) § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 1 järgi on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 1 sätestab, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt.
lg 4 sätestab, et võlgade ümberkujundamiseks võivad ühise avalduse esitada abikaasad. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. Käesoleval juhul on avalduse võlgade ümberkujundamiseks esitanud võlgnik S S, kes on märkinud avalduses, et esitab abikaasade ühisavalduse võlgade ümberkujundamiseks ning esindab menetluses abikaasat. Abikaasaks on avalduse esitaja märkinud V B (ik: xxxx). Kohus selgitab, et V B võlgniku/avalduse esitaja S S elukaaslasena ei ole abikaasaks seaduse mõtte tähenduses, seega ei ole võlgnikul S Sl seadusest tulenevalt võimalik esitada abikaasade ühisavaldust võlgade ümberkujundamiseks ega käesolevas menetluses V.B kui elukaaslast ka esindada. Seega need andmed avalduses ning avaldusele esitatud lisades, mis puudutavad V B kohustusi (võlgu) ei ole asjakohased ning võlgniku S S avalduse lahendamisel nendega arvestada ei saa ja neid ei ole võiamlik ka ümber kujundada. Nimetust tulenevalt, selgitab kohus, et võlgniku poolt esitatud avaldus võlgade ümberkujundamiseks on ebaõige, kuna see sisaldab ka (ja enamuses) andmeid V B võlakohustuste kohta. Lisaks selgitab kohus, et esitatud avaldusest nähtub, et võlgnikul S Sl on kohustus võlausaldaja BIGBANK AS`i ees tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700806/45at. Võlgniku poolt avaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et nimetatud krediidilepingu täitmise tagatiseks on S Sle kuuluv korteriomand. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et S Sle kuulub korteriomand asukohaga xxxx, millele on seatud hüpoteek BIGBANK AS`i kasuks Hüpoteegi kanne on kehtiv.
lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks. Võlgniku poolt avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et BIGBANK AS on juba võlgniku S.S tarbijakrediidilepingu nr 0700806/45at üles öelnud. Seega on pandiga tagatud nõude puhul hoolimata ümberkujundamise avalduse esitamisest siiski vajalik kokkulepe võlausaldajaga, sest võlausaldaja poolt nõusoleku mitteandmisel ei ole võimalik võlgade ümberkujundamiskava kinnitada. 3
lg 2 sätestab, et kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses põhjendama. Võlgnik ei ole avalduses ega selle lisades esitanud andmeid teiste võlausaldajate kohta, kuid nähtuvalt avaldusele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest (01.01.2010-28.07.2011) on kontolt tehtud väljamakseid ka näiteks Credit Invest OÜ-le, OÜ-le AA1 Krediit, Placet Group OÜ-le, Ferratum Estonia OÜ-le, milliste puhul on tegemist samuti laenude väljastamisega tegelevate ettevõtetega. Nimetatut märgib kohus selleks, et võlgnikul võimalike muude kohustuste olemasolu korral, kas on jäänud need avalduses märkimata või ei ole võlgnik täitnud
§-s 11 lg 2 sätestatud nõuet põhjenduse esitamise kohta ühe võlausaldaja eelistamiseks teistele, millest tulenevalt on avaldus samuti ebatäpne. Avaldusele lisatud varanimekirjast nähtuvalt on varadeks S Sle kuuluv korteriomand ning arveldusarve AS`s Swedbank. Sissetulekuks on töötasu 280 eurot kuus ning sotsiaaltoetus 115 eurot, kokku 395 eurot kuus. Tõendeid sissetulekute kohta avaldusele lisatud ei ole. Avaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et võlgniku kulutused ühes kuus on kokku 405 eurot. Avaldusele lisatud ümberkujundamiskava kohus käesoleval juhul hinnata ei saa, kuivõrd selles sisalduvad samuti andmed V B võlakohustuste kohta, seega on ka esitatud ümberkujundamiskava ebatäpne.
lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele. Eeltoodust tulenevalt kohtu poolt esitatud põhjendustel, kohus keeldub S S avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus avalduse koos lisadega selle esitajale. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 24. augustil 2011.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.