) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt
Hagejad on tõendanud oma ülalpidamisvajaduse alljärgnevate asjaolude ja tõenditega. Eluasemekulud kahele hagejale kokku igakuiselt summas 53,45 eurot on tõendatud Haapsalu Linnamajanduse AS /tl 84,86/ ja Fortum Elekter AS/tl 85/ arvetega. Hagejate esindaja on kinnitanud, et korteris * elab kokku 4 inimest. Kostja ei ole nõus arvestama hagejate ülalpidamiskuludena eluruumi kasutamisega seotud kulutusi, kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud selle kohta tõendit, et ta neid kulutusi maksab. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust selles osas hagi rahuldamata jätmiseks. Üldteadaoleva asjaoluna on lapse ülalpidamiseks vajalik kulu ka kulutused eluasemele. Tegemist on õigustatud isiku vajadusega
Alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist eelkõige oma vanematelt. Seega tuleb eluasemekulud võtta arvesse hagejate vajadustena. Põhjendatud on kulutused, mis on seotud hageja A. G. käimisega lasteaias. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatud kulutuste kohta kohtule tõendid esitanud. Kohus leiab, et hagejate poolt kohtule esitatud hädavajalikud kulutused, mis on vaja teha nende ülalpidamiseks on tavapärased ja seetõttu ei vaja täiendavat tõendamist. 3 Kostja on seisukohal, et kuna tal puudub sissetulek, siis on põhjendatud temalt elatise väljamõistmine 50 eurot kuus hageja G. G. kasuks ja hageja A. G. ülalpidamiseks esitatud nõue tuleb rahuldamata jätta. Kostja sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda
alusel elatise maksmisest (lahendid nr 3-2-1-5207, 3-2-1-65-07). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hagi osaline rahuldamine, kostjal piisavate ametlike sissetulekut puudumise tõttu. Kostja on esitanud kohtule oma konto väljavõtte /tl 56-58/ kust nähtub, et kostja on saanud 2011 aastal jaanuarist kuni märtsini tasu * kokku summas * eurot. Alates * on kostja arvel töötuna Eesti Töötukassas, kust talle on makstud samuti hüvitist /tl 40-41/. Alates * on kostja asunud tööle tähtaegse lepinguga *. Nimetatud asjaolud tõendavad, et kostjal on olnud pidevalt püsiv sissetulek, kuid ta ei ole osa võtnud hagejate ülalpidamisest. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid
lg 2 mõttes, miks annaks aluse vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja G. G. nõue kostja vastu ja mõista kostjalt välja elatis alates 29.12.2010 so alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest hageja kasuks. TsMS § 486 lg 4 sätetel hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. 04.02.2011 esitas võlgnik kohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Hagi võeti menetlusse 21.04.2011.a. Hageja A. G. on 30.05.2011 esitanud kohtule täpsustatud hagi, millest tuleneb, et hageja nõue on suurendada juba varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatist. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-33-11 punktis 26 on asunud seisukohale, et kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh
§-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 4 Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Riigikohus on leidnud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.