KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-290 Haldusasi Ro

) § 64¹ p-le 9 ei ole kaebajal kambris spordivahendeid ning tal ei ole seega võimalik ega vajalik spordikindaid kambris kasutada. Vastustaja ei saa lubada tekkida olukorral, kus kinnipeetavale lubatakse kambrisse esemed, millised ei ole küll vanglas keelatud, kuid ei ole nende otstarbest tulenevalt vajalikud kambris kasutamiseks. Kambrisse mittevajalike esemete lubamine toob kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest raskendatud oleks kambrite visuaalne kontroll ja läbiotsimiste teostamine. Vastustaja peab võimalikuks lubada kaebajal kasutada isiklikke spordikindaid järelevalve all ajal, mil osakonnas, kus kaebaja viibib, on kambrite uksed avatud ja kaebaja soovib kasutada päevaruumis asuvat trenažööri või lõuatõmbamiskangi. Kaebajal on samuti kambris juba 1 paar tavalisi kindaid olemas, mistõttu ei saa ta nõuda veel ühe paari kinnaste (spordikinnaste) kambrisse andmist. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus tunnistas
2. aprilli 2010 otsusega õigusvastaseks Viru Vangla 04.09.2009 toimingu R. Kalda kinnaste võetuse kohta ja jättis sama otsusega R. Kalda kaebuse osas, millega sooviti kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit, halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 23 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb tuvastada, kas kaebaja kindad (nende kasutamise mittelubamine jõusaalis) kuuluvad keelatud asjade loetellu, kas nad ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut ning seetõttu on õigustatud nende käsitlemine vanglas keelatud esemetena. Vastustaja on märkinud, et kaebaja spordikindad asuvad E8 osakonna valvuriruumis alates 24.03.2010 ning soovi korral saaks kaebaja neid päevaruumis sportimisel kasutada. Vangla ei ole põhjendanud, miks teostati 04.09.2009 kinnaste võetus ning kuidas kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut või vangla turvalist töökorraldust. Kui 2 eeldada, et tegemist on tavaliste kinnastega, mis on vanglas lubatud riietusese, siis ei ole usutav nende kasutamine inimese või vangla julgeoleku ohustamiseks. Seetõttu ei olnud Viru Vangla 04.09.2009 toiming kinnaste võetuse kohta õiguspärane. Kaebaja ei ole vanglale kohtueelse menetluse korras esitanud taotlust kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit, mistõttu tuleb kohustamiskaebus jätta läbi vaatamata. Uue nõudega kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb esmalt esitada vaie vanglale, seda ei ole aga kaebaja seadusega sätestatud korrast kinni pidades teinud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2010 otsuse osas, millega tunnistati vangla toiming õigusvastaseks ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus tuvastamisnõude osas rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu järeldus, et vangla ei ole põhjendanud, miks teostati kinnaste võetus ning kuidas kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut. Halduskohus ei andnud hinnangut vangla poolt esitatud tõenditele. 04.09.2009 ei võetud kaebajalt spordikindaid üldse ära, vaid need paigutati lattu kaebaja isiklike asjade hulka.

§-s 641 sätestatud keelatud asjade loetelus ei ole küll spordikindaid nimetatud, kuid sama paragrahvi p-s 9 sätestatu kohaselt tohivad spordivahendeid omada vaid avavangla kinnipeetavad. Keelatud asjade loetelu kehtestamisel ei ole vastava määruse andja silmas pidanud olukorda, kus spordivahend on kinnipeetavale keelatud, kuid selle kasutamist abistavad vahendid või ese oleks siiski lubatud. Osakonnas kus R. Kalda paikneb, on vangla poolt kinnipeetavatele tagatud päevaruumis sportimisvahendid (trenažöörid ja lõuatõmbamiskang) ajal, mil kambrite uksed on avatud. Soovi korral saab kaebaja spordikindaid päevaruumis sportimisel kasutada, kuna need asuvad osakonna lukustatud pesuruumis ja sportimise ajaks väljastatakse need valvuri poolt. Viru Vangla kinnipeetavad ei käi jõusaalis ning on arusaamatu, millel halduskohtu vastav seisukoht kinnipeetavate poolt jõusaali kasutamise kohta põhineb. Arusaamatuks jääb ka kohtu seisukoht, et vangla ei ole põhjendanud, et kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut. Nõustuda ei saa halduskohtu põhjendusega, et kui eeldada, et tegemist on tavaliste kinnastega, mis on vanglas lubatud riietusese, siis ei ole usutav nende kasutamine inimese või vangla julgeoleku ohustamiseks. Halduskohtule esitatud fotolt nähtub, et tegemist on spordikinnastega. Seega ei saanud halduskohus asuda eeldama, et tegemist on tavaliste kinnastega, kui esitatud on konkreetne tõend selle kohta, milliste kinnastega tegelikult tegemist on. Samuti on R. Kaldal kambris üks paar tavalisi kindaid, millised on lubatud Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 alusel. Nimetatud haldusaktiga antud soodustus lubada kinnipeetaval kambris hoida ühte paari kindaid ei laiene spordikinnastele.

1. R. Kalda vaidleb Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, et isegi kui on tegu spordikinnastega, siis kuidas on need ohtlikud või ohtlikumad tavalistest kinnastest. Kaebaja kinnastel on kaitse eesmärk ja need ei ole sportimisvahendid (poksikindad vms.) 23.03.2010 korjati kõigilt kinnipeetavatelt spordikindad ära ja paigutati pesuruumi. Kaebaja sai kindaid, mis 04.09.2009 ära võeti ja lattu paigutati, kasutada alates 01.04.2010 kambrite lahtioleku ajal kätekõverduste tegemiseks. Vangla ei ole peale sõna spordikindad välja toonud muid erinevusi, mille alusel ei saaks vaidlusaluseid kindaid lugeda tavalisteks kinnasteks. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla
4. septembri 2009 toiming ja mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse välja riigilõiv 125 krooni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Romeo Kalda kaebuse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
5. septembri 2009 toiming. Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu
6. aprilli 2010 otsus jätta muutmata, arvestades seda, et esitatud kohustamiskaebuse läbi vaatamata jätmise peale ei ole menetlusosalised apellatsioonkaebust esitanud.
7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Viru Vangla 04.09.2009 toiming on õigusvastane, kuna vangla ei ole põhjendanud, miks 04.09.2009 kindad kaebajalt ära võeti ning kuidas kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut või töökorraldust. Halduskohus leidis samuti, et kui eeldada, et tegemist on tavaliste kinnastega, mis on vanglas lubatud riietusese, siis ei ole usutav nende kasutamine inimese või vangla julgeoleku ohustamiseks. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et on arusaamatu halduskohtu viide sellele, et vangla ei ole põhjendanud, kuidas kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut või töökorraldust. Asja materjalidest, s. h kaebusest nähtuvalt ega halduskohtu istungil räägitu kohaselt ei ole R. Kalda väitnud, et vangla toiming on õigusvastane seetõttu, et tal keelatakse temalt ära võetud spordikindaid jõusaalis kasutada. Kaebuse kohaselt vaidlustas R. Kalda vangla toimingu põhjusel, et pidas õigusvastaseks spordikinnaste elukambris mittelubamist ja nende kaebajalt äravõtmist ning lattu paigutamist. Selle kohta, miks Viru Vangla 04.09.2009 kaebajalt spordikindad ära võttis ja neid tagasi kambrisse ei luba, on vangla omapoolsed selgitused ja põhjendused esitanud 21.01.2010 vaideotsuses (tl 26) ja vastuses R. Kalda kaebusele (tl 20-21). 07.04.2010 toimunud halduskohtu istungi protokolli kohaselt muutis R. Kalda oma kaebuse nõuet üksnes kohustamiskaebuse osas (tl 35). Samuti ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest võimalik aru saada, millel põhineb kohtu eeldus, et tegemist on tavaliste kinnastega, mis on vanglas lubatud riietusese ja mille puhul ei ole seega usutav, et nende kasutamine võiks olla ohtlik isikute või vangla julgeolekule. R. Kalda poolt esitatud kaebusest nähtub, et 04.09.2009 võeti temalt ära nahast ja riidest valmistatud ilma sõrmeotsteta kindad, mida kaebaja kasutas sportimisel (lõuatõmbamise kangil ja trenažööril harjutusi tehes, kätekõverduste tegemisel) käte kaitsmiseks hõõrdumise ja villide eest ning selleks, et käed kangil ei libiseks (tl 1-3). See, et tegemist ei olnud nö. tavaliste kinnastega, millega tavapäraselt kaitstakse käsi külma eest, vaid spordikinnastega, nähtub ka vangla poolt esitatud fotost (tl 25).
8. Esitatud kaebusest nähtuvalt pidas R. Kalda Viru Vangla 04.09.2009 toimingut õigusvastaseks põhjusel, et varasemalt olid kindad talle kambrisse antud. Samuti leidis R. Kalda, et tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga ja tema inimväärikuse rikkumisega, sest spordikindad ei ole

§ 641ja Vang

S § 15 lg 2 alusel vanglas keelatud esemed. Kinnipeetavate isiklike asjade hoidmise ja väljastamisega seonduv on reguleeritud VangS §-s 15 ning

§ 57lg-s 1 ja § 61 lg-tes 1 ja 4.

Neis sätestatu kohaselt on kinnipeetaval õigus vanglas lubatud asju hoida enda juures kambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad lattu hoiule ja väljastatakse nimekirja alusel. 4 Kindad on üldjuhul käsitletavad riietuse juurde kuuluvate kaunistavate või ilmastikumõjude eest kaitsvate esemetena. Viru Vangla kodukorra punktid 4.1.3 ja 4.1.4 lubavad kinnipeetaval väljaspool kambrit viibimisel, sealhulgas ka jalutuskäigul, kanda vaid vangla riietust. Ka VangS § 46 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kinnipeetav kandma vangla riietust, kuid vanglateenistuse ametnik võib lubada isikliku riietuse kandmist, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega selle puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse.

§ 61

lg 11 kohaselt tuleb need isiklikud riided, mille kandmiseks luba puudub, anda vanglateenistuse lattu hoiule.

§-s 641 kehtestatud keelatud asjade loetelus ei ole tõesti spordikindaid eraldi nimetatud, kuid selle paragrahvi p-s 9 sätestatu kohaselt tohivad spordivahendeid omada vaid avavangla kinnipeetavad. Mõiste „spordivahend“ on väga üldine ja seetõttu ka mitmeti mõistetav. Seda mõistet keelatud asjade loetelu kehtestamisel kasutades ei ole vastava määruse andja aga ilmselgelt silmas pidanud olukorda, kus spordivahendina näiteks trenažöör on kinnipeetavale keelatud, kuid selle kasutamist abistavad vahendid või ese on talle lubatud. Kaebuses kirjeldatud ning vangla poolt edastatud fotolt nähtuvad konkreetsed kindad on ka kaebuse esitaja enda väitel kasutatavad vaid sportimisel. Seega ei saa sellistel kinnastel kinnipeetava kambris ilma seal muude spordivahendite olemasoluta olla mingit muud otstarvet. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et ilmselgelt üksnes sportimisega seoses kasutatavaid kindaid tuleb samuti pidada

§-s 641 p 9 mõistes spordivahendiks. 9. VangS § 15 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 641p 9 kohaselt on kinnipeetavale, v.

a avavangla kinnipeetavale vanglas spordivahendid keelatud. Seega tuleb ka vangla sisekorraeeskirjas toodud keelatud asjade loetelu osas lähtuda VangS § 15 lg 2 mõttest ja eesmärgist. Nagu juba eelpool märgitud, olid kaebuse kohaselt kaebajale vaidlusalused kindad vajalikud sportimisel, et kaitsta käsi hõõrdumisel tekkida võivate villide eest ja ka selleks, et käed ei libiseks lõuatõmbamiskangil. Vastustaja kirjalike seisukohtade järgi, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja, on Viru Vangla osakonnas, kus asub kaebaja, tagatud kinnipeetavatele spordivahendite kasutamine päevaruumis. Kinnipeetavatel kambris spordivahendeid ei ole. Seega on kaebajal sportimine (trenažööri ja lõuatõmbamiskangi kasutamine) võimalik ajal, mil kambrite uksed on avatud ja seda on võimalik teha vaid päevaruumis. Apellatsioonkaebuse kohaselt Viru Vangla kinnipeetavad eraldi jõusaalis ei käi. Ringkonnakohus nõustub ka Viru Vangla seisukohaga, et kinnipeetava kambrisse spordikinnaste lubamine täiendavate esemetena, kuigi kambris neid sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, tooks kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest nii oleks raskendatud igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll ning ka läbiotsimiste teostamine kambris. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuna spordikinnaste puhul on tegemist tugevdatud kinnastega, siis on peaks nende omamine kambris olema keelatud ka seetõttu, et selliseid kindaid on võimalik kasutada teiste isikute kallal vägivalla tarvitamiseks, kaitstes samaaegselt enda käsi löömisel tekkivate vigastuste eest, mistõttu on vanglal raskem õigusrikkumisi avastada ning teistele isikutele vigastuste tekitajat tuvastada. Kuna spordikinnaste lubamine kambrisse tooks kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule ja võib ohustada ka teiste kinnipeetavate elu ja tervist, siis ei ole vaidlustatud Viru Vangla toiming ringkonnakohtu hinnangul ka ebaproportsionaalne. 5 Asjaolu, et kaebajal on õigus omada ühte paari kindaid kambris, kaitsmaks käsi ilmamõjutuste eest jalutuskäigul või etapeerimisel, ei pea tingimata kaasa tooma seda, et kaebajal peab olema võimalik omada kambris ka spordikindaid, kuigi kambris tal neid vastavalt otstarbele kasutada võimalik ei ole.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et spordikindaid ära võttes ja neid kambrisse mitte lubades rikkus vangla tema inimväärikust. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on teatavasti tegemist üksnes äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist teatava minimaalse raskusastme ületamisega. Seega on inimväärikuse alandamisega tegemist siis, kui vanglas viibimisel põhjustatakse isikule rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis kinni pidamisega paratamatult kaasnevad. Iga ebameeldivustunne, mida isik vangistuses kogeb, ei ole veel tema inimväärikuse rikkumine. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98). Käesolevas vaidluses tuvastatud ja arvesse võetud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust järelduseks, et Viru Vangla 04.09.2009 toiming oli õigusvastane ning tõi kaebajale kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kalda kaebus Viru Vangla 04.09.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna esitatud kaebus jääb rahuldamata, ei ole alust kohaldada ka HKMS § 95 lg 1 ja mõista Viru Vanglalt R. Kalda poolt tasumisele kuulunud riigilõivu täielikult või osaliselt riigituludesse.
3. Kuna Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vastustaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud menetluskuluna riigilõivu 250 krooni, siis tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel see summa R. Kaldalt Viru Vangla kasuks välja mõista. Kaebaja oli aga halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud. Seega leidis halduskohus, et R. Kalda on HKMS § 91 lg 1 mõistes maksejõuetu. Sel põhjusel jääb Viru Vangla taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kaebajalt HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb Viru Vangla enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk