3-10-141/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-141 Haldusasi OÜ Avirelo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/8731-6 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Lõuna tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Avirelo, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2010 otsus ja teha uus otsus. Jätta OÜ Avirelo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/8731-6 tühistamiseks rahuldamata. Jätta kaebaja poolt esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. maksu- ja MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/8731-6 kohustati OÜ-d Avirelo tasuma käibemaksu summas 991 666 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei olnud OÜ-l Avirelo õigust OÜ-lt ABX Puit kinnistu ja korteromandite soetamisel sisendkäibemaksu summas 991 666 krooni maha arvata, kuna tegemist oli OÜ ABX Puit osa ehk majandusüksuse müügiga.
5. OÜ Avirelo esitas 18.01.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/8731-6 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole toimunud ettevõtte osa üleandmist. Kaebaja soetas kaks kinnisasja, mida ei saa samastada ettevõtte üleminekuga. Maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja oleks omandanud mingeid õigusi, võtnud üle lepinguid või töötajaid. Igal kinnisasja omanikul on kohustused, mida peab seonduvalt kinnisasja soetamisega enda kanda võtma, kuid see ei tähenda ettevõtte või selle osa üleminekut. Kaebaja ostetud Mariksoo kinnistul ei toimu mingit majandustegevust, mis annaks alust väita, et kaebaja võttis üle OÜ ABX Puit majandustegevuse. Samuti ei ole pooleliolev kortermaja käsitatav ettevõtte kui tegutseva majandusüksusena, kui sellega ei kaasne üürilepinguid. Sisendkäibemaksu mahaarvamise välistamine on arusaamatu, sest edaspidi on korterelamud võõrandatavad ning kuna tegemist on uusehitisega, siis lisatakse korterite müügihinnale käibemaks. Maksuhaldur peab tuvastama tehingute tegeliku sisu ning asjaolu, et mõlema firma juhatuse liikmed olid omavahel tuttavad ning muud asjaolud ei anna maksuhaldurile õigust tuvastada sellist tehingute sisu, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse.
6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotles jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tuleb ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus üks ettevõte võõrandas teisele ettevõttele kogu oma likviidse vara, võõrandamata jäeti ainult veoauto. Mariksoo kinnistul toimus OÜ ABX Puit peamine majandustegevus, milleks oli puidutoodete tootmine ja Xxx Jõhvi kinnistul arendas OÜ ABX Puit korterelamu ehitust. Kuna nimetatud kinnistud olid OÜ ABX Puit peamiseks varaks, on pärast kinnistute müüki lõpetanud OÜ ABX Puit oma tegevuse ja andnud pankrotiavalduse. OÜ Avirelo ja OÜ ABX Puit sõlmitud tehingu puhul on tegemist ettevõtte või selle osa üleminekuga, mis käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei ole käive ja eeltoodust tulenevalt ei teki OÜ-l Avirelo sisendkäibemaksu deklareerimise õigsust maksustamisperioodil september
7. HALDUSKOHTU LAHEND
8. Tartu Halduskohus rahuldas
9. märtsi 2010 otsusega kaebuse ja tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/8731-
10. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole toimunud ettevõtte osa üleandmist. Kaebaja soetas kaks kinnisasja, mis ei ole vaadeldavad ettevõtte osa üleandmisena. Asjaolu, et OÜ ABX Puit lõpetas majandustegevuse, esitati pankrotiavaldus ning talle on varana jäänud alles üks veoauto ning, et OÜ ABX Puit on panga ees võlgu, ei anna alust tõlgendada, et seonduvalt kahe kinnistu müügiga on toimunud ettevõtte osa üleminek. Kinnistute müük on toimunud hüpoteegipidaja nõudel ja panga poolt esitatud tingimustel ning kinnistute raha on üle läinud pangale. 2 Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks omandanud koos tehingutega mingeid lepinguid, tarneid või võtnud üle töötajaid, samuti ei ole kortermaja ostmisega seonduvalt kaasas üürilepinguid, mis oleks saanud kaasa tuua ettevõtluse. Kaebaja tasub kortermajaga seonduvad halduskulud, mis on iga omaniku kohustus. Kaebajal on soov kortermaja valmis ehitada ning hiljem korterite kaupa realiseerida. Nimetatud tegevus on tulevikule suunatud ning samas võib kaebaja ka korterelamud ise samal kujul ehitustöid lõpetamata maha müüa. Antud juhul poolelioleva kortermaja arendus ei ole käsitatav ettevõtte kui tegutseva majandusüksusena. Samuti ei ole tõendatud kaebaja poolne majandustegevuse ülevõtmine Mariksoo kinnistul. Maksuhaldur on paljasõnaliselt väitnud, et kuna Mariksoo kinnistul oli tootmiskompleks, pidi seal ka majandustegevus jätkuma pärast kinnistu võõrandamist, kuigi kohtuistungil maksuhalduri esindaja nentis, et kontrollimisel nimetatud kinnistul majandustegevust ei toimunud, kuid on seisukohal, et majandustegevust kavatsetakse jätkata. Seega ei ole maksuhaldur esitanud tõendavaid asjaolusid Mariksoo kinnistul toimuva kohta ning maksuhalduri väide majandustegevuse jätkumise kohta on oletuslik. Viidates võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 180 lg-le 1, 2 ja § 182 lg-le 2 ei ole antud asjas üle läinud töölepinguid, üürilepinguid ega muid kohustusi seonduvalt kinnistute ostmisega, mistõttu ei nõustu kohus maksuhalduri järeldusega, et toimunud on ettevõtte osa ja majandustegevuse üleminek. Üle on läinud koos kinnistute ostmisega kahe korteri broneerimislepingud, mis tähendab, et tulevikus ei tohi müüja müügiobjekti
11. isikutele edasi müüa. Nimetatud lepingute üleminek ei ole käsitatav ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse üleminekuna. Kohus nõustub kaebajaga, et tulevikus on kaebajal soov võõrandada korteriomandid ning kuna tegemist on uusehitisega, siis lisatakse korterite müügihindadele käibemaks ning kuna suure tõenäosusega arvestades on korteriomandite müügihind (peale valmisehitamist) soetushinnast suurem, siis lõppkokkuvõttes maksaks OÜ Avirelo rohkem käibemaksu kui ta praegu maha soovib arvata. Tuvastatud ei ole, et kahe kinnistu ostmisega oleks üle antud tervikvara ja osa majandusüksusest, mis oleks võimeline iseseisvalt majandama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud protsessiõiguse norme (halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 3, § 19 lg 7, § 25 lg 2 ja lg 3) ja materiaalõiguse normi (VÕS § 180 lg 2) ning hinnanud ebaõigesti kogutud tõendeid. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta ei pidanud vajalikuks tõendina arvesse võtta ja hinnata OÜ Avirelo juhatuse liikme P. J. L. seletusi, avaldusi ja OÜ ABX Puit juhatuse liikme A. H. antud seletusi, mistõttu on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes halduskohus järeldas, et maksuhalduri tõendid ettevõtte ülemineku kohta on oletuslikud. Nimetatud isikute seletuste põhjal jätkatakse OÜ-s Avirelo puidu töötlemisega ja kinnisvara arendamisega ning 17.09.2009 esitas OÜ Avirelo juhatuse liige OÜ Avirelo käibemaksukohustuslaseks võtmise avalduse, mistõttu puudus maksuhalduri kahtlus selles osas, et esitatud andmed võivad olla ebaõiged ja maksuhaldur lähtus maksukohustuslase poolt esitatud materjalidest. Maksuhalduril ei ole põhjust antud tõendite usaldusväärsuses kahelda ja OÜ Avirelo kohtumenetluses esitatud väited ei vähenda nende tõendite usaldusväärsust. Maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur asunud õigesti seisukohale, et OÜ Avirelo ja OÜ ABX Puit sõlmitud tehingute näol on tegemist 3 ettevõtte üleminekuga ja seega on väär halduskohtu järeldus, et maksuhalduri väited majandustehingute jätkumise kohta on oletuslikud. Majandustehingute jätkumine on eelkõige ettevõtte või selle osa ülemineku tagajärg ja ettevõtte ülemineku puhul on tähtis tuvastada asjaolu, kas üle on läinud majandusüksus, mis suudaks iseseisvalt majandada. Arusaamatuks jääb halduskohtu hinnang broneerimislepingule, sest hinnang on antud ilma lepingu sisu teadmata. Kohtule esitatud tõendite hulgas broneerimislepingut ei ole. Halduskohus jättis põhistamata väite, et nimetatud lepingu üleminek ei ole käsitatav ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse üleminekuna. Broneerimislepingud ei sisalda kõigest arendaja kohustust mitte võõrandada müügiobjekti
14. isikule, vaid ostjale ja müüjale tuleneb sealt rohkem õigusi ja kohustusi. Broneerimislepingu üleminek oli üheks tunnuseks, mis viitab ettevõtte või selle osa üleminekule. Ettevõtte või selle osa üleminekul on tähtis hinnata tervikpilti, mis koosneb erinevatest tunnustest, mis iseloomustavad ettevõtte või selle osa üleminekut. Halduskohus hindas tõendit valesti ja jõudis valedele lõppjäreldustele. Maksuhalduri jaoks kogutud tõendite hindamisel tekkinud peamisteks ettevõtte või selle osa ülemineku iseloomulikeks tunnusteks olid ka asjaolud, et OÜ ABX Puit oli enne tehingu sõlmimist makseraskustes; OÜ-l Avirelo puudus eelnev majandustegevus ja ettevõte registreeriti äriregistris enne tehingu sõlmimist, s. o 04.06.2009; vaidlusaluse tehinguga võõrandati praktiliselt kogu OÜ ABX Puit likviidne vara; pärast tehingu sõlmimist esitas OÜ ABX Puit pankrotiavalduse; OÜ Avirelo ja OÜ ABX Puit äriregistrisse kantud aadress on sama. Seega oli OÜ-1 Avirelo tehingut sõlmides olemas tahtlus jätkata sama tegevusega, millega tegeles enne tehingu sõlmimist OÜ ABX Puit. Nõustuda ei saa väitega, et tehinguga ei ole üle läinud OÜ ABX Puit töötajad. Maksumenetluses antud ütluste kohaselt on ABX Puit juhatuse liige A. H. ka tegev OÜs Avirelo (volitatud OÜ Avirelo eest esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone ja hoolitsema OÜ raamatupidamise eest). Üle on läinud töötaja, kes omab kõige suuremaid teadmisi seoses OÜ-s ABX Puit toimunud majandustegevusega. Töötajate üleminek VÕS § 182 lg 2 kohaselt on ettevõtte ülemineku tagajärg, mitte ettevõtte ülemineku tingimus. Vale on kaebaja ja halduskohtu väide, et lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole OÜ-le Avirelo üle läinud, kuna OÜ-1 ABX Puit olid kohustused
15. isikute ees, seoses broneerimislepingutega ja need on notariaalse ostu-müügi lepingu alusel üle antud OÜ-le Avirelo. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata tehingupoolte tahte ja eesmärgi tehingu sõlmimisel, mis on ettevõtte ülemineku tuvastamisel tähtis indikaator. OÜ Avirelo tahe ja eesmärk ei olnud soetada OÜ-lt ABX Puit üksnes kinnistuid, vaid OÜ ABX Puit tervikvara, mille tulemusena oli võimalik OÜ-1 Avirelo jätkata OÜ ABX Puit majandustegevust. Riigi huvide kahjustamine on otseselt tingitud OÜ ABX Puit, OÜ Avirelo ja võlausaldaja (AS Swedbank) vahel kokkulepitud raha tasumise skeemist, mille kohaselt ostja tasus kogu müügisumma OÜ ABX Puit võlausaldajale AS-le Swedbank. Tulevikus eraldiseisvate kinnisasjade käibemaksuga müügil peab OÜ Avirelo maksma käibemaksu vastavalt kehtivale korrale ning see ei tekita talle mingeid lisakohustusi, võrreldes teiste maksumaksjatega.
16. OÜ Avirelo palub jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on enesestmõistetav, et äriühing soovib ostetud vara ettevõtluses kasutada ja jätkata sihtotstarbeliselt sarnaselt müüjaga vara kasutamist (mida juhatuse liige on maksuhaldurile seletanud). Kui ostja omandab kinnisasjad, kus asuvad tootmishooned või pooleliolevad elamud, ei tähenda see ettevõtte omandamist. OÜ Avirelo juhatuse liige ega keegi teine ei ole viidanud sellele, et üle oleks võetud 4 töötajad, kliendid, lepingud või muud õigused ja kohustused mahus, mis võimaldaks jätkata OÜ ABX Puit ettevõtte tegevust. Maksuhaldur ei ole ka ise broneerimislepinguid vahetult uurinud ning samas ei saa kahe broneerimislepingu olemasolust järeldada, et tegemist võiks olla lepingutega, mille tulemusel kinnisasi oleks käsitatav ettevõttena ning seda sõltumata lepingute sisust. Apellatsioonkaebuses on viidatud mitmetele asjaoludele, mis ei ole asjakohased hinnangu andmisel, kas tegemist on ettevõtte üleandmisega või mitte. Müüja makseraskused vmt ei mõjuta hinnangut sellele, kas tegemist on ettevõtte võõrandamisega või mitte. Oluline on õiguste ja kohustuste maht, mis üle antakse. OÜ Avirelo ei ole kellegagi midagi kokku leppinud ning tal puudub ka selleks igasugune motiiv. OÜ Avirelo ainuosanik ja juhatuse liige on Soome kodanik, kes soovis raha investeerida ja soetas Eestis kaks kinnisasja tasudes ülekandega notari kontole. Teada ei ole, mismoodi OÜ ABX Puit saadud raha kasutas. OÜ Avirelo ega tema ainuosanik ei ole seotud isik OÜ-ga ABX Puit või A. H. See, et isikud tunnevad üksteist ning A. H. on aidanud vastustajat, ei anna alust järeldada, et poolte vahel olid kokkulepped, mille eesmärk oli riigi huvisid kahjustada. OÜ Avirelo ei ole omandanud sellist majandusüksust, mis suudaks iseseisvalt majandades ettevõtjale kasu tuua ja tagada ettevõtte iseseisva toimimise. Samuti ei ole OÜ Avirelo kummagi kinnisasja puhul omandanud mingeid õigusi, lepinguid, üle võtnud töötajaid, saanud kliente, et oleks võimalik rääkida ettevõtte võõrandamisest. Senimaani puuduvad töösuhted töötajatega, millest järeldub, et mingit tegevust soetatud Mariksoo kinnisasjal ei toimu ning lähiajal ei ole plaanis alustada Mariksoo kinnisasjal majandustegevust. KMS § 4 lg 2 p 1 on lihtsustava sisuga norm, mille eesmärk on maksukohustuslasele tehingute tegemiseks paremate tingimuste loomine, mitte olla aluseks ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise välistamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
18. märtsi 2010 otsus tuleb tühistada ning apellatsioonkaebus rahuldada halduskohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Avirelo kaebuse Maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/8731-6 tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märgib järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et antud juhul ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga. Asjas on vaidlus selle üle, kas müügilepinguga, millega kaebaja ostis kaks kinnistut, andis müüja kooskõlas VÕS §-ga 182 kaebajale üle ka ettevõtte. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 5 lg 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul ka tagama kannete tegemise registrites. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ( näiteks Riigikohtu 18.02.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-00). Asjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ-l ABX Puit oli Mariksoo kinnistu, millel toimus puittoodete valmistamine ja palkmajade tootmine. Kinnistul Xxx Jõhvi toimus kinnisvara arendus. Kaebajale müüdi kogu tootmiskompleks ja ka kinnisvara arendus. Ainus põhivara, mis jäi OÜ-le ABX Puit, oli veoauto. Seega müüs OÜ ABX Puit kogu ettevõtte, mille kaudu ta tegutses. 5 Riigikohus on oma 04.10.1999 määruses nr 3-3-1-31-99 on leidnud, et maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu majanduslikust sisust. Vastasel juhul oleks tehingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega kindlaks määrata maksukohustus, selle sisu ja ulatud. OÜ ABX Puit ja OÜ Avirelo vahel on 18.09.2009 sõlmitud kinnistu ja korteriomandite müügileping. Seega tuleb anda hinnang sellele, kas ka poolte tegelik tahe oli suunatud sellise lepingu sõlmimisele. OÜ Avirelo juhatuse liikme P. J. L. seletuse kohaselt tegeles OÜ Avirelo kinnisvaraga, hiljem ka puittoodete ostu-müügi ja tootmisega. 17.09.2009 esitas OÜ Avirelo juhatuse liige OÜ käibemaksukohustuslaseks võtmise avalduse. See toimus vahetult enne poolte vahel lepingu sõlmimist. OÜ-l Avirelo puudus enne OÜ-lt ABX Puit Mariksoo kinnistu ostmist võimalus puidutoodete ostuks-müügiks ja tootmiseks, kuna tal puudusid nende tootmiseks vajalikud vahendid. Need omandas ta koos kinnistu ostmisega. Samuti on juhatuse liige kinnitanud, et Jõhvi Xxx kinnistul asuv koretermaja osteti kavatsusega see valmis ehitada. Sellele viitab ka asjaolu, et koos kinnistu müügilepinguga võeti OÜ-lt ABX Puit üle broneerimislepingud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ka broneerimislepingute ülevõtmine on üheks tunnuseks, mis viitab ettevõtte üleminekule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja ei ole omandanud sellist majandusüksust, mis suudaks iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tuua. Ehitades valmis Jõhvi Xxx kinnistul asuva korterelamu ja müües selles asuvad korterid, on kaebajal võimalus saada sellest kasu. Samuti ei oma mingit tähendust asjaolu, et Mariksoo kinnistul asuvates puidutöötlemise hoonetes praegusel momendil mingit tootmist ei toimu. Kaebajal on võimalus igal ajal kinnistul asuvad tootmishooned kasutusele võtta ja arendada seal tootmist ning saada kasu. Sisuliselt on tootmise käivitamise võimalust möönnud ka juhatuse liige. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et OÜ Avirelo juhatuse liige P. J. L. oli OÜ ABX Puit juhatuse liikme A. H. kauaaegne äripartner, kes oli varem tellinud teenust OÜ-lt ABX Puit. Samal ajal oli A. H. isikuks, kes oli samal ajal ka OÜ Avirelo raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ja tal oli õigus esitada deklaratsioone maksuhaldurile. Seega on koos ettevõttega üle läinud ka töötaja, kes omab kõige rohkem teadmisi OÜ ABX Puit tegevusest ja ei saa väita, et töötajaid ei ole üle läinud. Kuna vastustaja on õigesti leidnud, et tegemist on ettevõtte üleminekuga, siis KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu summas 991 666 krooni maksustamisperioodil september 2009 oma maksutavalt käibelt maha arvestada. Ringkonnakohtu arvates on maksuotsus õige ja puudub alus selle tühistamiseks. HKMS § 93 lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskuludeks oli riigilõiv 15 000 krooni ja õigusabikulud 8640 krooni. Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud kohtukulusid summas 4320 krooni. Kuna kaebaja kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi