Obsah (7)

§ 116§ 131§ 21§ 113§ 58§ 8§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-76 Haldusasi Irin

) §-le 65, § 113 lg-le 2 ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 71 tuginedes arvates 01.01.2010 korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälise spetsialisti Irina Vorobjova. Vabastamise põhjuseks märgiti teenistustähtaja möödumine. 2. 11.01.2010 saabus Tartu Halduskohtule I. Vorobjova kaebus, milles paluti tema teenistusest vabastamine tunnistada ebaseaduslikuks, lugeda ta vabastatuks

§ 116

lg 1 (koondamine) alusel ning teha ettekirjutus

§ 131lg 4 kohase hüvituse maksmiseks.

Kaebuse kohaselt pikendati ajavahemikus 25.04.2005-31.12.2009 kaebaja teenistustähtaega 4-l korral. Koos teiste spetsialistidega korrapidamisgraafiku alusel teenimine ja teenistussuhte pikendamise käskkirjade olemasolu näitab, et kaebaja tööd ei saanud käsitleda alalist iseloomu mitteomavate ülesannete täitmisena, mistõttu tulnuks see vormistada määramata ajaks teenistusse nimetamisena. 3. Ida Prefektuuri kirjalikus vastuses peeti kaebust põhjendamatuks ja paluti see jätta rahuldamata. Politseiosakondade allstruktuuriüksuste teenindamiseks ei olnud korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisus ametnike ametikohti ette nähtud ja prefektuur pidas teenistuse paremaks korraldamiseks vajalikuks võtta määratud ajaks teenistusse spetsialistid koosseisuvälistele ametikohtadele. Tegemist oli ajutise iseloomuga teenistuskohtadega ning nende vajadus oli otseses sõltuvuses politseijaoskonna tegevuse korraldusest Sillamäe linna ja selle ümbruse teenindamisel. Igal aastal oli vaja koosseisuvälised ametikohad ümber vaadata ja Sillamäe konstaablipunkti likvideerimisel ei olnud võimalik kaebaja ametikohta koondada.

§ 21lg 2 p 6 alusel 25.04.2005 teenistusse võetud koosseisuvälise ametniku I.

Vorobjova teenistustähtaega pikendati kuni 31.12.2009 seoses teenistusliku vajadusega ning ametniku nõusolekul 4-l korral ühe aasta võrra. 2009 lõpus, kui 18.12.2008 käskkirjaga nr 1066p määratud teenistusaeg lõppes, vabastati I. Vorobjova koosseisuvälise teenistuja kohalt seoses käskkirjas määratud tähtaja möödumisega

§ 113alusel.

HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. märtsi 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on see, milliseid konkreetseid ja kui kaua kestvaid ülesandeid pidada ajutisteks, hinnangu küsimus ja võib sõltuda paljudest asjaoludest. Halduskohtul puudub alus kahelda Ida Prefektuuri põhjendustes mittekoosseisulise spetsialisti vajaduse kohta Sillamäe konstaablipunktis.

ei reguleeri määratud ajaks teenistusse võetud ametniku teenistustähtaja pikendamist ning

§ 113

lg-s 3 on kehtestatud üksnes, et määratud ajaks ametisse nimetatud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse samale ametikohale uueks tähtajaks. Nii on I. Vorobjova suhtes sisuliselt ka tehtud, sest kõik I. Vorobjova teenistustähtaja pikendamise käskkirjad tuginevad

-i neile sätetele, mis reguleerivad koosseisuvälise ametniku määratud ajaks teenistusse nimetamist. Kaebaja on vastavas avalduses soovinud asuda koosseisuvälise spetsialisti ametikohale ning nõustunud igal järgneval aastal teenistuse jätkamisega sellel kohal. Enda suhtes tehtud käskkirju pole ta seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel vaidlustanud ega saa seda nüüd enam teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise teel teha.

§ 58

kohaselt on ametnikul suhetes oma tööandjaga küll samad õigused, mis töölepingu alusel töötaval isikul, kuid see ei tähenda, et talle laieneb paralleelselt ka TLS. Tööseaduste laienemine on võimalik üksnes siis, kui

või vastavad eriseadused ei sätesta teisiti. Juhtimiskeskuse koosseisude nimekirjade väljavõtted kinnitavad, et I. Vorobjova poolt täidetud spetsialisti ametikoht on kogu aeg olnud väljaspool politseiprefektuurile ettenähtud koosseisu ja seega ei saaks TLS §-s 10 ette nähtud lepingu algusest peale tähtajatuks lugemine kohaldamisele tulla. Tähendust ei ole sellel, kas ja kui suures ulatuses on Sillamäe politseiosakonna koosseisulised ametikohad vähenenud või kuidas ametite liitmisel teenistus ümber korraldati. Kuna I. Vorobjova teenistustähtaeg möödus 31.12.2009, oli Ida Politseiprefektuuril õigus ta alates 01.01.2010

§ 113lg 1 alusel teenistusest vabastada.

2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. I. Vorobjova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus ebaõige seoses tõendite vale hindamisega ning materiaalõiguse normide vale kohaldamisega. Vaidlust ei ole selles, et teenistujate koosseis on kinnitatud siseministri määrusega, kuid halduskohus tõlgendas subjektiivselt

§-i 8 ja jättis analüüsimata

§ 21lg 2.

Kaebaja oli valveosakonna juhtimiskeskuse spetsialist 25.04.2005-31.12.2009 ja seda ei saa pidada ajutiseks või määratud ülesandeks. Halduskohus ei arvestanud asjaolu, et Sillamäe politseiosakonnas vaatamata struktuuri ümberkujundamisele, koosseis ei muutunud ja koosseisuväliseid spetsialiste vaja ei olnud. Alles pärast seda, kui ametiasutused ühinesid, likvideeriti Sillamäe politseiosakond ja selle asemele jäi konstaablipunkt 10 töötajaga. Juhtimiskeskuse ametikohad ei saanud olla kogu aeg koosseisuvälised. Töötasu sai kaebaja Sillamäe politseiosakonna palgafondist, mitte mingist lisafondist. 6. Ida Prefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt, kui kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega koosseisuvälise teenistuja ametikoha ajutise iseloomu kohta, ei anna see alust kohtu põhjendusi ignoreerides väita, et kohus ei ole seadust analüüsinud. Milliseid konkreetseid ja kui kaua kestvaid ülesandeid pidada ajutisteks, on hinnangu küsimus ja võib sõltuda väga paljudest asjaoludest. Politseiasutus on tööandjana pidanud vajalikuks planeerida oma teenistust selliselt, et on pidanud otstarbekaks suunata Sillamäe politseiosakonna käsutusse politseiteenistujate töö toetamiseks koosseisuväliseid spetsialiste. Sillamäe politseiosakonna käsutusse suunati Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuväline spetsialist ajutiselt üheks aastaks. Sellise koosseisuvälise spetsialisti ametikoha vajalikkuse üle Sillamäel otsustati igal aastal uuesti. Muuhulgas võeti arvesse ka politseiprefektuurile eraldatud eelarvevahendeid ning konkreetseks aastaks kinnitatud isikkoosseisu. Iga järgnev aasta ja seega teenistusaja pikendamine tähendas sisuliselt uut ülesannet uueks tähtajaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lg 1 tähenduses. I. Vorobjova võeti teenistusse tema avalduse alusel Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälisele spetsialisti ametikohale ja tema teenistuskoha asukoht oli Sillamäel. Kaebaja ei kuulunud aga kunagi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna koosseisu. Sinna kuulusid üksnes politseiametnikud. Koosseisuvälise ametniku ametikoht on vastavalt

§-le 21 tähtajaline.

§ 113

lg 3 sätestab vaid ühe piirangu, mis reguleerib riigi julgeoleku volitatud esindaja teenistustähtaja kestvust kahe järjestikuse ametiajaga. Teistele ametnikele määratud ajaks ametisse nimetamisel ajalisi piiranguid ei ole kehtestatud. Sellest tulenevalt oli ka I. Vorobjova nimetamine mitmeks järjestikuseks teenistustähtajaks koosseisuvälisele ametikohale õiguspärane ning tööandja on ta õigesti vabastanud

§ 113alusel teenistusest seoses teenistustähtaja möödumisega 31.12.2009.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2010 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kuna apellatsioonkaebusele lisatud Siseministri määrused ja Vabariigi Valitsuse määrus ei ole käsitletavad tõenditena HKMS § 16 lg 1 ning TsMS § 229 lg 2 mõttes ning ei oma 3 käesoleva asja sisulise lahendamise seisukohalt ka mingit tähtsust, siis tagastab ringkonnakohus need kaebajale.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõigust (

§ 8, § 21 lg 2 p 6, § 113 lg 1 ja 3).

Asja materjalidest nähtuvalt võeti kaebaja politseiprefekti 01.04.2005 käskkirjaga nr 700p tema enda avalduse alusel teenistusse Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälise spetsialistina ajavahemikuks 25.04.2005 kuni 31.12.

1. Korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse komissari ettepanekul ja I. Vorobjova kirjalikul nõusolekul pikendati koosseisuvälise ametniku teenistust neljal korral iga kord ühe aasta võrra kuni 31.12.
2. Politseiprefekti 15.12.2009 käskkirjaga nr 324p vabastati kaebaja alates 01.01.2010 Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälise spetsialisti ametikohalt

§ 113lõigete 1 ja 2 alusel seoses teenistustähtaja möödumisega.

Eeltoodut aluseks võttes asus halduskohus

§ 8ja § 21 lg 2 p 6 järgi põhjendatult sisukohale, et I.

Vorobjova oli koosseisuväline teenistuja, kes võeti teenistusse määratud ajaks ning võidi seetõttu ka

§ 113lg 1 alusel, s.

o teenistustähtaja möödumise tõttu alates 01.01.2010 teenistusest vabastada. Asjaolu, et kaebaja oli järjest teenistuses ajavahemikul 2005-2009, ei muuda teda veel

§ 5

p 1 ja § 6 lg 1 mõistes ametnikuks, kes on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ja kes

§ 21

lg 1 kohaselt võetakse teenistusse määramata ajaks.

§ 113

lg 3 kohaselt määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse või valitakse samale ametikohale uueks tähtajaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 5-8, 27-46) ei kuulunud kaebaja ametikoht ajavahemikul 2005-2009 Ida Politseiprefektuuri politseiosakonna koosseisus ettenähtud ametikohtade hulka. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna koosseisus olid üksnes politseiametnikud. Samuti ei jätkunud kaebaja teenistussuhe automaatselt, vaid seda pikendati igal aastal aasta kaupa politseiprefekti käskkirjaga juhtimiskeskuse komissari ettepanekul ja kaebaja ning korrakaitseosakonna politseidirektori kirjalikul nõusolekul. Kaebaja on ise taotlenud võtta ta

1. a teenistusse Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälise spetsialisti ametikohale ning olnud nõus, et ta määratakse 2006, 2007, 2008 ja 2009 aastal uuesti määratud ajaks e. üheks konkreetseks aastaks teenistusse samale ametikohale. Seega oli teenistusse võtmisel selgelt ja korduvalt väljendunud ametniku tahe ja nõusolek teenistussuhte vormistamiseks kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtajaks ning kaebaja oli teadlik sellest, et tegemist on ajutise iseloomuga teenistussuhtega. Sellele, et koosseisuväline ametnik võidakse teenistusse võtta ka kuupäevaliselt kindlaksmääratud ajaks ning tema teenistustähtaega võidakse pikendada, mis aga ei tähenda, et ametnik muutub seetõttu määramata ajaks tööle võetud ametnikuks, on viidanud ka Riigikohus oma 11.05.2005 lahendis nr 3-3-1-23-
3. Asjaolu, et ka koosseisuvälised spetsialistid said palka politseiosakonna palgafondist, ei anna samuti alust lugeda kaebaja seetõttu mitte koosseisuväliseks teenistujaks, vaid määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuks. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud Ida Politseiprefektuuri politseiosakondade allstruktuuriüksuste teenindamiseks korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisus ametnike ametikohti ette nähtud. Kui prefektuurile eraldatud eelarvevahendid võimaldasid politseiosakondade allstruktuuriüksuste teenindamiseks võtta isikuid teenistusse koosseisuväliste teenistujatena, siis ei olnud see keelatud. 4
4. Kuna tegemist ei ole olnud kaebaja vabastamisega alalise iseloomuga teenistuskohalt, sest teda ei olnud tööle võetud ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, siis on alusetu kaebaja väide, et ta oleks tulnud teenistusest vabastada

§ 116

lg 1 alusel koondamise tõttu, mitte aga

§ 113lg 1 alusel teenistustähtaja möödumise tõttu.

Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk