S´a kaebus. Tunnistada seadusevastaseks L toiming, mis seisnes kaebajale koondamishüvise määramises 6 kuupalga ulatuses. 1 3-10-2447 Tunnistada seadusevastaseks L 26.10.2010 käskkiri nr 19. L ( reg. kood .. asuk …) on kohustatud K. S´ale (isikukood …, eluk …) maksma hüvitust lähtudes
Teha Lle ( reg. kood nr … asuk .ettekirjutus väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaks määramiseks ja väljamaksmiseks lähtuda 28.02.2010 L ja K. S´a vahel sõlmitud kokkuleppes kokkulepitud palgast. Välja mõista Llt ( reg. .. asuk ..) K. S´a (isikukood .., eluk …) kasuks 1 135 (üks tuhat üks sada kolmkümmend viis) eurot ja 43 senti asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 22. juulil 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 23.08.2010 L (edasipidi „L“) käskkirjaga nr 16 vabastati teenistusest keskkonnainspektor K. S alates 31.08.2010 koondamise tõttu
Käskkirjaga kohustati raamatupidamist välja maksta lõpparve, millest tuleb maha arvata 4 536 krooni avansina kasutatud puhkusepäevade eest (tl 14). Augustis 2010 koostatud palgalehe alusel arvestati kaebajale koondamishüvist 68 400 krooni (tl 24). 21.09.2010 esitas K. S kohtule kaebuse tuvastada seadusvastaseks L toiming, mis seisnes kaebajale koondamishüvitise määramisel 6 kuupalga ulatuses summas 68 400 ja kohustada L maksma kaebajale täiendavat õigusvastaselt maksmata jäetud summa 51 600 krooni (tl 5-7 haldusasi nr 33-10102447). 2447 29.09.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 28). 11.10.2010, 21.10.2010 taotles vastustaja kohtu poolt antud tähtaegade pikendamist, mille kohus rahuldas (tl 30, 34). 2 3-10-2447 21.10.2010 taotles vastustaja kohtu poolt antud tähtaegade pikendamist seoses läbirääkimistega kohtuvälise lahendi osas, mille kohus rahuldas ( tl 34). 27.10.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 39-40). 05.11.2010 taotles kaebaja tähtaega arvamuse andmiseks vastuväidete osas (tl 44). 10.11.2010 tegi kohus nõude kaebuse täpsustamiseks (tl 46). 24.11.2010 esitas kaebaja vastuse kohtu nõudele (tl 49). 03.03.2011 määrusega on asjas määratud kohtuistung (tl 55). 06.04.2011 esitas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks (tl 57). 13.04.2011 esitas kaebaja arvamuse vastustaja taotluses (tl 61). 28.04.2011 protokollilise määrusega on lahendatud vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks (tl 88 pöördel). 26.10.2010 L käskkirjaga nt 19 tunnistati
lg 2 alusel kehtetuks 23.08.2010 käskkiri nr 16 tagasi ulatuvalt alates selle andmisest, loeti kaebaja teenistuses olevaks arvates 01.09.2010 ning kohustati kaebajat teenistusse naasma 03.11.2010 (tl 45). 09.11.2010 esitas kaebaja kaebuse 26.10.2010 L käskkirjaga nr 19 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10102939 tl 6-8). 10.11.2010 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 35-37). 24.11.2010 esitas kaebaja kaebuse lõplikult vormistatuna (tl 40-43). 01.02.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 56). 14.02.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 62-63). 03.03.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kohtuistungil (tl 73). 28.04.2011 toimus asjas kohtuistung, kus protokollilise määrusega liideti haldusasi nr 3-10-2939 haldusasja nr 3-10-2447 juurde (haldusaja toimik nr 3-10-2447 tl 88 pöördel). L on 18.11.2010 välja andnud käskkirja nr 20, millega vabastati kaebaja tema enda algatusel L teenistusest ehitusinspektori ametikohalt tagasiulatuvalt 03. novembrist 2010 (haldusasi nr 3-10-2939 tl 72). Kaebaja hinnangul on 26.10.2010 käskkirja nr 19 osas kaebuse rahuldamisel eelpool nimetatud käskkiri tühine ning seetõttu kaebaja käskkirja nr 20 ei vaidlusta (tl 89 pöördel). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt ei vasta kaebajale arvestatud ja makstud koondamishüvise suurus ilmselt
lg 1 p 4 sätestatud suurusele, millega rikutakse kaebaja õigust saada
-s ettenähtud koondamishüvist. Kaebaja vabastamise käskkiri ei vasta ilmselgelt vorminõuetele. Kaebaja ei vaidlusta enda koondamist ega käskkirja vorminõuete rikkumisi üksikuna, vaid taotleb saamata jäänud koondamishüvituse arvestamist ja maksmist. 3 3-10-2447 Hüvitist ei arvestatud 10 ameti palga ulatuses ning aluseks ei olnud kaebaja ametipalk. Kaebaja võeti põhikohaga tööle L büroosse ehitusinspektorina alates 01.03.
22.06.2010 anti kaebajale koondamisteade, mille kohaselt makstakse kaebajale koondamisel vastavalt kokkuleppele hüvitist 8 kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja avaliku teenistuse staaź L büroos moodustab 14 aastat ja 6 kuud.
lg 1 p 4 kohaselt tuleb ametnikule, kelle teenistuse staaź on üle 10 aasta maksta koondamisel hüvitist kümne kuu ametipalga summas.
S § 1422 lg 1 ja lg 2 makstakse hüvitist selliselt, et tööandja maksab 8 ametipalka ja tööandaja taotlusel maksab töötukassa 2 keskmist töötasu. Kaebajale määrati aga hüvitist üksnes kuue kuu eest lähtudes 11 400 krooni suurusest kuupalgast. Hüvitise suurust käskkirjas ei kajastu, seda on näha üksnes palgalipikult. Koondamisteates on küll koondamishüvise suuruseks märgitud 8 kuud poolte kokkuleppel, kuid selline kokkulepe on seadusevastane. Kaebaja möönab, et sõlmis seadusevastase kokkuleppe, kuid vastavalt TLS § 2 alusel on töötaja kahjuks sõlmitud kokkulepe tühine.
ei näe ette võimalust koondamishüvise vähendamiseks poolte kokkuleppel. Tööseaduse kehtestavad töötajatele miinimumgarantiid. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul tagajärgi algusest peale ning sellel pole tagajärgi. Seetõttu ei saa koondamishüvist makstes tugineda 22.07.2010 kokkuleppele, vaid tuleb määrata ja maksta koondamishüvitis 10 ametipalka. Hüvitist ei ole makstud teenistuja ametipalgast lähtudes. Aluseks on võetud ametipalgana kohaldatud 28.02.2010 kokkulepitud töötasu 11 400 krooni, kuid nimetatud summat ei ole siiani kehtestatud käskkirjaga ametipalgana. Koondamishüvise aluseks ei saa võtta ka 30.03.2009 käskkirjas nr 8 sätestatud ametipalka 14 250 krooni, kuna nimetatud ametipalk määrati tähtaegselt ning koondamishüvise maksmise ajaks oli käskkirjas nimetatud tähtaeg möödunud. Samadel asjaoludel ei saa ametipalga arvestamisel tugineda 05.10.2010 käskkirjale nr 2, kuna nimetatud käskkiri on sõlmitud ajutisena tööandja raske majandusseisu tõttu. Kaebaja nõustus kokkuleppega just seetõttu, et lootis ametikoha säilimisele hoolimata raskest ajast. Vastustaja eiras koondamishüvitise arvestamise rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku hinnangut selle kohta, et hüvitis tuleb määrata käskkirjaga määratud ametipalga ulatuses, mida kokkuleppel ei tohi vähendada. 4 3-10-2447 Märkimisväärne on asjaolu, et kahe aasta pärast, mil L töötajate tööaega ja töötasu olid vähendatud, avastati L investeerimishoiuse olemasolu mahus, mida arvestades ei oleks pidanud kärpeid kohaldama. Kaebuses 26.10.2010 käskkirjale nr 19 ei nõustu kaebaja kaevatava käskkirja motivatsiooniga, mille kohasel tingis tema teenistusse ennistamise alla 3 aastase lapse hooldamine. 07.06.2010 toimus L laiendatud eestseisuse istung, mille kohta koostatud protokollist selgub, et koondada otsustati kaebaja. L büroo direktoril puudub õigus ümber otsustada kõrgemate juhtivorganite otsuseid. Koondamise tingis lisaks majandussurutisele, vastustaja majandusraskustele ka ehitusseaduse muudatused, mille järel ei saanud L ehitusinsenerid enam kohalike omavalitsuste nimel anda haldusakte. Seetõttu jäi L ehitusinseneridel tööd vähemaks. Tegevdirektor teavitas kaebajat töökorralduse muutumisest ning kokkuvõtvalt L organite otsustest ja kaebaja kirjavahetusest tegevdirektoriga ilmneb selge koondamisolukord. 22.06.2010 teatati kaebajale ette koondamisest ja teenistussuhe lõpetati 23.08.2010 samuti koondamise tõttu. L büroo toonasel direktoril ei olnud 28.02.2010 kokkulepet sõlmides õigust ega pädevust otsustada endise L esimehe 05.01.2010 käskkirja kehtetuks tunnistamist. 05.01.2010 käskkirjaga nr 2 kehtestati kaebajale osaline tööaeg ametipalgaga 14 250 krooni ning seda käskkirja ei ole teadaolevalt kehtetuks tunnistatud. Kokkuleppe menetluses ei soovinud vastustaja tegelikult kokkulepet saavutada, vaid nõudis kaebajalt kaebusest loobumist, ähvardades koondamiskäskkirja tühistamisega. Vastustajal ei ole õigust omal initsiatiivil töölt vabastatud ametnikku
Kaebaja leiab, et tema töösuhe on lõppenud koondamise tõttu ega soovi tööle ennistamist, vaid seaduses ettenähtud koondamishüvise maksmist. Hoolimata kaebaja koondamise õigusvastasusest ei ole vastustajal õigust loobuda koondamisest, kui kaebaja sellega nõus ei ole. Kaebaja on koondamist aktsepteerinud ega kavatse koondamisest loobuda. Kaebaja hinnangul on koondamiskäskkirja kehtetuks tunnistamisel tegemist HMS § 67 sätestatud usaldust kuritarvitades. Kaebaja oli oma elu käskkirja andmise ajaks ümberkorraldanud ning ärakulutanud talle makstud koondamishüvitise. Tahtevastase tööle ennistamisega on kaebaja ilma jäänud töötuskindlustushüvitisest. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. 26.10.2010 käskkirjaga nr 19 on 23.08.2010 käskkiri nr 16 tunnistatud kehtetuks ning seetõttu on ära langenud õiguslik alus toimingu vaidlustamiseks ja vähem makstud koondamishüvitise maksmiseks.
Vastavalt kaebaja 28.02.2010 sõlmitud kokkuleppele töötas kaebaja osalise koormusega ning sai selle eest palka 11 400 krooni. Seega oli kaebaja ametipalgaks teenistussuhte lõpetamisel 11 400 krooni ja varasemate ametipalkade suurus ei oma tähendust. Kaebaja ei ole teinud vastustajale etteheiteid töökoormuse ja palga vähendamise osas käskkirja vormistamata jätmise kohta ega esitanud ka vastavat nõuet. Samas täitis kaebaja kokkulepet. 5 3-10-2447 Kaebaja viide
Käskkirja andmise kohustus tuleneb erinevatest sätetest. Kaebajale teati koondamisest 22.06.2010 alates 01.09.
09.11.2010 esitatud kaebuses taotles kaebaja L 26.10.2010 käskkirja nr 19 tühistamist (haldusasi nr 310-2939 tl 7 pöördel). Seega taotleb kaebaja toimingu osaliselt seadusevastaseks tunnistamist
lg 3 alusel ning sooritamata jäetud toimingu sooritamist HKMS § 6 lg 2 alusel, käskkirja tühistamist HKMS § 6 lg 2 p 1 alusel. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 20. jaanuar 2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-10 toodud põhjenduste kohaselt on avaliku teenistuse seaduses kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada. Sellele viitab nii
Seadusandja on teadlikult soovinud koondada teenistusvaidlusi puudutava regulatsiooni ammendavalt avaliku teenistuse seadusesse, mistõttu tuleb teenistusvaidlusi puudutavas osas kaebeõiguse kontrollimisel lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetest.
lg 1 alusel on ametnikul ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale.
lg 3 kohaselt võib ametnik halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Lähtudes
lg 1 p 4 makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel ametniku koondamise tõttu hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk. HKMS § 19 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Tulenevalt eeltoodust on kaebajale teenistusest vabastamisega tekitatud kahju hüvitamise kui eesmärk kaitstav
Lähtudes eeltoodust on kaebused esitatud seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kaebustes esitatud taotluste lahendamisel tuleb lähtuda
Arvestades eeltoodust on kaebus lubatav. 23.08. 2010 L käskkirja nr 16 p 1 alusel vabastati teenistusest keskkonnainspektor K. S alates 31.08.2010 koondamise tõttu
Käskkirjaga kohustati raamatupidamist välja maksma lõpparve, millest tuleb maha arvata 4 536 krooni avansina kasutatud puhkusepäevade eest (tl 14).
lg 1 sätestab, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja teenistussuhe lõppes käskkirja nr 16 alusel 31.08.2010. K. S seadusega antud tähtaja jooksul oma koondamist ja 23.08.2010 käskkirja nr 16 vaidlustanud ei ole. Kaebaja kinnitab kaebuses, et ei vaidlusta enda koondamist ega käskkirja vorminõuete rikkumisi, vaid taotleb nimetatud käskkirja alusel arvestamata ja maksmata jäänud koondamishüvituse maksmist vastustajalt. 7 3-10-2447 Seega vaidlustab kaebaja käskkirja alusel tehtud toiminguid, millega arvestati ja maksti kaebaja väidetel talle väiksem koondamishüvis, kui tegelikult arvestamisele ja maksmisele kuulus. Tulenevalt eeltoodust on ebaõige vastustaja järeldus, mille kohaselt lükkas kaebuse esitamine edasi käskkirja nr 16 õigusjõu saabumise. L 26.10.2010 käskkirjaga nr 19 tunnistati lähtudes
lg 2 kehtetuks 23.08.2010 käskkiri nr 16 tagasiulatuvalt arvates selle andmisest. Käskkirjaga loeti kaebaja teenistuses olevaks alates 01.09.2010 ja kohustati kaebajat naasma teenistusse 03. novembril 2010 (haldusasi nr 3-10-2939 tl 45). Vastustaja selgituste kohaselt tunnistati käskkiri nr 16 kehtetuks haldusorganil seadusliku tegutsemise printsiibist tuleneva kohustusega mitteõiguspärase haldusakti andmisel ise astuda samme seaduslikkuse tagamiseks. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes kasvatab alla kolmeaasta vanust last ning
lg 2 sätete kohaselt ei või ametnikku, kes kasvatab alla kolmeaastast last, teenistusest vabastada koondamise tõttu, oli käskkiri nr 16 seadusevastane. Asjas kogutud tõendite kohaselt oli kaebajale koondamisest etteteatatud, kaebaja on koondamist aktsepteerinud ja teenistusest lahkunud ning kaebaja kinnitusel ei ole ta andnud ega kavatse anda nõusolekut enda 22.06.2010 etteteatamise järgi koondamisest loobumiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 28. veebruari 2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-94-07 märkinud, kui käskkiri isiku teenistusest vabastamise kehtetuks tunnistamise kohta on antud pärast tema teenistussuhte lõppemist välja selgitamata, kas teenistusväline isik nõustub teenistussuhte taastamisega, siis tekitab selline käskkiri isikule küll õiguse teenistusse naasta, kuid ei pane talle kui teenistusvälisele isikule kohustust teenistussuhtesse naasta. Isiku teenistussuhe ei saa õiguspäraselt jätkuda tema tahte vastaselt. Seda kinnitab ka näiteks
lg 3, mis sätestab põhimõtte, et ette teatatud vabastamisest saab asutus loobuda ainult ametniku kirjaliku nõusoleku korral.
lg-test 1 ja 2 tuleneb, et ebaseaduslikult vabastatud ametnikul endal on õigus otsustada selle üle, kas ta nõuab teenistusse ennistamist koos teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmisega või ennistamisest loobumise korral kuue kuu ametipalga suurust hüvitust. Seega ka juhul, kui on tegemist ebaseaduslikult vabastatud ametnikuga, saab ametiasutus sellise käskkirja tunnistada kehtetuks üksnes ametniku kirjalikul nõusolekul. Kaebaja taolist nõusolekut andnud ei ole. Oluline on siinkohal märkida, et vastustaja hakkas väidetavalt ebaseadusliku käskkirja tagajärgi kõrvaldama alles pärast kaebaja teenistussuhte lõppemist kohtumenetluse ajal. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest puudus vastustajal lähtudes
lg 3 õiguslik alus 23.08.2010 käskkirja nr 16 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ning L 26.10.2010 käskkirja nr 19 alusel ei tekkinud kaebajal kohustust teenistusse asuda. Seega on L 26.10.2010 käskkiri nr 19 seadusevastane. Kuna käskkiri on seadusevastane oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu vastustaja poolt ning käskkirja nr 19 seadusevastasuse tuvastamisel ei oma mingit tähtsust
lg 2 kirjeldatud asjaolude esinemine, ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste väidetele seoses vaidlusega
8 3-10-2447 Asjas esitatud tõendite kohaselt asus kaebaja L teenistusse 07.03.21996 ning menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on töötanud vastustaja teenistuses üle kümne aasta. 22.06.2010 edastas L kaebajale koondamisteate, mille kohaselt on kaebajaga töölepingu lõpetamise päev 31.08.2010. Koondamisteate kohaselt makstakse kaebajale
lg 1 p 4 alusel saavutatud omavahelise kokkuleppe kohaselt töölepingu lõpetamisel hüvitist 8 kuu keskmise ametipalga ulatuses (tl 13). 02.08.2010 on kaebaja poolt allkirjastanud tema ja L sõlmitud „Puhkusearvestus ja töölt lahkumise hüvitise kokkuleppe“. Kokkuleppes on tehtud puhkusearvestus ja kokkulepitud töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmises 8 kuu keskmise ameti palga ulatuses, millest 6 kuud maksab L ja 2 kuud töötukassa (tl 17). Kuna antud juhul ei ole vaidlust kokkuleppes kajastatud puhkuse arvestuse osas, ei hinda kohus kokkuleppes toodud puhkusearvestust. 23.08.2010 käskkirjaga nr 16 vabastati kaebaja teenistusest
Lähtudes
lg 1 makstakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel hüvitust, mille suurus sõltub tema avaliku teenistuse staažist. Käsitletud sättest tuleneb hüvitise maksmise kohustus, mille kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks ei näe seadus ette erijuhtusid.
ega teised nimetatud seaduse sätted ei näe ette aluseid ega võimalusi seadusega sätestatud hüvitise suuruse vähendamiseks.
lg 1 toodud hüvitus ning ametnikul olemasolev avaliku teenistuse staaži on omavahel seotud selliselt, et hüvitus makstakse välja vastavalt olemasolevale staažile. Kaebaja avaliku teenistuse staaž enne vabastamist oli üle 10 aasta.
lg 1 p 4 alusel makstakse teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk. Tulenevalt eeltoodust on kaebajal õigus nõuda hüvitist kümne kuu ametipalga ulatuses. Asjaolu, et kaebajale oli enne kokkuleppe sõlmimist antud koondamisteade, ei välista iseenesest teenistusest lahkumist kokkuleppel. Kuid kuna antud juhul vabastati kaebaja teenistusest koondamise tõttu, ei saa kaebaja ja L-i vahel 02.08.2010 sõlmitud kokkulepet käsitleda koondamisest etteteatamisest loobumisena. Lõpetades kaebajaga teenistussuhte seoses koondamisega, ei saa vastustaja tugineda käesolevas vaidluses esitatud väidetele seoses omavahel arutatud kokkuleppe tingimustega ega viidata kaebaja poolt kokkuleppe rikkumisele ja/või kaebaja pahatahtlikkusele. Lähtudes
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja töötasuks oli 2008 aastal 15 000 krooni (tl 88 pöördel). Vastavalt
§-le 37 on teenistujal õigus saada sama seaduse § 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Nendest sätetest tuleneb, et teenistujal on õigus saada kogu teenistuse aja eest palka vastavalt kehtestatud määradele. Seejuures 9 3-10-2447 määrab konkreetse ametniku palgamäära ja palgaastme tulenevalt
§-dest 24 lg 2 p. 3 ja 20 lg 1 ametnik, kellel on tema ametisse nimetamise õigus. 30.03.2009 L käskkirjaga nr 8 on otsustatud vähendada kaebaja nõusolekul tema täisööaja normi 5 % alates 01.04 kuni 31.12.2009 ning määratud osalise tööajaga töötamise perioodil kuupalgaks 14 250 krooni (tl 10). 05.01.2010 L käskkirjaga nr 2 on otsustatud vähendada kaebaja nõusolekul tema täistööaja normi 5 % alates 01.01 kuni 31.12.2010 ning määratud osalise tööajaga töötamise perioodil kuupalgaks 14 250 krooni (tl 11). 28.02.2010 on L ja kaebaja sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et 05.01.2010 käskkiri nr 2 kaotab kehtivuse alates 01.04.2010 ning kaebaja asub alates 01.04.2010 kuni 31.12.2010 tööle osalise tööajaga 76% ulatuses täistööaja normist töötasuga 11 400 krooni kuus (tl 12). Lähtudes eeltoodust on kaebaja ja vastustaja rakendanud omavahelisel kokkuleppel osalist tööaega tööandja juures kehtestatud tööajanormist ning leppinud kokku osalise tööajaga töötamise eest saadava töötasuga. Kokku on lepitud ka vastavalt tööaja normi vähendamisele puhkepäeva kasutamine. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et L poolt allkirjastas eelnimetatud käskkirjad pädev ametiisik. Vastustaja kinnitusel allkirjastas kokkuleppe büroo direktor arvestades kinnitatud eelarvet ja juhtkonna poolt antud suulisi juhiseid (tl 90). Vastavalt
§-le 13 lg 1 laienevad ametnikele tööseadused niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seadus ja avalikku teenistust reguleerivad eriseadused ei sätesta teisiti. Töölepingu seaduse (redaktsiooni 01.07.2009 kuni 31.03.2010) § 28 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Lähtudes TLS § 29 lepitakse töötasus suuruses kokku. TLS § 43 lg 4 alusel on võimalik kokku leppida lühemas tööajas.
ja TLS sätetest ei tulene kohustust vormistada tööaja ja palga muutumine käskkirjaga. Käskkiri tuleb vormistada
lg 1 alusel ametisse nimetamisel, § 26 alusel ametisse nimetamise käskkirja tühistamisel, § 81 ergutuse vormistamisel, § 94 atesteerimiskomisjoni esimehe poolt, § 111 teenistussuhte peatumisel, § 132 teenistusest vabastamisel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled asusid kokkulepet täitma: kaebaja töötas osalise tööajaga ning talle maksti kokkulepitud töötasu. Kuna pooled asusid kokkulepet täitma, ei muuda kokkulepet tühiseks asjaolu, et kokkuleppe allkirjastas büroo direktor. Kuna kaebaja töötas teenistusest vabastamisel osalise tööajaga, ei ole tal õiguslikku alust nõuda hüvitise arvestamist ametipalga ulatuses, mis on ettenähtud töötamisel täistööajaga. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja ja vastustaja taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 10 3-10-2447 Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist haldusasjas nr 3-10-2447 kogusummas 782.00 eurot ja haldusasjas nr 3-10-2939 kogusummas 353,43 eurot (tl 70-72, 73-74). Hinnates asja olulisust kaebajale, samuti vaidluse keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega selles osas, et hüvitise arvestamisel tuleb võtta aluseks kaebaja ametipalk enne palga vähendamist (15 000 krooni), kuid arvestades seda, et kaebus kuulub rahuldamisele olulises ja määravas osas, kuulub kaebaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamisele kogu ulatuses summas 1 135.43 eurot. Annika Vendik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.