KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2928 Haldusasi Ja

) § 25 lg-st 1 ei saanud kaebaja esitada kohtuniku taandamise avaldust käesoleva seadustiku § 23 p-i 7 kohaselt. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta on varem käesolevas asjas esitanud taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid sellele pole vastatud. Kaebajal on väär arusaam kohtuniku taandamise põhimõttest, kuna ta leiab, et kohtuniku taandamine annab talle võimaluse valida endale sobivat kohtunikku. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja kohtuistungil 2 esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuna sellekohane taotlus oleks tulnud teha varem, et vältida kohtuistungi edasilükkamist. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi põhjendust, mis takistasid tal õigeaegselt riigi õigusabi taotlust esitamast. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pani kaebaja toime süülise teo, mille eest teda võis distsiplinaarkorras karistada ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta kuulis esmakordselt asjaolust, et teda süüdistatakse distsipliinirikkumises inspektor-kontaktisiku käest, kes tutvustas talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Valvur T. V. teavitas kaebajat ettekannete koostamisest ning andis kaebajale võimaluse seletuse andmiseks. Seletusest kaebaja keeldus, millekohane märge on nii ettekannetes kui ka aktides. 02.09.2009 tutvustas inspektor-kontaktisik T. T. kaebajale teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta ning andis talle võimaluse seletuse andmiseks. Kaebaja keeldus teatisele allkirja andmast ja ka seletuse esitamisest. Õige ei ole ka kaebaja väide, et talle ei võimaldatud tutvuda protokolli lisadega. Arvestades kaebaja tavapärast käitumist oleks ta juhul, kui talle poleks protokolli lisasid tutvustatud, teinud sellekohase märke ka protokollile, kuid sellist märget protokollides ei ole. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta ei saanud protokollist ja selle lisadest koopiaid. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ta pole rikkumist toime pannud, sest kaebaja ei ole suutnud seda ära tõendada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. juuni 2010 otsuse ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teise kohtuniku poolt. Apellatsioonkaebuse kohaselt toimus halduskohtus 21.06.2010 kaebaja 3 kaebuse sisuline arutamine kohtuistungitel vastavalt kell 10.00, 11.00 ja 12.
3. Kell 10.00 toimunud haldusasja nr 3-09-2907 istungil küsis kaebaja, miks kohtunik ei ole kaebaja põhiõigusi rikkuvalt taandunud J. Reinomäe kaebuste läbivaatamisest. Kaebaja viitas 14.12.2009 ebaseaduslikult tehtud kohtumäärusele, millega kahjustati kaebaja õigusi ja mis väljendas kohtuniku erapooletust. Kaebaja viitas ka tema poolt varem halduskohtule saadetud kirjale seoses kohtunik M. K. taandamisega. Kohtunik väitis istungil, et taandamistaotlust ei ole kaebaja poolt saadetud. Kaebaja ei ole nõus kaebuste läbivaatamisega kohtunik M. K. poolt, kaebaja taotles kohtuistungite edasilükkamist ja loobus istungitel osalemast, kuid ei saanud lahkuda, sest kohtunik jätkas kaebuste läbivaatamist. Kohtunik M. K. erapoolikust näitab haldusasjas nr 3-09-2907 kaebaja taotluste rahuldamata jätmine ja tehtud kohtuotsus. Kuigi kohtunik M. K. oli teada kaebaja kahtlus kohtuniku erapooletuses, milleks andsid aluse kaebaja pöördumised Riigikohtu poole, ta ei taandunud. Valvuri ettekannetes väljatoodu ei vasta tõele. Menetlust teostati ilma kaebaja osavõtuta. Vangla rikkus erineval moel HMS-st tulenevaid sätteid. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks peetakse kaebaja väiteid valeks. Kohtuotsuse seadusevastasust kinnitab fakt, et otsuses tuuakse välja, et tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et talle ei võimaldatud tutvuda protokolli lisadega. Kaebaja süü ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud. Kaebajalt võeti õigus õiglasele kohtupidamisele.
4. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt asjaolu, et J. Reinomägi ei ole rahul kohtu eelnevate lahenditega või et J. Reinomägi on kohtunikuga seonduvalt esitanud erinevaid pöördumisi, ei muuda kohut erapoolikuks. Rahulolematus kohtu koosseisuga ei ole kohtu taandamise aluseks 3 ning kaebaja ei saa kasutada taandamist kui võimalust valida endale sobivat kohtunikku. Kohtuniku taandamiseks ei esinenud aluseid. J. Reinomäe rikkumiste osas on läbi viidud distsiplinaarmenetlused, teda on teavitatud distsiplinaarmenetluste alustamisest ning antud võimalus seletuste andmiseks. Menetluse käigus on leidnud J. Reinomäe toime pandud rikkumised kinnitust vanglaametnike ettekannetega ning vanglal ei ole alust kahelda vanglaametnike ettekannete õigsuses. Kaebaja ei esitanud põhjendusi, miks on vanglaametnike ettekanne ebaõige. Distsiplinaarmenetluste läbiviimisel ei ole kaebaja õigusi rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
6. juuni 2010 otsus tuleb jätta muutmata ja J. Reinomäe apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoht kaebaja poolt esitatud seisukohtadele seoses kohtuniku taandamisega.

§ 23on ette nähtud kohtuniku taandamise alused.

Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et kohtunik oleks pidanud end taandama seoses sellega, et esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses (

§ 23p 7).

Kaebaja leiab, et tal on alust kahelda kohtuniku erapooletuses seoses sellega, et kaebaja arvates on kohtunik tema varasemates kaebustes teinud lahendeid, mis rikuvad kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu arvates ei saa olla kohtuniku taandamise aluseks asjaolu, et kaebaja arvates ei ole kohtunik teinud varem tema kaebustes kaebajale meelepäraseid lahendeid. Neid lahendeid on kaebajal võimalik vaidlustada seaduses ettenähtud korras.

§ 25

lg 1 alusel menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 p-s 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kaebaja oli teadlik sellest, et antud kaebust menetleb kohtunik M. K. juba siis, kui sama kohtunik 06.01.2010 vabastas ta määrusega riigilõivu tasumisest. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et tal tekkis kahtlus kohtuniku erapoolikuses pärast kohtuniku poolt 14.12.2009 tehtud määrust. Taandamisavaldust kohtuniku vastu kaebaja enne kohtuistungit ei esitanud. Nagu nähtub halduskohtu istungi protokollist (tl 92) küsiti 21.06.2010 kohtuistungi alguses menetlusosalistelt, kas neil on taandusi. Menetlusosalistel, sealhulgas ka kaebajal, taandusi ei olnud. Ringkonnakohtu arvates on antud juhul täidetud

§ 25

lg-s 1 ettenähtud eeldused ja kaebaja on minetanud õiguse taanduse esitamiseks.

§ 25

lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlusosaline esitada taandamisavalduse ka hiljem, kui taandamise alus tekkis pärast menetlustoimingu tegemist või kui menetlusosaline sai sellest teada pärast menetlustoimingu tegemist. Avalduses tuleb neid asjaolusid põhistada. Antud juhul on kaebaja esitanud kohtuniku taandamise avalduse istungil alles siis, kui talt on küsitud, kas tal on taotlusi esitada kohtuistungil. Kuna vahepeal kohtu poolt mingeid menetlustoiminguid ei teostatud, siis puudus alus taandamisavalduse esitamiseks ka selle sätte alusel. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et halduskohus on protokolli kohaselt ebaõigesti keeldunud taandamisavalduse vastuvõtmisest alusel, et kohtuistung teises asjas on juba läbi viidud. Antud juhul oleks korrektsem viidata sellele, et kaebaja on kaotanud õiguse kohtuniku taandamisele

§ 25lg 1 alusel.

4 Järgnevalt peatub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sellel osal, milles kaebaja on leidnud, et halduskohus ei toiminud õigesti, kui ei tühistanud tema poolt vaidlustatud käskkirju. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja paljasõnalise väitega, et valvurite ettekannetes väljatoodu ei vasta tõele. Valvuri ettekande nr 3332 (tl 7) alusel algatati distsiplinaarmenetlus 02.09.2009 (tl 8). Kuigi distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on ekslikult märgitud ettekande numbriks 3335, on tegemist eksitusega, kuna 27.08.2009 koostati ettekanne nr 3332. 27.08.2009 keeldus kaebaja andmast seletust toimunu kohta (tl 9), samuti keeldus ta alla kirjutamast distsiplinaarmenetluse algatamise teatisele. Seega on alusetu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi tema osavõtuta. Kaebajal on õigus aga mitte kohustus anda selgitusi toimunu kohta. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.09.2009 (tl 6). Ka siis ei ole ta teinud parandusi ja täiendusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta, vaid on soovinud üksnes kõikidest dokumentidest koopiate tegemist, mida talle on ka võimaldatud kuna ta on lisanud need oma kaebusele. Valvuri ettekande nr 3310 (tl 13) alusel algatati distsiplinaarmenetlus 31.08.2009 (tl 14). 02.09.2009 keeldus kaebaja andmast seletust seoses ettekandega nr 3310 (tl 15) ja distsiplinaarmenetluse algatamise teatise allkirjastamisest. Seega ei ole kaebaja kasutanud oma õigust anda seletusi toimunu kohta. Kaebajat on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.09.2009 (tl 12). Ka sellele ei ole ta esitanud vastuväiteid, vaid on avaldanud soovi saada kõik selle protokolliga seonduvad materjalid. Nende materjalide koopiad on kaebajale võimaldatud. Seega ei ole mingit alust kaebaja väidetel, et ta ei saanud tutvuda protokolli lisadega. Sellele ei ole ta ise viidanud ka läbiviidud distsiplinaarmenetluste käigus. Seega on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi