) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukoht VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu Kindel Kodu liige. Hageja on moodustatud elamus xxxxxxx asuvate korteriomandite ühiseks haldamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja hageja põhikirja p-de 79-83 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni, soojusenergia, jäätmekäitluse ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostja ei ole eelnimetatud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on ajaperioodil jaanuar 2006.a. kuni veebruar 2011.a. tekkinud võlgnevus 3414.72 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kohus on eelmenetluses välja selgitanud, et Harju Maakohtu 09.09.2009.a. määrusega on tsiviilasjas nr 2-08-92983 maksekäsu kiirmenetluses kostjalt hageja kasuks välja mõistetud juba 50 947.60 krooni, mistõttu tegi kohus oma 12.04.2011.a. määrusega hagejale ettepaneku nõude täpsustamiseks ja põhistamiseks. Hageja on elektroonilise kirjaga 17.05.2011.a. selgitanud, et võlgnevuse suuruseks jääb 2035.24 eurot, kuid hageja ei ole oma nõudest, mis on maksekäsu kiirmenetluses kostjalt välja mõistetud, loobunud.
lg 1 p 4 mõttest tuleneb, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas muuhulgas jõustunud kohtulahend kohtueelses menetluses. Antud juhul võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alles eelmenetluses selgus, et olemas on võlgnevuse kohta perioodil 2006.a. kuni 2008.a. jõustunud kohtueelne lahend, millisest nõudest ei ole hageja seaduses sätestatud korras loobunud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus enne 2009.a. tekkinud võlgnevuse osas hagi rahuldamata. Muus osas
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest, annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud raha maksmise kohustust summas 2035.24 eurot tähtaegselt, viivitas kostja selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka põhikirjas ettenähtud määras (0,02% päevas). Hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid 61.60 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes menetluskuludest 61,4 % kostja kanda ja ülejäänud hageja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 543.24 eurot. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja 61,4 % ulatuses.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.