) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooled taotlesid vaheotsuse tegemist. Selleks, et anda hinnangut asjaolule, kas hagi on aegunud, tuleb kõigepealt selgeks teha, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping või on poolte vahel lepinguvälised võlasuhted. Tunnistajana üle kuulatud PSa, kes on kostja elukaaslane, ütluste kohaselt käis kostja puurkaevu rajamise küsimuses hageja kontoris ning hageja lubas kaevu teha. Tunnistaja ütluste kohaselt helistati pärast seda mõne aja möödudes temale kaevu tegemise aja kohta. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et leping sõlmiti siiski hageja ja kostja vahel, kuna hageja andis puurkaevu rajamise lubaduse just kostjale. PS helistati küll puurkaevu tegemise aja kohta, kuid selleks ajaks oli hageja ja kostja vahel puurkaevu rajamise kohta kokkulepe olemas. Seda, et kokkulepe sõlmiti poolte vahel kinnitab ka Keskkonnaministeeriumi 08.05.2006.a luba puurkaevu projekteerimise kohta. See luba on antud kostjale, mitte PS . Pooled vaidlevad selle üle, millal puurkaev valmis. Tunnistaja PS ütluste kohaselt valmis kaev 2006.a augustis. Kostja ning PP ja PP vahel 28.12.2006.a sõlmitud müügilepingu, millega kostja müüs ½ mõttelist osa Raasiku vallas asuvast Magasi kinnistust, punktist 2.9 nähtub, et kinnistul 2 on puurkaev. EG puurkaevu arvestuskaardilt (koostatud Mmaaüksusel asuva puurkaevu kohta) selgub, et vee analüüsid on võetud 07.08.2006.a. Ka Keskkonnaregistri andmete väljavõtte kohaselt rajati puurkaev 2006.a. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et vaidlusalune puurkaev rajati 2006.a augustis. Seda järeldust kinnitab ka 31.07.2006.a välja antud puurkaevu puurimisluba, kuna puurimisluba kehtis 1 aasta. Seega ei saanud selle loa alusel 2007.a augustis puurimist toimuda. Hageja poolt 22.11.2007.a esitatud arve tehtud tööde kohta ning 2007.a koostatud puurkaevu pass ei lükka kohtu järeldust ümber, kuna tegemist on hageja enda poolt koostatud dokumentidega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et töid ei saa lugeda üleantuks, kuna kostjale ei olnud üle antud puurkaevu passi. Kohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul oli töövõtja põhikohustuseks puurkaevu rajamine. Kuna puurkaev rajati, siis on hageja oma põhikohustuse täitnud ning töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Ka hageja ise on lugenud lepingujärgsed tööd üleantuks, kuna vastasel juhul puudunuks tal alus esitada kostjale arve. Hageja väide, et pooled leppisid kokku, et puurkaevu pass antakse üle pärast arve tasumist, on tõendamata. Seega tuleb tööd lugeda 2006.a augustis vastuvõetuks ning sellest tulenevalt muutus ka hageja tasunõue sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas aegumistähtaeg 2006.a lõppemisest ja aegumistähtaeg lõppes 31.12.2009.a. Kuna hagi esitati 25.11.2010.a, siis on põhinõue aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.