3-10-571/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-571 Haldusasi AS Vestman Varahaldus kaebus Tapa Vallavolikogu 28.01.2010 otsuse nr 27 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS-i Vestman Varahaldus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - AS Vestman Varahaldus, esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Vastustaja - Tapa Vallavolikogu, esindajad vandeadvokaat Marti Hääl ja vandeadvokaadi abi Simo Soolo RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. mai 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. 28.01.2010 võeti Tapa Vallavolikogus vastu otsus nr 27, millega keelduti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg-le 2 ja maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lg-le 2 tuginedes andmast AS-le Vestman Varahaldus nõusolekut geoloogilise uuringu teostamiseks Tapa vallas Raudla külas paiknevas Maleva V uuringuruumis.
5. 05.03.2010 esitas AS Vestman Varahaldus Tartu Halduskohtule kaebuse ja palus Tapa Vallavolikogu 28.01.2010 otsus nr 27 tühistada. Kaebuse kohaselt on volikogu kuritarvitanud oma diskretsiooniõigust, kuna otsuse kaalutlused pole asjakohased, puudutades vaid maavara kaevandamist. Kaebaja taotleb aga uuringuloa väljastamist ning tegemist on erinevate menetlustega. Volikogu on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest OÜ Raufarm on samas piirkonnas asuvatele Maleva III ja IV uuringuruumidele saanud nõusoleku geoloogiliseks uuringuks.
6. Tapa vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kuna MaaPS § 10 lg-st 2 tulenevalt saab uuringuloa taotluse ainukeseks eesmärgiks olla maavaravarude kaevandamiseks ja kasutamiseks andmete kogumine, lähtub keeldumine haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse printsiibist, sest nõusoleku andmine teadmisega, et kaevandamise luba ei anta, oleks kaebaja suhtes ebaõiglane. Kaebaja kinnistu on ainsaks kinnistuks, mis eraldab muinsus- ja looduskaitse all olevate objektidega kinnistut olemasolevatest kaevandusaladest. Juhul, kui kaotada puhvertsoonina kaebaja kinnistu, ei ole vastustajal puhvertsooni loomise eesmärgil teist vahendit kasutada. OÜ Raufarm taotletud uuringuluba käsitleb teistsugustele tingimustele vastavat ala, mis ei piirne kaitsealaga ja millel pole ühtegi piirangut. Arvestades konkreetseid asjaolusid on OÜ-le Raufarm kuuluval kinnistul kaevandamine võimalik. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus jättis 18.
8. 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub vaidlustatud otsusest, et Tapa Linnavolikogu on AS-i Vestman Varahaldus esindaja istungil ära kuulanud, selgitanud välja hulgaliselt taotletava uuringupiirkonnaga seotud asjaolusid, neid kaalunud ja kirjutanud otsusesse ka põhjused, miks ta ei pea võimalikuks ühendada taotletavat uuringuruumi tulevase kaevandusalaga üheks tervikuks ega seal kaevandamist lubada. Uuringuloa saamine ei tähenda küll, et tulevikus taotletakse tingimata ka kaevandamisluba ja asutaksegi kaevandama, kuid AS Vestman Varahaldus on seda luba taotlenud tarbevaru uuringuks. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi muud põhjust, miks ta soovib oma kinnistu maavaravarusid uurida. Seega pole kaebajal alust väita, et tulevase kaevandamise võimalikkuse välistamine ei saa õigustada uurimisloa andmisega mittenõustumist ja on põhjendusena asjakohatu. Kui kohalik omavalitsus nõustub uuringuloaga, teades samas, et kaevandamisloa väljastamiseks ta nõusolekut ei anna, pole tegemist ausa, tõhusa ega ökonoomse haldusmenetlusega. Geoloogilise uuringuloa andmise eelduseks oleva nõusoleku puhul ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine mitte seda, et kõik enam vähem samal ajal vastava taotluse esitanud peaksid ettevõtlusega tegelemise õiguse tagamiseks nõusoleku ka saama. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku puhul peavad määravaks olema konkreetse uuringuruumiga seotud majanduslikud ja keskkonnaalased tegurid, millest lähtuvadki vaidlustatud otsuse põhjendused. Kaebaja küll väidab, et õiguslikud ja faktilised asjaolud ei saa talle kuuluva kinnistu puhul uuringuloa väljastamiseks nõusoleku saanud OÜ Raufarm kinnistutega võrreldes erinevad olla, kuid samas ei ole ta ühtegi volikogu väidet ka ümber lükanud, kuigi omas selleks piisavalt aega. Geoloogilise uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku küsimust lahendava kaalutlusotsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Tapa Vallavolikogu on vaidlusaluse juhtumi puhul järginud kõiki olulisi põhimõtteid, kaebaja pole nimetanud ühtegi rikkumist, mis saanuks kaasa tuua vale otsustuse ning kohus ei ole neid leidnud ka iseseisvalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. AS Vestman Varahaldus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 2 Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus HMS § 4 lg-t 2, §-i 54 ja § 56 lg-t 1, kuna leidis, et vaidlustatud otsuse tegemisel lähtuti asjakohastest kaalutlustest. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-3-1-64-02, et diskretsiooni teostades ei saa lähtuda asjaga mitteseotud kaalutlustest. Olukorras, kus vastustaja on mittenõustumise kaalutlustena esitanud argumente, mis puudutavad maavara kaevandamist, mitte aga geoloogilise uuringuloa alusel teostavat uuringut, ei saa pidada asjakohasteks. Kaebaja taotleb Keskkonnaameti Viru regioonilt geoloogilise uuringu luba, mitte kaevandamisluba. Kaevandamisloa ja geoloogilise uuringu loa menetlused nõusoleku andmiseks on kaks eraldiseisvat menetlust. Vaidlustatud otsus on asjassepuutuvate kaalutlustega motiveerimata ning haldusakti motiveerimata jätmine toob kaasa haldusakti tühistamise. Asjaolu, et kaebaja on taotlenud luba tarbevaru uuringuks ei tähenda, et vastav menetlus muutuks kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andmise menetluseks ning et asjakohased oleks maavara kaevandamisega seotud kaalutlused. Halduskohus rikkus oluliselt ka halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-t 2, kuna ei põhjendanud, millest tulenevalt geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmise puhul esinevad alused kaebaja erinevaks kohtlemiseks võrreldes OÜ-ga Raufarm. Vastustaja 25.03.2010 seletuses toodud väited lükkas kaebaja ümber halduskohtule esitatud kaebuses. Geoloogiliseks uuringuks loa andmine ei ole proportsionaalses seoses taotletava eesmärgiga. Seda põhjusel, et Maleva V uuringuruumis puuduvad looduskaitseseadusest lähtuvad piirangud, mistõttu ei saa looduskaitse olla eesmärgiks, mille pärast uuringu teostamist piirata. Lisaks ei ole geoloogiline uuring sama, mis maavara kaevandamine. Uuring on maavara olemasolu, mahu ja leviku kindlakstegemine, mistõttu uuringu mõju keskkonnale on minimaalne. Faktilised ega õiguslikud aspektid ei erine OÜ Raufarm poolt taotletud uuringuruumidele geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest. Eelnevat ei lükka ümber ka vastustaja väited 25.03.2010 seletuses.
10. Tapa Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tuleneb MaaPS § 1 lg-st 3, et MaaPS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid arvestades MaaPS erisusi. MaaPS ei näe ette erisusi, mis võimaldaks kaalutlusotsust tehes kõrvale kalduda eesmärgi suhtes seatud proportsionaalsuse nõudest. Seega tuleb lähtuda HMS § 4 lg-st
11. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi põhjust, mis viitaks muule lõplikule eesmärgile kui kaevandamisele. Seetõttu tuli uuringuloa väljastamise üle otsustamisel kaaluda, kas kaebajale kuuluval kinnistul on võimalik kaevandamist läbi viia. Vastustaja on kaalutlusõigust teostades hinnanud kaebaja tegelikku eesmärki kui olulist asjaolu ning võtnud seejuures arvesse menetlusökonoomia põhimõtteid. Uuringuloa andmisest keeldumine lähtub HMS § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse printsiibist. Sihitu haldusmenetlus ei saa olla õiguspärane ega ökonoomne, kuivõrd see kujutaks endast ebaproportsionaalset sekkumist kaebaja või ka tulevase kinnistu omaniku õigustesse. Arusaadav ei ole kaebaja viide HMS § 4 lg 2, §-i 54 ja § 56 lg 1 ebaõigele kohaldamisele. Volikogu otsuse puhul on tegemist soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis on kirjalikult piisavalt põhjendatud ning tehtud kaebajale kättesaadavaks. Kaebaja on haldusmenetluses ära kuulatud. Volikogu otsus on välja antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.05.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning AS Vestman Varahaldus apellatsioonkaebus rahuldamata. 3 Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et halduskohus on rikkunud seaduse nõudeid, kui on nõustunud vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja leidnud, et need on asjakohased. Halduskohus on õigesti leidnud, et asjakohane on põhjendada uuringuloa mitteandmist ka asjaoluga, et tulevane maavaru kaevandamine on välistatud vaidlustatud otsuses toodud teistel põhjustel. Vastustajal puudus vajadus anda oma nõusolekut uuringuloale piirkonnas, millele ta hiljem nagunii ei oleks andnud kaevandamisluba. Halduskohus on õigesti leidnud, et selliseks uuringuloaks nõusoleku andmisel ei oleks tegemist tõhusa ja ökonoomse haldusmenetlusega. Samuti ei ole kaebaja mingite tõenditega kinnitanud, et tema uuringuloa saamise eesmärgiks ei ole hilisem maavaru kaevandamine. Seda, et kaebaja soovib hilisemalt maavaru kaevandada, kinnitab ringkonnakohtu arvates otseselt ka uuringuloa sisu. Samuti nähtub geoloogilise uuringu loa taotlemisteatest (tl 13), et kaevandatava maavara kavandatav kasutusala on teede ehitus ja ehitus. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud ja selles sisalduvad asjakohased kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud kaalutlustega, ei anna veel alust väita, et otsus on põhjendamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et tegemist on võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega, kuna kaebajat on koheldud erinevalt kui OÜ-d Raufarm, kes taotles uuringuluba samas piirkonnas. Vastustaja on selgitanud, et OÜ Raufarm kinnistul ei ole ühtegi otsest ega kaudset piirangut ning see ei piirne linnamäe, maastiku- ja linnukaitsealaga. Samas on kaebaja kinnistu puhul tegemist puhvertsooniga, mis eristab kaevandusalasid muinsus- ja looduskaitse all olevatest objektidest. Kuigi kaebaja on vastustaja taolisele seisukohale vastu vaielnud, ei ole ta esitanud oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid Kuna vaidlustatud haldusakt vastab HKMS § 19 lg 6 nõuetele, siis on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi