← Eesti

3-10-1185/13

Obsah (7)§ 13§ 30§ 15§ 66§ 67§ 32§ 28

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-1185 Haldusasi AS Ragn-Sell

) § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need üle selleks õigust omavale isikule.

§ 13

kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

§ 30

kohaselt tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole võrreldes teiste jäätmekäitlusmoodustega ülemääraselt kulukas.

§ 15

lg-tes 2-4 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduvkasutusele. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlusesse võttu materjali või toormena. Tegemist on nn jäätmekäitlustoimingute hierarhiaga, mis on üldtunnustatud põhimõte jäätmeseaduses. Sama põhimõte on selgesõnaliselt sätestatud ka Euroopa Liidu jäätmedirektiivis (direktiiv 2008/98 artikkel 4). Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 104 on kehtestatud jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu. Nimetatud määruse kohaselt on taaskasutamistoiminguks (kokku 13 erinevat toimingut) näiteks jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muu energiaallikana (st jäätmete energiakasutus) ning jäätmete kõrvaldamistoiminguks (kokku 15 erinevat toimingut) on muuhulgas ka jäätmesegude koostamine. Seega, lähtudes jäätmekäitlustoimingute hierarhiast, tuleb eelistada jäätmete prügilas ladestamisele jäätmete taaskasutamist (näiteks põletamist viisil, kus toimub vabanenud energia akumuleerimine). PKD punkt 6.4 sätestab kohustuse käidelda kogutud jäätmed OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus. Eeltoodu tähendab, et teenuse osutajal puudub õigus suunata jäätmeid taaskasutusse, vaid ta on kohustatud jäätmed üle andma OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus ei teosta jäätmete taaskasutustoiminguid, vaid ainult 2

(9)3-10-1185 kõrvaldamistoiminguid. See nähtub OÜ-le Narva jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloalt nr L.JÄ.IV-184634, mis on avaldatud Keskkonnaministeeriumi Keskkonnalubade infosüsteemis. Vastavalt OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloale nr L.JÄ.IV-184634 on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskuse tegevuste toimingud märgistatud koodiga D13 (tabel 2) ning määrusest tulenevalt on D13 jäätmete kõrvaldamistoiming. Seega, tulenevalt PKD p-st 6.4 on jäätmevedajad seotud kohustusega anda jäätmed üle kõrvaldamistoiminguteks. Käesoleval ajal tegeleb Sillamäel OÜ Ecocleaner jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemisega nn MBT tehas, kus on praegu juba võimalik jäätmeid töödelda taaskasutamise eesmärgil. Nähtuvalt OÜ-le Ecocleaner väljastatud jäätmeloale vastavad OÜ Ecocleaner toimingud koodidele R3 ja R13, mis määruse kohaselt on kõrvaldamistoimingud. OÜ Ecocleaner kinnitab, et on valmis vastu võtma ja ümber töötlema kõiki Narva linnas tekkivaid segaolmejäätmed. Eeltoodu kinnitab üheselt, et on reaalne võimalus jäätmete taaskasutamiseks ning vastustaja nõue jäätmete kohustuslikuks suunamiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus on otseses vastuolus jäätmeseaduses sätestatuga. Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 31 on sätestatud ühe põhiõigusena ettevõtlusvabadusõigus. Kohalik omavalitsusüksus, rakendades jäätmeseadusest tulenevat õigust korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimiseks ning jäätmevedaja valimiseks, ei tohi rikkuda isikute põhiõigusi, sh ettevõtlusvabadusõigust. Praeguses olukorras on PKD-ga ette nähtud kohustus käidelda kogutud jäätmed OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus. Vastav regulatsioon piirab oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebajal puudub õigus jäätmete taaskasutamisele suunamiseks. Samuti on tegemist põhjendamatu konkurentsieelise andmisega OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus kuna teenuse osutajat sunnitakse käitlema jäätmeid OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus vastavalt OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnakirjale. Läbi jäätmete taaskasutuse on võimalik kaebajal teenida ka tulu ja seeläbi pakkuda soodsamat jäätmeveoteenust võrreldes olukorraga, kus kaebaja on sunnitud käitlema jäätmeid OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus vastavalt OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnakirjale. Õiguskantsler on 03.2009 andnud omapoolse hinnangu Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja regulatsioonile, mis käsitleb segaolmejäätmete järelsortimise asukohta. Õiguskantsler on leidnud järgmist: Kui jäätmeettevõtjale panna kohustus viia Narva linnas kogutud segaolmejäätmed kohustuslikus korras ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse järelsortimiseks, siis see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima teenusekvaliteediga teenusepakkujat. Samas nõustun, et ettevõtjale ei saa jätta piiramatut õigust viia jäätmeid, kuhu ta soovib, järelsortimiseks, sest näiteks kui ettevõtja viiks jäätmed väga kaugele, ei vastaks see jäätmeseaduse §-s 32 sätestatut lähemuse põhimõttele ning veokulud võiksid tõsta põhjendamatult hinda tarbijatele. Eelneva valguses leian, et ettevõtjal peaks olema võimalus valida, millisesse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse ta viib Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks, kuid see vabadus on piiratud

§-st 32 tuleneva lähemuse põhimõttega. Minu hinnangul oleks ettevõtlusvabadus põhiseadusega nõutud tasemel tagatud ja lähemuse põhimõte järgitud, kui ettevõtja võiks valida Ida-Virumaa territooriumi ulatuses ise sobiva sortimiskeskuse, kuhu Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks viia. See sortimiskeskus peab olema tehnoloogiliselt sobiv ja vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Eelviidatud õiguskantsleri arvamus on antud rohkem kui aasta tagasi ja olukorras, kus ümbertöötlemise võimalust polnud mainitudki. Seega isegi olukorras, kus mehhaanilist-bioloogilist töötlemist ei olnud alternatiiviks toodudki, leidis õiguskantsler, et jäätmete kohustuslik suunamine ühte kindlasse sortimistehasesse oleks põhiseadusega vastuolus. Eeltoodu kinnitab üheselt, et olukorras, kus on reaalne võimalus jäätmete ümbertöötlemiseks (mida tuleks lähtudes jäätmekäitlushierarhiast eelistada jäätmete kõrvaldamistoimingutele), on jäätmete kohustuslik suunamine OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus selgelt vastuolus PS-s sätestatud 3

(9)3-10-1185 ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Tuleb rõhutada, et OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnad on märkimisväärselt kõrgemad võrreldes OÜ Ecocleaner hindadega. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et PKD punkt 6.4 on vastuolus ettevõtlusvabadusega ning annab põhjendamatu konkurentsieelise OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus, millega omakorda kaasnevad kõrgemad veohinnad tarbijatele ning seeläbi avalike huvide kahjustamine. Kaebaja on huvitatud PKD alusel korraldataval avalikul konkursil osalemisest. PKD punkt 6.4 esimene lause seab kaebajale kohustuse jäätmete suunamiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on õigusvastase nõudega, mis rikub tema õigusi. Samuti rikub vastav piirang kaebaja ettevõtlusvabadust. Kohtuistungil märkis kaebaja esindaja, et vastustaja heidab kaebajale ette, justkui oleks kaebaja esitanud kaebuses valeandmeid jäätmeloa kohta, kuid need andmed tuginesid Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemist saadule. OÜ-l Narva Jäätmekäitluskeskus on üksnes R13 koodiga taaskasutustoiming, s.o jäätmete sorteerimine. Jäätmete sorteerimine on eeltoiming järgnevates taaskasutustoimingutes. Kaebaja esitas OÜ Ecocleaner jäätmeloa, millest nähtub, et talle on antud luba ka koodiga R3 (jäätmete põletamine). Kaebaja jääb oma seisukoha juurde ja leiab, et vastustaja poolt PKD p-s 6.4 ainsa jäätmekäitluskoha kindlaksmääramise on tegemist konkurentsi piiramisega, mille tagajärjel võivad saada kahjustada nii tarbijate kui kaebaja huvid. Sisuliselt on tegemist monopoli tekitamisega, mis on PS-ga vastuolus. Kaebaja palub käesolev kaebus rahuldada ning tühistada Narva Linnavalitsuse 09.04.2010 korralduse nr 473-k PKD p 6.4 esimese lause osas, mille kohaselt veopiirkonnast kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitluskohaks (v.a paber ja kartong) on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Rahu tn 3b Narva linn. Kaebaja palub välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud 35 415 krooni. Vastustaja Narva Linnavalitsuse vastusest kaebusele nähtub, et Narva Linnavalitsuse 09.04.2010 korraldusega nr 473-k kuulutati välja avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks ja kinnitati avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid. Kaebuse esitaja leiab, et PKD punkt 6.4 esimene lause, mille kohaselt veopiirkonnast kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitluskohaks (v.a paber ja kartong) on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Rahu tn 3b Narva linn, on vastuolus jäätmeseaduses sätestatuga. Narva Linnavalitsus peab kaebust põhjendamatuks kuna linnavalitsuse poolt antud korralduse p 3.2 ja selle alusel kinnitatud pakkumise kutse dokumentide p 6.4 ei ole vastuolus jäätmeseaduse ega muude kehtivate õigusaktidega.

§ 66

sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsusüksuse poolt valitud ettevõtja poolt.

§ 66

lg 2 kohaselt kohalik omavalitsusüksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Seega on seadus andnud korraldatud jäätmeveo käigus olmejäätmete kogumise ja veo korraldamise täielikult kohaliku omavalitsuse pädevusse (sh ka jäätmekäitluskoha määramise).

§ 67

lg 2 sätestab nõuded, millele peavad vastama pakkumise kutse dokumendid.

§ 67

lg 2 kohaselt korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse kindlaks vähemalt alljärgnevad tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused, sagedus, aeg, tehnilised tingimused, jäätmeveo teenustasu piirmäär, veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes. Tulenevalt eeltoodust vastab vaidlustatud korraldusega kinnitatud PKD p 6.4 seadusega kehtestatud nõuetele. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus on seaduse nõuetest tulenevalt määratud olmejäätmete (v.a paber ja kartong) jäätmekäitluskohaks. Narva 4

(9)3-10-1185 Linnavalitsus nõustub kaebuse esitaja seisukohtadega jäätmekäitlustoimingute hierarhia osas, milleks on jäätmetekke vältimine, korduv taaskasutus, ringlusesse võtmine materjalina, ringlusesse võtmine energia tootmiseks (põletamine) ja ladestamine.

§ 15

lg-tes 2 kuni 4 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb tõepoolest esmane eelistus anda jäätmete korduvkasutusele. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlusesse võttu materjali või toormena. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus on eelkõige just jäätmete taaskasutustoiminguteks rajatud jäätmekäitluskoht. On kahetsusväärne, et kaebuse esitaja on püüdnud halduskohut viia eksitusse, esitades 12.05.2010 e-postiga osalise väljatrüki OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloast nr L.JÄ.IV-184634, tehes seejuures kaebuse p-s 2.1.3 järelduse, nagu puuduks OÜ-l Narva Jäätmekäitluskeskus õigus teostada jäätmete taaskasutustoiminguid, vaid ainult kõrvaldamistoiminguid. Tegelikkuses sisaldab jäätmeloas olev tabel 1 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused" 29 erineva koodinumbriga taaskasutamise toimingut (Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 102 ,,Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu"). Kusjuures enimmärgitud taaskasutamise toimingu koodiks on R13 - segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga RI-R12 märgitud mistahes menetluses (Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu“ § 1 lg 2 p 13). Taaskasutamistoimingute teostamise tagajärjel tekib loomuliku jäägina (sortimisjääk) teatud hulk jäätmeid, mida võib keskkonda viia. OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloa tabel 2 annabki selleks loa, tähistades nimetatud toimingu koodiga D 13. Pöörame tähelepanu sellele, et vastavalt Narva Linnavolikogu 11.03.2010 määruse nr 12 "Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord" §-le 3 on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud järgmised jäätmeliigid: 200101 - paberja kartong, 200301 - segaolmejäätmed, 200307 - suurjäätmed. Vastavalt jäätmeloa tabelile 1 töödeldakse segaolmejäätmed

(200301)toiminguga, mille kood on R l
  1. Seega kaebuse p-s 2.1.
  2. esitatud viited, et OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloale on kantud vaid tegevuste toimingud koodiga D l3 ja jäätmevedajad on sellest tulenevalt seotud kohustusega anda jäätmed üle kõrvaldamistoiminguteks, ei vasta tõele ja on ilmselgelt pahatahtlikult eksitavad. PKD p 6.4 vastab samuti ka Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 ,,Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused" § 7 lg-le 3, mis sätestab, et segunenud olmejäätmed sorditakse (kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi) tehnoloogiliselt varustatud ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Segunenud olmejäätmete ladestamiskõlblikkuse saavutamiseks peab kohalik omavalitsusüksus määrama korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi PKD-s

§ 67

lg 2 p 4 alusel ühe jäätmekäitluskohana lähima olemasoleva olmejäätmete sortimistehase juhul, kui see asub omavalitsuse asukohajärgses maakonnas. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus näol ongi tegemist sisuliselt sortimistehasega ja fakt on ka see, et tema asukoht on lähim, kuna asub linna haldusterritooriumil. Selle kinnituseks, et OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus tegeletakse jäätmete taaskasutamisega (järelsortimisega) ja tõestamaks antud tegevuse eeliseid ja efektiivsust võrreldes teiste taaskasutustoimingutega, viitab vastustaja keskkonnaministri 06.07.2009 kirjale nr 121/

  1. Kaebuse p-s 2.2.1 asutakse seisukohale, et kohustus käidelda kogutud jäätmeid OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus piirab ulatuslikult kaebaja ettevõtlusvabadust kuna kaebajal puudub õigus jäätmete taaskasutamisele suunamiseks. Käesoleva vastuse alapunktis 2 on antud põhjalik arvamus kaebaja ekslike seisukohtade kohta seoses jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamisega. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus põhitegevuseks ongi taaskasutustoimingute läbiviimine ja järelikult kaebaja õigusi ei rikuta. Õiguskantsler on oma
  2. aasta märtsikuu märgukirjas andnud vaid omapoolse arvamuse, kuidas võiks tema arvates Narva jäätmehoolduseeskirja §-i 59 tõlgendada. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et Narva jäätmehoolduseeskirja § 59 ei reguleeri korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmete sortimist, ehk siis õiguskantsleri seisukoht ei kajasta jäätmete käitlemist korraldatud 5

(9)3-10-1185 jäätmeveo tingimustes. Samuti ei haaku õiguskantsleri seisukoht eelpoolviidatud keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 § 7 lg-ga 3. Korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmete käitlemist reguleerib nimetatud eeskirja § 9, mille kohaselt olmejäätmete suures koguses taaskasutamise hõlbustamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogutud olmejäätmed, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb üle anda sortimiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus, mis asub aadressil Rahu tn 3b Narva, vastavalt jäätmeseadusele. OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus võetakse füüsiliselt isikult (elanikelt) tasuta vastu taaskasutatavaid jäätmeid (pakend ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanad rehvid, jne). OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus võetakse juriidiliselt isikult vastu taaskasutatavaid jäätmeid (pakend ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanad rehvid, jne) kokkulepitud tingimustel.

§ 32

sätestab, et jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Sisuliselt andis õiguskantsler sellega omapoolse tõlgenduse mõistele võimalikult lähedal, mis ei ühti vastustaja arvates ei seaduse mõtte ega ka Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Kohtu seisukohtadega. Tulenevalt õiguskantsleri seaduse § 351 lg-st 3 ei ole õiguskantsleri arvamus paraku kohtus vaidlustatav. Vastustaja rõhutab, et õiguskantsleri seisukohad ei ole õiguslikult siduvad. Vastustaja ei soovi käesolevas vastuses süüvida põhjalikult mõiste võimalikult lähedal tõlgendamisse, kuid esitab siin vaid mõningad Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kohtu seisukohad.

§-s 32 sätestatud tekkekohale võimalikult lähedal põhimõte lähtus Euroopa Ühenduse jäätmete raamdirektiivist 75/442/EMÜ, mille artikli 5 lg-le 2 on viidatud ka jäätmeseaduse seletuskirjas. Euroopa Liidu Nõukogu 18.03.199l direktiivi 91/156/EMÜ, millega muudeti direktiivi 75/442/EMÜ, artikkel 5 lg 2 sisustab läheduse põhimõtte järgmiselt: Võrgustik peab ka võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Asutamislepingu artikli 130 lg-s 2 sätestatud põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas, millele rajaneb ühenduse tegevus seoses keskkonnakaitsega, eeldab, et iga piirkonna omavalitsus või muu kohalik ametiasutus võtab kasutusele sobivad meetmed, et tagada kohalike jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine. Jäätmed tuleb seega kõrvaldada nende tootmiskohale nii lähedal kui võimalik, piiramaks jäätmete vedu nii palju kui võimalik. Kajastamist leiab antud küsimus ka Euroopa Kohtu 17.03.1993 kohtuasjas nr C-l55/91 ,,Jäätmete direktiivõiguslik alus". Otsuse p 13 sätestab: Kohus on siiski leidnud, et keskkonnakaitsega seotud möödapääsmatud nõuded õigustavad erandite kehtestamist jäätmete vaba liikumise suhtes. Selles kontekstis on Euroopa Kohus kinnitanud, et põhimõte, mille kohaselt tuleks keskkonnakahju esmajärjekorras kõrvaldada lähtekohas ja mis on ette nähtud asutamislepingu artikli 130 lg-s 2 ühendusepoolsete keskkonnaga seotud meetmete alusena, tähendab seda, et iga piirkond, vald või muu kohalik omavalitsus võtab oma jäätmete kogumise, töötlemise ja kõrvaldamise tagamise jaoks sobivad meetmed; seetõttu tuleb jäätmed kõrvaldada tekitamise kohale võimalikult lähedal, et jäätmete vedu võimalikult piirata. Euroopa Kohus on oma otsustes pidanud õigeks käsitleda jäätmeid mitte tavalise kaubana, mida võib vabalt ja kontrollimatult vedada sinna kuhu vedaja soovib, vaid erilise kaubana. Sellest tulenevalt on õigustatud ka piirangute ja erandite kehtestamine jäätmete veole ja samas ka ettevõtlusvabadusele.

66 lg 1 kohaselt jäätmed veetakse määratud piirkonnast määratud menetluskohta ja § 67 lg 2 p-i 4 kohaselt pakkumiskutse dokumentides määratakse jäätmekäitluskohad. Arusaamatu on kaebuse esitaja väide, et määrates OÜ Narva Jäätmekäitluskeskuse jäätmete käitluskohaks, antakse sellele põhjendamatu konkurentsieelis, kuna sellisel juhul on teenuse osutaja sunnitud käitlema jäätmed OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus vastavalt OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnakirjale. Samas pakub kaebuse esitaja välja jäätmete käitlemise Sillamäel OÜ Ecocleaner Sillamäe MBT-tehases. Jääb mõistmatuks, kas sellisel juhul toimub jäätmete üleandmine kaebuse 6

(9)3-10-1185 esitaja koostatud hinnakirja alusel? Arvatavasti mitte, sest jäätmekäitluskoha vastuvõtuhinnad kujundab ikka jäätmekäitluskohta pidav ettevõtja. Ja miks just Ecocleaner Sillamäe, miks mitte Uikala prügila või Torma või Tallinna prügila? Mis alustel määrab omavalitsus sellisel juhul

§ 67

lg 2 p-s 5 sätestatud jäätmeveo teenustasu piirmäära - kas Sillamäe, Uikala, Narva, Torma, Tallinna või Väätsa, vms jäätmekäitluskohtade vastuvõtuhindade alusel? Kaebuses esitatud seisukohad ja nõudmised/soovid on Narva Linnavalitsusele arusaamatud ja põhjendamatud. Vastustaja palub jätta AS Ragn-Sells kaebuse Narva Linnavalitsuse 09.04.2010 korralduse nr 473-k osaliseks tühistamiseks rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED AS Ragn-Sells esitas halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 09.04.2010 korralduse nr 473-k „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi väljakuulutamine ja ajutise hindamiskomisjoni moodustamine“ p-i 3.2 tühistamiseks. Nimetatud punktiga kinnitati avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid (PKD). Kaebaja leiab, et PKD p 6.4, mille kohaselt veopiirkonnast kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitluskohaks (v.a paber ja kartong) on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus, on vastuolus

-st tuleneva jäätmekäitlustoimingute hierarhia põhimõttega. Nimelt

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need üle selleks õigust omavale isikule. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 104 kehtestati jäätmete taaskasutamisja kõrvaldamistoimingute nimistu. Määruse kohaselt on taaskasutamistoiminguid kokku 13, näiteks jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muu energiaallikana (st jäätmete energiakasutus) ning jäätmete kõrvaldamistoiminguks (kokku 15 erinevat toimingut) on muuhulgas ka jäätmesegude koostamine. Lähtudes jäätmekäitlustoimingute hierarhiast, tuleb jäätmete prügilas ladestamisele eelistada jäätmete taaskasutamist. Vastustaja PKD punkt 6.4 kohustab kogutud jäätmed käidelda OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus, mis tähendab, et teenuse osutajal puudub õigus suunata jäätmeid taaskasutusse, vaid ta on kohustatud jäätmed üle andma OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus. Vastavalt OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus väljastatud jäätmeloale nr L.JÄ.IV-184634 on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus tegevuste toimingud märgistatud koodiga D13. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 104 kehtestatud jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu, mille kohaselt on taaskasutamistoiminguid kokku 13, näiteks jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muu energiaallikana (st jäätmete energiakasutus) ning jäätmete kõrvaldamistoiminguks (kokku 15 erinevat toimingut) on muuhulgas ka jäätmesegude koostamine. Järelikult PKD p-i 6.4 alusel on jäätmevedajad seotud kohustusega anda jäätmed üle kõrvaldamistoiminguteks. Kaebuses viidatakse asjaolule, et käesoleva aja seisuga töötleb Sillamäe jäätmeid OÜ Ecocleaner. Tegemist on jäätmete mehaanilisbioloogilise töötlemisega, kus on juba praegu võimalik jäätmeid taaskasutamise eesmärgil töödelda. OÜ Ecocleaner kinnitab, et on valmis vastu võtma ja ümber töötlema kõiki Narva linnas tekkivaid segaolmejäätmeid. Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et on olemas reaalne võimalus jäätmete taaskasutamiseks ning vastustaja nõue jäätmete kohustuslikuks suunamiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus on otseses vastuolus jäätmeseaduses sätestatuga. Kaebaja viitab põhjendatult asjaolule, et PKD p 6.4 on vastuolus ettevõtlusvabaduse põhimõttega, kuna PS §-st 31 tuleneb isikute ühe põhiõigusena ettevõtlusvabadusõigus. Käesoleval juhul on PKD p-ga 6.4 ette nähtud kohustus käidelda kogutud jäätmed OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus, mis piirab kaebaja ettevõtlusvabadust, sest kaebajale pole antud võimalust jäätmete taaskasutamisele suunamiseks. Nõustuda tuleb kaebaja seisukohaga, et tegemist on põhjendamatu konkurentsieelise andmisega OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus kuna teenuse osutajat sunnitakse käitlema jäätmed OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus vastavalt OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnakirjale. 7

(9)3-10-1185 Seoses jäätmete taaskasutamisega oleks kaebajal võimalik teenida tulu ja sellega seoses pakkuda soodsamat jäätmeveoteenust. Kaebaja on esitatud kaebuses viidanud õiguskantsleri poolt antud hinnangule Narva linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja regulatsioonile, mis käsitleb segaolmejäätmete järelsortimise asukohta. Õiguskantsler asus järgmisele seisukohale: Kui jäätmeettevõtjale panna kohustus viia Narva linnas kogutud segaolmejäätmed kohustuslikus korras ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse järelsortimiseks, siis see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima teenusekvaliteediga teenusepakkujat. Samuti on õiguskantsler leidnud, et ettevõtjal peaks olema võimalus valida, millisesse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse ta viib Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks, kuid see vabadus on piiratud

§-st 32 tuleneva lähemuse põhimõttega. Õiguskantsler leidis, et tema hinnangul oleks ettevõtlusvabadus põhiseadusega nõutud tasemel tagatud ja lähemuse põhimõtet järgitud, kui ettevõtja võiks valida Ida-Virumaa territooriumi ulatuses ise sobiva sortimiskeskuse, kuhu Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks viia. See sortimiskeskus peab olema tehnoloogiliselt sobiv ja vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Samast õiguskantsleri kirjast nähtub ühtlasi, et Narva linna segaolmejäätmete järelsortimist reguleerib jäätmehoolduseeskirja § 59, mis tänases sõnastuses sätestab, et Narva linna haldusterritooriumilt kogutud segaolmejäätmed peavad olema enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist sorditud Narva linnale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas sortimistehases, kus on tagatud inimese tervis ja keskkonnaohutus. Õiguskantsler viitab samas pöördumises, et jäätmehoolduseeskirja põhitekstis ei ole toodud, millises konkreetses sortimistehases jäätmete järelsortimine peab toimuma. Normitehnilises allmärkuses on öeldud, et selleks on OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus. Samas seletuskirjas on öeldud, et normitehnilisel märkusel puudub regulatiivne mõju. Õiguskantsler on juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et kui ettevõtjale panna kohustus viia Narva linnas kogutud segaolmejäätmed kohustuslikus korras ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse järelsortimiseks, siis see piirab ulatuslikult ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima teeninduskvaliteediga teenuse pakkujat. Ettevõtjale ei saa jätta piiramatut õigust viia jäätmeid järelsortimiseks sinna, kuhu ta soovib, sest kui ettevõtja viiks jäätmed väga kaugele, et vastaks see

§-s 32 sätestatud lähemuse põhimõttele ning veokulud võiksid tõsta põhjendamatult hinda tarbijale. Õiguskantsler leiab, et ettevõtjal peaks olema võimalus valida, millisesse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse ta viib Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks, kuid see vabadus on piiratud

§-st 32 tuleneva lähemuse põhimõttega. Õiguskantsleri hinnanul oleks ettevõtlusvabadus nõutud tasemel tagatud ja vähemuse põhimõte järgitud, kui ettevõtja võiks valida Ida-Virumaa territooriumi ulatuses ise sobiva sortimiskeskuse, kuhu Narva linnas kogutud segaolmejäätmed järelsortimiseks viia. Õiguskantsler peab silmas tehnoloogiliselt sobivat sortimiskeskust, mis vastab õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Jäätmehoolduseeskirja normitehnilise märkuses viitab Narva Linnavolikogu asjaolule, et järelsortimiseks tuleb jäätmed viia OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus. Samast kirjast tuleneb, et Keskkonnaameti Viru regiooni hinnangul on alates 2009. aasta algusest ka Uikala prügilal OÜ-ga Narva Jäätmekäitluskeskus sarnased tingimused jäätmete järelsortimise teostamiseks. Uikala prügila asukohaks on Kukruse küla Kohtla vallas Ida-Virumaal ning asub ca 40 km kaugusel Narvast. Puuduvad andmed selle kohta, et Ida-Virumaal oleks veel teisi õigusaktide nõuetele vastavaid ettevõtteid, kes pakuvad jäätmete järelsortimise teenust. Õiguskantsler leiab, Narva jäätmehoolduseeskirja §-i 59 peab tõlgendama selliselt, et Narva linnas kogutud segaolmejäätmed tuleb viia järelsortimiseks Ida-Virumaal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse, kus on tagatud inimese tervis ja keskkonnaohutus. Jäätmete kohustuslik suunamine ühte kindlasse sortimistehasesse oleks põhiseadusega vastuolus. Nõustuda tuleb kaebaja seisukohaga, et PKD p 6.4 esimene lause 8

(9)3-10-1185 seab kaebajale kohustuse jäätmete suunamiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus, mis on vastusolus seadusega ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on jäätmeseadusest tulenev õigus ning kohustus jäätmete käitlemiseks lähtuvalt jäätmekäitlustoimingute hierarhiast, kuid PKD punkt 6.4 esimene lause seda ei võimalda, millega on ühtlasi piiratud kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastavalt AS Ragn-Sells poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja väljavõtetele pangakontost arvete tasumise kohta moodustavad kaebaja poolt kantud õigusabi kulud 29 137.50 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 35 415 krooni. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tema poolt kantud menetluskulud. Menetluskulude kandmine on kaebaja poolt tõendatud 25.10.2010 koostatud menetluskulude nimekirja ning kuludokumentidega menetluskulude kandmise kohta. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 05.07.2011 Tartu Ringkonnakohtu
  1. juuni 2011 kohtuotsusega nr 3-101185, millega otsustati:
  2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  3. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.11.
  4. a otsus osas, millega mõisteti Narva Linnavalitsuselt AS-i Ragn-Sells kasuks välja menetluskuludena 35 415 krooni e. 2263,43 eurot.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Narva Linnavalitsuselt AS Ragn-Sells kasuks esimese astme kohtus kantud kulude hüvitamiseks välja 1613,11 eurot.
  6. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.11.
  7. a otsus muutmata.
  8. Mõista Narva Linnavalitsuselt AS Ragn-Sells kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kuludena 1182,40 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.