lg 2 sätetega võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Haldur asub seisukohale, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võimalusest menetlust rahastada, kuid viimased ei ole selleks nõusolekut andnud. 07.06.2011 toimunud istungil jäi pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt
lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku 2 vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi võlgnikul vähemalt 144.14 eurot, likviidne vara, millele pöörata sissenõuet, puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad ei ole andnud nõusolekut menetluse rahastamiseks. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kandnud kulutusi
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks summas 245,40 eurot ning kulutanud 8,5 töötundi, summas 680 eurot. Avaldaja esindaja esitas kohtule vastuväite ajutise halduri tasude osas. 07.06.2011 toimunud istungil palub ajutine haldur hüvitada halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot riigi vahenditest.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Liili Lauri Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.