Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. J. Reinomäe poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri ettekandega nr 3392 (tl 6), aktiga esemete leidmise kohta (tl 7) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 5). 04.09.2009 kirjalikus seletuses (tl 9), kohtule esitatud kaebuses (tl 1-2) ega halduskohtu istungil (tl 42-43) ei ole kaebaja eitanud seda, et 01.09.2009 teostatud kartserikambri nr 1271 läbiotsimise käigus, kus kaebaja viibis üksinda alates 30.08.2009, leiti kaebajale kuuluva botase seest kilepakend, milles oli 2 sigareti jagu tubakat, 8 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. Kambris olnud kirjade vahelt leiti lahtiselt 25 sigaretipaberit „Rizla“ ja 3 ristsõna. Kartseri magamistarvete laos olevast J. Reinomäe madratsist leiti kilepakend, milles oli umbes 6 sigareti jagu tubakat, 5 poolikut tikutoosikülge ja 55 poolikut tuletikku ning täis tubakapakk „Paramount red“, milles oli lisaks tubakale ka 28 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. Kaebaja on leidnud üksnes seda, et kuna tema ei viibinud läbiotsimise juures, ei ole tal selle kohta võimalik kommentaare anda ning et distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus on rikutud menetlusnorme. Vaidlust ei ole olnud ka selles, et kaebaja on 20.04.2009 vanglas tutvunud Viru Vangla kodukorraga, VangS-ga ja VSkE-ga. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 4) on Jaak Reinomäge karistatud selle eest, et ta rikkus VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud nõudeid, omades 01.09.2009 kartserikambris asju (tubakas, tikud, tikutoosi küljed, sigaretipaber, ristsõnad), mis ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud. Seega on tema karistamine distsiplinaarkorras olnud põhjendatud ja arvestades J. Reinomäe eelnevate ja kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu
lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei pea menetlusosaline esitama lisadena neid dokumente, mis on teisel menetlusosalisel olemas. Vaidlust ei ole selles, et asja arutamise edasilükkamise taotluse esitamise aluseks olnud 23.09.2009 käskkirja oli vastustaja koos muude distsiplinaarasja materjalidega kaebajale 24.09.2009 kätte andnud (tl 23 pöördel). Seega ei olnud vastustaja kohustatud esitama J. Reinomägile koos omapoolse vastusega 5 distsiplinaarmenetluse materjale, s. h vaidlusaluse käskkirja koopiat uuesti. Esitades 23.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2213-D tühistamiseks kohtule kaebuse, oli kaebaja teadlik, mis sisaldus distsiplinaarmenetluse materjalides ja vaidlusaluses käskkirjas. Esitatud kaebus oli koostatud J. Reinomägi enda poolt ning üksnes väide, et ta saatis enda materjalid koos kaebusega kohtule, ei saa olla aluseks istungi edasi lükkamiseks. Juhul kui kaebaja leidis, et ta ei saa oma õigusi kohtus kaitsta ilma selleta, et ta oleks uuesti tutvunud 23.09.2009 käskkirjaga vms, oli tal enne 15.04.2010 toimunud kohtuistungit piisavalt aega esitada kohtule taotlus toimikuga tutvumiseks või põhjendatud vajaduse olemasolul vaidlusalusest käskkirjast koopia saamiseks. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 06.12.2009 ning kohtuistungi toimumise ajast 15.04.2010 oli ta teadlik 24.03.2010 (tl 39), mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et J. Reinomägi poolt alles menetluskonverentsina peetud kohtuistungil esitatud taotlus vastustajalt (või kohtult) vaidlusaluse käskkirja koopia saamiseks ja selleks istungi edasilükkamiseks oli pahatahtlik. HKMS § 15 lg 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt ning ei või neid kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia.
lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma taotlused, avaldused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui selle menetlemine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Asjaolu, et halduskohus ei lükanud vaidlusalusest käskkirjast koopia saamise vajaduse motiivil kohtuistungit edasi, ei rikkunud ka sisuliselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimelt rahuldas ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse saada enne ringkonnakohtu istungit koopiad nendest materjalidest, mille ta oli ise koos kaebusega oli halduskohtule edastanud, kuid olenemata sellest ei esitanud kaebaja nende materjalide põhjal ringkonnakohtu istungil ühtegi sellist põhjendust või seisukohta, mida ta juba halduskohtus toimunud menetluse käigus väljendanud ei oleks. Asjas ei ole vaidlust selles, et vangla ei olnud J. Reinomägi vaiet käskkirja nr 6-3/2213-D peale tähtaegselt läbi vaadanud ning kuna J. Reinomägi pöördus käskkirja tühistamise nõudes kohtusse, siis tagastas Viru Vangla 17.02.2010 J. Reinomägi vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel (samas asjas toimub kohtumenetlus). Seega ei pidanud ega saanud vangla enam kaebaja poolt 30.09.2009 esitatud vaide osas otsust teha ning kaebaja nõue, et kohus kohustaks vastustajat siiski vaideotsust tegema, sest ta tahab sellele kohtuistungil tugineda, ei saanud samuti olla kohtuistungi toimumise edasilükkamise põhjendatud aluseks. Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.