) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 103 lg 1 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 635 ning TsMS § 376 lg 4 p 2.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti hageja ja kostja vahel 21.01.2011.a töövõtuleping (tl 3-7). Lepingust tulenevalt kohustus hageja valmistama plastikaknad ja aknalauad kostja poolt antud mõõtudes, samuti kohustus hageja need viimistlema ja paigaldama. Kostja kohustus tehtud tööde eest hagejale tasuma. Kostja on allkirjastanud 10.02.2011.a tellitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 8).
lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.
lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja on kohtule selgitanud, et tegelikuks tööde tellijaks oli R. N. . Kostja sõlmis hagejaga lepingu põhjusel, et R. N. ´i ei olnud lepingu sõlmimise päeval linnas ning palus kostjal lepingule allkirja panna. Kostja soovib lepingu umber vormistada R. N. nimele. Kohtule nähtuvalt ei nõustu hageja kostjaga sõlmitud lepingut R. N. ´i nimele ümber vormistama, põhjusel, et R. N. ei ärata hagejas usaldust, samuti põhjusel, et vormistamine toob kaasa lisakulutusi. Kohus selgitab kostjale, et R. N. saab lepingulise kohustuse üle võtta üksnes tingimusel, et hageja sellega nõustub. Antud juhul ei nõustu hageja lepingulise kohustuse ülevõtmisega R. N. ´i poolt. Kohus on seisukohal, et lepingujärgsete tööde tellijaks ja õiguste ning kohustuste kandjaks on kostja. Samuti selgitab kohus, et TsMS § § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole kohtule esitanud oma väidete põhistamiseks tõendeid. 3
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja on kostjale esitanud 01.02.2011.a arve nr x-x summas 1084 eurot, mille maksetähtaeg oli 17.02.2011.a (tl 12), seega muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates 17.02.2011.a. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
Kohtule nähtuvalt on kostja arve tasunud osaliselt s.o summas 100 eurot. Kostja kohustuseks oli lepingu p 5.3.5 kohaselt maksta tasu valminud töö eest. Kohus on seisukohal, et kostjapoolne võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine on lepingulise kohustuse rikkumine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, v.a, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks põhjustatud vääramatu jõu tagajärjel, seega kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
lg 1 kohaselt, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt töötasu maksmise kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja kohustub tehtud tööde eest hagejale tasuma, seega tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 984 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustub kostja tasu maksmisega viivitamise korral maksma viivist 0,05% päevas tasumata summalt. Kohtule nähtuvalt on kostja hageja esitatud arve tasunud osaliselt 02.03.2011.a summas 100 eurot. Seisuga 22.07.2011.a on viivisvõlgnevus summas 80 eurot. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist või laiendamist. Kohus on seisukohal, et viiviste võlgnevus summas 80 eurot tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud 4 TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Hageja on esitanud kohtulule menetluskulude tõendina riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia (tl 13) summas 255,64 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv summas 255,64 eurot. Hele Ilisson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.