3-09-2688/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2688 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1870-D tühistamiseks ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuni 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. juuni 2010 otsus osas, millega jäeti lahendamata Jaak Reinomäe nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla viivitus
7. augustil 2009 esitatud vaide lahendamisel ja saata selles osas asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
9. juuni 2010 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
10. detsembrist
11. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
12. Viru Vangla
13. üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 07.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1870-D määrati Jaak Reinomäele vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 10-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt rikkus J. Reinomägi 07.07.2009 vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.6 sätestatud nõudeid. Valvur kuulis 07.07.2009 kella 10.00 ajal müra ja läbi kambri nr 151 uksesilma vaadates nägi, kuidas J. Reinomägi kangutas kätega tualettruumi ukse välimist liistu ja lõi vastu aknaklaasi, mille tagajärjel tekkisid aknaklaasile mõrad. 10.08.2009 esitas J. Reinomägi vaide, milles taotles Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla direktori 16.10.2009 vaideotsusega jäeti J. Reinomäe vaie rahuldamata.
14. J. Reinomägi esitas 15.11.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1870-D tühistamiseks ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt tutvus kaebaja valvur I. P. ettekandega nr 2746 ja leidis, et valvur pole teda ega teist kinnipeetavat teavitanud distsipliinirikkumisest. Valvur seisis järelikult tegevusetult ukse taga ja jälgis kaebaja toiminguid. Selle asemel, et kaebajat korrale kutsuda, lubas valvur kaebajal edasi tegutseda, mis pole aga millegagi õigustatav. Seega lubas valvur kaebajal rahulikult rikkuda vangla vara ja häirida teisi kinnipeetavaid, millega valvur eiras oma kohustusi. Ukseliistu ja aknaklaasi lõhkumine oleks ka koos abivahendite kasutamisega aeganõudev tegevus ja valvur oleks sellisel juhul pidanud kaebajat takistama, mida ta aga ei teinud. Sellest tulenevalt ei viidud distsiplinaarmenetlust ega ka vaidemenetlust läbi põhjalikult ning menetluse käigus on rikutud kaalutlusõigust. Kaebaja õigusi rikub ka see, et tagantjärele väidetakse, et kambri uks ja aken olid varem terved. Kaebaja ei saa kinnitada seda, mil moel teostati varem kambris kontrolli ja kas kontrolli üldse teostati. Kaebuse kohaselt viivitas Viru Vangla samuti põhjendamatult 10.08.2009 esitatud vaide läbivaatamisega, sest 11.08.2009 registreeritud vaie lahendati alles 16.10.2009, millega rikuti nõuet lahendada vaie 1 kuu jooksul alates selle registreerimisest.
15. Viru Vangla pidas J. Reinomäe kaebust põhjendamatuks. Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvur I. P. 07.07.2009 ettekandega nr
16. Sellest nähtub, et valvur nägi uksesilmast, kuidas kaebaja üritas kangutada lahti tualettruumi ukseliistu ja seejärel lõi vastu aknaklaasi, mille tagajärjel tekkisid aknaklaasile mõrad. Valvur teavitas toimuvast lõhkumisest vanemvalvur R. N. ja kohe teostati selles kambris kontroll, mille käigus fikseeriti ka tualettruumi uksel kangutamisest põhjustatud kahjustused ja mõra kambri aknaklaasis. Distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektor-kontaktisik T. T. , kes teavitas 10.07.2009 kaebajat menetluse algatamisest teatisega, milles on selgitatud, et kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ning andis talle võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja märkis 10.07.2009 teatisele, et ta on sellega tutvunud. Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati 25.08.
17. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, sest karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1 - 4 ja 41 kehtestatud nõudeid - viidi läbi distsiplinaarmenetlus, kaebajat teavitati menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda omapoolseid seletusi ning karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ja on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga. Valvuri mittesekkumine ei õigusta kaebaja distsipliinirikkumist. Kuna kaebaja oli tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis pidi ta olema teadlik, et tema tegevus, mis 2 seisnes ukseliistu lahtikangutamises ning akna lõhkumises, on lubamatu. Kaebajal oli kohustus sellisest tegevusest hoiduda ilma, et valvur teda korrale kutsuks. Menetluse käigus kontrolliti, kas varasemalt on fikseeritud kambri nr 151 akna ja tualettruumi ukse kahjustused ning tuvastati, et kambri nr 151 tehnilise seisundi kontroll teostati 30.04.2009 ja 17.06.2009, mil akna ja ukse kahjustusi ei täheldatud. HALDUSKOHTU LAHEND
18. Tartu Halduskohus jättis
19. juuni 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja isiklikus toimikus tema allkiri selle kohta, et ta on tutvunud vangistust reguleeritavate õigusaktidega, mistõttu pidi ta olema nende sisust teadlik ja järelikult pani ta rikkumise toime tahtlikult. 28.04.2009 paigutati J. Reinomägi kambrisse nr 151 ning kambri tehnilist seisukorda kontrolliti 30.04.2009 ja 17.06.
20. Selle aja seisuga puudusid kambri aknaklaasil mõrad, samuti ei olnud tualettruumi uks kahjustatud. Igapäevastel loendustel kontrollivad kambrite tehnilist seisukorda ka valvurid. Kaebaja väide, nagu ta oleks korduvalt teavitanud valvurit sellest, et kambris nr 151 on aknaklaasil mõrad ja tualettruumi uks ei sulgu korralikult, ei vasta tõele, sest sellisel juhul oleksid valvurid ka koostanud vastava ettekande. Kaebaja rikkus Viru Vangla kodukorra nõudeid ning kuna teda on ka varem samalaadsete rikkumiste eest karistatud, siis oli põhjendatud tema karistamine kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks, sest see on proportsionaalne tema poolt toime pandud süüteoga. Viru Vangla 07.08.2009 käskkiri nr 6.-3/1870-D on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebaja rikkumine on tõendatud muuhulgas ka 07.07.2009 koostatud aktiga esemete leidmise kohta, kust nähtub, et 07.07.2009 kell 10 teostati kambris nr 151 kontroll. Kaebajat teavitati 10.07.2009 sellest, et tema kohta on Viru Vangla algatanud distsiplinaarmenetluse. Kaebajale võimaldati haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 kohaselt esitada omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi toimunu kohta. 07.07.2009 koostati akt selle kohta, et kaebaja keeldus toimunu kohta seletuskirja kirjutamast. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
21. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
22. juuni 2010 otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja märkis oma kaebuses ja ka varasemas seletuses, et valvuri poolt väidetu ei vasta tõele. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja sõna valvuri sõna vastu, kuid valvuri väidetes tekitab kahtlusi asjaolu, et ta jälgis pikaajaliselt kaebaja väidetavalt seadusevastast toimingut ja ei võtnud selle takistamiseks või lõpetamiseks midagi ette. Distsiplinaarmenetluse käigus on teostatud ainult toiminguid, mis on kaebaja kahjuks ning menetluse läbiviimisel ei teavitatud teda distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati. Kogutud ei ole tõendeid selle kohta, mida valvur nägi ja mille eest kaebajat karistati. Kaebajal ei võimaldatud menetluses osaleda ning talle ei selgitatud tema õigusi. Asja menetlenud kohtunik on 14.12.2009 asjas nr 3-09-2928 jätnud kaebaja kaebuse ebaõigetel asjaoludel käiguta, mis näitab kohtuniku erapoolikust. Kohtunik oleks pidanud end seepärast selles asjas ise taandama. Samuti ei ole halduskohus lahendanud kaebaja nõuet tuvastada Viru Vangla viivituse õigusvastasus kaebaja vaide lahendamisel.
23. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei õigusta valvuri käitumine juhtunusse mittesekkumisel J. Reinomäe distsipliinirikkumist ega sea kahtluse alla vanglaametniku ettekande õigsust. 3 Valvur hindas olukorda ning leidis, et otstarbekam on kutsuda olukorda lahendama ka teine vanglaametnik, kui ise kohe juhtunusse sekkuda. Distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud vajalikud tõendid. Kambri kontrollimisel fikseeriti kambris mõranenud aken ning deformeerunud tualettruumi uks. Kahjustuse olemasolu kambris kinnitab ka fototabel. J. Reinomäge teavitati 10.07.2009 tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest ning selgitati, et tal on õigus esitada vastuväiteid ja selgitusi. Asjaolu, et J. Reinomägi ei ole rahul kohtu eelnevate lahenditega, ei muuda kohut erapoolikuks. J. Reinomägi on esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi ning paratamatult menetleb tema kaebusi korduvalt ka sama kohtunik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu
25. juuni 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti lahendamata J. Reinomäe nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla viivitus 10.08.2009 vaide lahendamisel ja saata selles osas asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb Tartu Halduskohtu
26. juuni 2010 otsus jätta muutmata.
27. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud J. Reinomäe kaebuse ühe nõude osas seisukoha võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus võtnud esitatud kaebuse menetlusse üksnes tühistamisnõude osas (tl 15) ning halduskohtu otsusest nähtuvalt on halduskohus samuti sisuliselt lahendanud üksnes 07.08.2009 haldusakti tühistamise nõuet. Samas on J. Reinomägi halduskohtule esitatud kaebuses (tl 3 pöördel) kirjeldanud ka seda, et ta esitas 07.08.2009 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis vanglas registreeriti 11.08.2009, kuid mille osas tehti vaideotsus alles 16.10.2009, s. o rikkudes VangS §-st 11 lg 7 tulenevat 30-päevast vaide lahendamise tähtaega. Ka 01.06.2010 seoses vastustaja vastusega halduskohtule esitatud taotluses (tl 54 pöördel) on J. Reinomägi märkinud, et taotleb kohtult vaide menetlemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist ning tuvastamiskaebuse esitamise osas on põhjendatud huviks preventiivne huvi. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt, et J. Reinomäe tahe on olnud vaidlustada ka vastustaja viivitus vaide lahendamisel. Seda, et lisaks tühistamisnõudele vaidlustas ta kaebuses ka vaide lahendamisega viivitamise, kinnitas kaebaja ka ringkonnakohtu istungil. 22.06.1999 haldusasjas nr 3-3-1-30-99 tehtud määruses on Riigikohus leidnud, et kohtud peavad esmalt välja selgitama, milliseid konkreetseid toiminguid kaebaja vaidlustab. Vastasel juhul on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis on aluseks kohtulahendi tühistamisele ning asja uueks läbivaatamiseks saatmisele. Ka 26.05.2000 määruses nr 3-3-1-21-00 leidis Riigikohus, et: „Tulenevalt HKMS § 19 lg 7 teisest lausest ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on silmas pidanud. Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust“. 25.02.2010 haldusasjas nr 3-3-1-100-09 tehtud lahendis on Riigikohus tunnistanud õigusvastaseks Justiitsministeeriumi viivituse vaide lahendamisel, aktsepteerides ühtlasi sellesisulise kaebuse esitamisel põhjendatud huvina preventiivset huvi. Kuna halduskohus on kaebuses esitatud tuvastamisnõude täielikult lahendamata jätnud, tuleb J. Reinomäe apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, halduskohtu otsus selles osas tühistada ja saata asi halduskohtule vaide lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamise nõude osas uueks läbivaatamiseks. 4
28. Halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust osas, millega jäeti rahuldamata J. Reinomäe kaebus Viru Vangla 07.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1870-D tühistamiseks. J. Reinomäe poolt 07.07.2009 toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri ettekandega nr 2747 (tl 8), aktiga esemete leidmise kohta (tl 27), distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 7), fototabelitega kambri nr 151 seisukorra kohta 07.07.2009 (tl 28) ning väljavõtetega P-1 osakonna kambrite, s. h kambri nr 151 tehnilise seisukorra kohta
29. a aprillis ja juunis (tl 29-30). Kaudselt tõendab seda ka akt esemete leidmise kohta (tl 27), mis kinnitab valvuri ettekandes märgitut, et pärast seda, kui ta läbi kambri uksesilma nägi, mis kambris toimus, teavitas valvur sellest vanemvalvur R. N. , kellega koos teostati koheselt kambris läbiotsimine, mille käigus fikseeriti ka see, et WC uks on deformeerunud ja ei käi kinni ning, et ukse ülemise hinge kohal on näha ukse liistu väänamise jäljed. Samuti fikseeriti kambri läbiotsimise käigus see, et kambri aknaklaasile olid tekkinud mõrad. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 6) on J. Reinomäge karistatud selle eest, et ta rikkus VangS § 67 p-s 1 (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju) ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.6 sätestatud nõudeid (kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse). Viru Vangla kodukorra p 1.1 järgi sätestab Viru Vangla kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil ja täpsustab VangS-s, VSkE-s ja muudes õigusaktides sätestatut. VangS § 105 lg 21 järgi sätestatakse vangla kodukorras kõik kinnipeetava, vahistatu või karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamise täideviimiseks vajalikud asjaolud. Seega võib VangS § 67 p-s 1 märgitud vangla sisekorraeeskirjana, mille täitmise kohustus kinnipeetaval on, mõista VSkE kõrval ka konkreetses vanglas kehtestatud kodukorda. Vaidlust ei ole olnud ka selles, et kaebaja on
30. a aprillis vanglas tutvunud Viru Vangla kodukorraga, VangS-ga ja VSkE-ga (tl 38). Eelpoolviidatud tõenditega on ümber lükatud ka kaebaja väide, et tema ei ole 07.07.2009 vangla vara rikkunud. Samuti on eelnimetatud tõenditega ümber lükatud J. Reinomäe väide, et kambri nr 151 WC uks oli deformeerunud ja aken mõrane juba varem, ning et ta on sellele ka varem vanglaametnike tähelepanu juhtinud. Nimetatud väite kohta on Viru Vangla samuti selgitanud, et lisaks kambrite regulaarsele tehnilise seisukorra ülevaatusele jälgivad kambri seisundit igapäevaselt teostatavate loenduste käigus ka valvurid ning avastatud kahjustused fikseeritakse sellisel juhul ettekannetega, mida aga kambri nr 151 osas enne 07.07.2009 tehtud ei ole. Seega on tema karistamine distsiplinaarkorras olnud põhjendatud ja arvestades J. Reinomäe eelnevate ja kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu (3, neist 2 vangla vara rikkumise eest), oli ka talle määratud karistus 10 ööpäeva kartserit proportsionaalne.
31. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti VangS § 64 lg-t 2 (kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, kinnipeetaval on õigus anda selgitusi). Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on J. Reinomäge teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest 10.07.2009 (tl 31) ja talle oli antud võimalus esitada omapoolne kirjalik seletus juhtunu kohta juba 07.07.2009, millest kinnipeetav on keeldunud (tl 34). J. Reinomägi on andnud enne karistuse määramise käskkirja väljaandmist kirjaliku seletuse 10.07.2009 (tl 26).
32. Kaebaja väide HMS §-st 36 tuleneva selgitamiskohustuse nõude rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole samuti õige ega põhjendatud. HMS § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse menetlusosalise soovil. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise 5 käigus soovinud vastustajalt HMS §-s 36 märgitud selgituste esitamist. Samuti on J. Reinomäge varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega oli ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbiviimise korrast, mistõttu puudus vastustajal ka igasugune vajadus omaalgatuslikult selgitada talle distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Viru Vangla täitis omapoolsed VangS-st tulenevad kohustused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel - teavitas kaebajat, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus ja selgitas, mis asjaoludel seda on tehtud ning andis kaebajale võimaluse esitada omapoolne kirjalik selgitus, mida J. Reinomäe 10.07.2009 ka tegi.
33. Asjaolu, et käesolevat vaidlust on lahendanud Jõhvi kohtumaja kohtunik, kes on ka varem J. Reinomäe kaebustes määrusi ja otsuseid teinud ning kaebaja kaebusi ka käiguta ja rahuldamata jätnud või tagastanud, ei tähenda, et kohtunik oleks seetõttu automaatselt erapoolik ja oleks pidanud ise TsMS § 23 p 7 alusel asja menetlemisest taanduma. Seega ei anna J. Reinomäe väide, et tema arvates oli asja lahendanud kohtunik tulenevalt kaebaja suhtes varem tehtud negatiivsetest lahenditest erapoolik ja oleks pidanud ise taanduma, alust vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk