgu otsuse põhjendavast osast piisavalt arusaadavalt, miks kohus otsuse resolutsioonis leidis, et A. Melderi teenistusest vabastamise alust tuleb muuta, kuigi on otsuse põhjendavas osas asunud seisukohale, et antud juhul on teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu kaebaja ametist vabastamine ebareaalne ja vastuolus

-i põhimõtetega, ning pigem oleks tulnud ta koondada. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millele kohus on tuginenud jõudes seisukohale, et antud juhul oleks võinud kõne alla tulla kaebaja koondamine. 9. Halduskohtule esitatud kaebusest tulenevalt oli vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud

§ 117lg 1 p 3 ja lg 5.

1. a reguleeris avalike teenistujate keeleoskuse tasemeid Vabariigi Valitsuse poolt 26.06.2008 vastu võetud määrus nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 105), mille § 12 p 17 järgi nõutakse politseiametnikelt eesti keele oskust vähemalt C1 tasemel. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 5 lg 1 p-i 8 kohaselt on vanemkonstaabel politseiametnik. Toimiku materjalidest nähtuvalt töötab A. Melder politseiametnikuna alates
2. a. Eesti keele kõrgtasemel valdamise nõue politseiametnikele on kehtinud
3. a alates. A. Melder võttis endale juba 05.02.1993 kohustuse õppida ära riigikeel vastavalt tema ametikoha vajadustele ja sooritada hiljemalt 01.02.1994 E kategooria keeleeksam. A. Melderile väljastati 15.04.1994 eesti keele C kategooria tunnistus, mis vastab algtaseme keeleoskusele. KeeleS § 284 lg 1 p 1 kohaselt loetakse enne 01.07.2008 väljastatud eesti keele algtaseme keeleoskuse tunnistus vastavaks B1 taseme tunnistusele. Keeleinspektsiooni poolt 19.06.1999 koostatud kontrollaktist nr 14-471 nähtub, et A. Melder omab riigikeeleoskuse C kategooriat ja tema keeleoskus vastab C kategooria tasemele, kuid ta peab omama kõrgtaset. Nimetatud aktiga tehti A. Melderile ettekirjutus ning teda kohustati sooritama kesktaseme eksam ja seda hiljemalt 31.12.
4. 10.04.2001 on koostatud keeleoskuse kontrollakt nr 14-1607, millest nähtub, et tema ametikohal on kehtestatud kohustuslikuks eesti keele oskuse tasemeks kõrgtase, kuid tegelik eesti keele oskus vastab A. Melderil kesktasemele. Aktiga tehti A. Melderile ettekirjutus KeeleS rikkumise kohta ning kohustati sooritama tasemeeksam hiljemalt 01.07.
5. 6 Keeleinspektsiooni poolt koostati 07.12.2004 keeleoskuse kontrollakt nr 14-1959, millest nähtub, et ametikohal nõutav keeleoskus peab vastama kõrgtasemele, kuid A. Melderi tegelik eestikeele oskus vastab algtasemele. Aktiga tehti A. Melderile ettekirjutus KeeleS rikkumise kohta ning kohustati teda sooritama kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.12.
6. Ühtlasi algatati väärteomenetlus VTMS § 53 alusel. 18.09.2007 teostas keeleinspektsioon kontrollakti nr 14-1959 osas järelkontrolli, millest nähtub, et A. Melderil oli ettekirjutus täitmata. Keeleinspektsioon andis ettekirjutuse täitmiseks tähtaja ning algatati uus väärteomenetlus. Tulenevalt

§ 117

lg 1 p-st 3 võib ametniku teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Vastavalt KeeleS § 5 lg-le 2 peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. PolTS § 8 kohaselt peab politseiametnik valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses. Järelikult oli

§ 117

lg 1 p 3 kohaldamine kaebaja suhtes õigustatud, sest tal puudus dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Riigikohus on 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-03 leidnud, et

§ 117lg 1 kohustab seal nimetatud aluste esinemisel ametniku teenistusest vabastama.

Haldusorganil ei ole selles küsimuses kaalutlusõigust.

§ 117

lg 4 sätestab ametikohale mittevastava ametniku vabastamise kohustuse haldusorgani jaoks, kuid ei tekita nõuetele mittevastavale ametnikule subjektiivset õigust nõuda teenistussuhte jätkumist. Käesolevas asjas oli oluline ka

§ 117

lg 5 kohaldamine, st küsimus, kas vastustajal oli võimalik kaebajale pakkuda mõnda teist ametikohta. 25.05.2009 A. Melderile saadetud teatises (tl 10) on märgitud, et kohustusliku keeloskustaseme puudumise korral vabastatakse kaebaja teenistusest alates 01.07.2009, kuna Ida Politseiprefektuuril puudub kaebaja seni teadaolevale keeloskuse tasemele vastav ametikoht. Kaebaja politseiteenistusest vabastamise käskkirjast ega ka toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks enne tema teenistusest vabastamist reaalselt teist ametikohta pakutud, kuid see ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasust.

§ 117

lg 5 välistab ametniku vabastamise, kui teda on võimalik nimetada teisele ametikohale.

§ 6kohaselt saab ametikohale nimetada üksnes ametnikku.

Käesoleval juhul kaebaja ametnikuna politseiteenistuses jätkata ei saanud, sest kõik politseiametnikud pidid oskama eesti keelt vähemalt tasemel C1. Kaebajale on väljastatud eesti keele algtaseme keeleoskuse tunnistus, mis vastab keeleoskuse tasemele B1 ning vastavalt 07.12.2004 keeleoskuse kontrollaktile nr 14-1959 vastas ka A. Melderi tegelik eesti keele oskus algtasemele. Määruse nr 105 § 6 lg 1 kohaselt tähendab B1 tasemel keeleoskus seda, et keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg või muu, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvi pakkuval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

§ 117

lg 5 ei kohusta haldusorganit ametnikule pakkuma näiteks vabasid abiteenistujate kohti. Ringkonnakohus leiab, et

§ 117

lg 5 eesmärgiks on säilitada võimalusel ametnikule tema staatus, mitte aga teenistusest vabastamisele kuuluvatele ametnikele tööhõive tagamine näiteks eraõiguslikul alusel (töötamine töölepingu alusel). Lisaks sellele nähtub 25.05.2009 A. Melderile saadetud teatisest, et vastustaja on enne kaebaja ametist vabastamist tegelikult hinnanud seda, kas neil on A. Melderile pakkuda tema teadaolevale keeloskuse tasemele vastavat ametikohta või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja

§ 117lg 5 rikkunud ning kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane.

7 A. Melder tugines oma kaebuses ka Määruse nr 105 §-le

1. Nimetatud sätte kohaselt isikud, kelle keeleoskus vastas enne käesoleva määruse jõustumist vastaval töö- või ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskusnõudele, kes pärast käesoleva määruse jõustumist töötavad samal töö- või ametikohal ja kelle töö- või ametikohal töötamiseks kehtestati käesoleva määrusega senisest nõudest kõrgem keeleoskusnõue, viivad oma keeleoskuse määrusega vastavusse
2. juuliks
3. Kuna A. Melderi keeleoskus ei vastanud ka enne Määruse nr 105 jõustumist tema ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskusnõudele, on sellele sättele tuginemine põhjendamatu. Seda asjaolu tõendavad ka keeleinspektsiooni poolt koostatud keeleoskuse kontrollaktid, mille järgi vastas kaebaja keeleoskus viimase kontrollakti koostamise ajal keeleoskuse algatasemele. Alusetu on ka kaebaja väide, justkui ei oleks tööandja tal võimaldanud eesti keelt õppida. Ida Politseiprefektuur on organiseerinud erinevate tasemete eesti keele koolitusi, võimalusi minna eesti keele praktikale teistesse prefektuuridesse ja testida olemasoleva keeleoskuse taset. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale tehtud piisavalt pikka aega mööndusi, et viimane saaks viia oma keeleoskuse seadusega sätestatud nõuetega vastavusse ja omandada keeleoskust tõendav dokument. Kuna kaebaja ei ole seda omandanud ega näidanud üles huvi õppida riigikeelt oma ametikohal nõutava määra saavutamiseks, siis oli tema teenistusest vabastamine õigustatud.
4. Ringkonnakohus leiab, et Määruse nr 105 nõue, mille kohaselt peavad kõik politseiametnikud, s. h vanemkonstaablid, oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel, ei ole ka ebaproportsionaalne. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-03 viidanud KeeleS § 5 lg 2 eesmärgile, et avalikud teenistujad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Määruse nr 105 § 8 lg 1 kohaselt C1 tasemel keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööolukordades, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Määruse nr 105 § 9 sätestab C-tasemel keelekasutaja tööülesannete iseloomustusena selle, et vähemalt C tasemel keeleoskust nõutakse avalikelt teenistujatelt, töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt C1 tasemel keeleoskuse laiendamine ka vanemkonstaablitele kui spetsialistidele, kellele politseiametnikena on riigi poolt usaldatud avaliku võimu ülesannete täitmine ja avaliku huvi kaitsmine ja kellel on õigus ise vastu võtta otsuseid, mis puudutavad isikute õigusi või kohustusi (näiteks viia läbi väärteomenetlust), suhelda vastavalt oma teenistusülesannetele kõigi isikutega oma teenistuspiirkonnas jne, on keeleseadusega kooskõlas. Politseiametnike keelekasutus ei saa ega tohi olla üksnes rutiinne. Välistada tuleb võimalus, et politseiametnik ei mõista talle antud korraldusi või menetlusosaliste selgitusi või ei suuda ise ennast teistele isikutele piisavalt arusaadavaks teha.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et A. Melderi kasuks tuleb Ida Prefektuurilt välja mõista saamata jäänud palk 01.07.2009 teenistuses olemise eest. Asjas ei ole vaidlust selles, et A. Melder sai 25.06.2009 käskkirja nr 168p tema teenistusest vabastamise kohta kätte allkirja vastu 01.07.
6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemise hetkest ning Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.
7. a määruses nr 3-3-1-32-03 (p-d 12-13) toodud seisukohtade järgi on HMS kohaldatav ka

-i alusel tehtavate haldusaktide suhtes. Seega kehtis 25.06.2009 käskkiri alates 01.07.2009 ja kaebaja viimane ametisoleku päev oli mitte 30.06.2009, vaid 01.07.2009, mille eest on tal õigus ka ametipalka saada. 8 Kuna kaebaja sai 01.07.2009 teada sellest, et ta on politseiteenistusest vabastatud ja see päev oli tema viimane ametisoleku päev, puudub alus kaebajale ametipalga väljamaksmiseks ka väidetavalt 02.07.2009 täidetud teenistusülesannete eest. Ametniku asjaajamise ja vara üleandmise–vastuvõtmise akti järgi (tl 31-32) tagastas kaebja 02.07.2009 relva ja muud erivahendid ning lahendamisel olevad asjad, mida iseenesest ei saa enam pidada ametniku poolt oma teenistusülesannete täitmiseks. Halduskohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 mõistnud Ida Prefektuurilt kaebaja kasuks välja saamatajäänud palga teenistuses oldud päevade, s. o ka 01.07.2009 eest, kuid sellisest sõnastusest ei ole arusaadav, kui suur on väljamõistetav summa või kes peab selle välja arvutama. Lähtudes HKMS §-st 26 lg 3, peab ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „Teha Ida Prefektuurile ettekirjutus määrata kindlaks ja maksta Aleksei Melderile välja saamatajäänud ametipalk ühe tööpäeva, s. o 01.07.2009 eest“. Einar Vene Agu Timmi 9 Maili Lokk